Nahk (1)

Sarnased õppematerjalid

11

doc

NAHK

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Monika Sepp Aire Tamm Mari Uleksin Merke Pilve NAHK Ettekanne õppeaines Õpetus inimese ehitusest ja elutalitlusest Juhendaja: Eha Hõrrak Tallinn 2011 Sisukord 1. Epidermise ehitus ja funktsioonid. 2. Pärisnaha ehitus ja ülesanded. 3. Alusnaha ehitus ja ülesanded. 4. Naha abielundid (karvatuped, näärmed) ja naha spetsiaalsed struktuurid. 2 Epidermise ehitus ja funktsioonid

Meditsiin

8

docx

Nahk

SISSEJUHATUS Mis on inimese suurim organ? Selle küsimusele vastus on nahk. Nahk koosneb tuhandetest osadetest. Siia kuuluvad higinäärmed, rasunäärmed, närvilõpmed, karvanääpsud, kollageenkiud, veresooned, rasvarakud ja poorid. Tõsiselt nahk on inimese suurim organ ning tema põhiülesanne on organismi kaitstmine. Teine tähtisülesanne on kehatemperatuuri reguleerimine. Kolmandaks nahk reageerib valule, puudutustele ja survele. Nahata inimene ei saa elada. Isegi tähtsusetu nahakahju võiks olla haiguste põhjuseks. 1. NAHA EHITUS Nahk jaotatakse neljaks funktsionaalseks piirkonnaks (joonis 1) 1. Epidermis e. Marrasknahk, 2. Derma e. Pärisnahk, 3. Nahaderivaadid (karvanääpsud, rasunäärmed, aro- ja ekriinsed higinäärmed), 4. Nahaaalune rasvkude. 1 http://www.psoriaasikeskus.ee/uvb/nahatyyp.htm

Arstiteadus

39

docx

Anatoomia ja Fu�sioloogia 2022 - Kordamisteemad Vahetest I jaoks

 Silinderepiteel – sooleepiteel, sapipõis, magu, peensool ja jämesool, munajuha, emakas (funktsioon: osaleb ainete imendumises ja sekretsioonis)  Pseudoüherealine silinderepiteel – ninaõõne, kusiti, ülemise hingamisteed (funktsioon: sekreteerib lima ja liigutab seda edasi) 2. Mitmerealine epiteel – maikneb seal, kus on vaja eelkõige vastupidavust (seedekanal, nahk, tupp jne)  Keratiniseerunud lameepiteel – epiderm (naha pind) (funktsioon: kaitse mehhaaniliste ärritajate ja mikroorganismide vastu, hoiab ära vedeliku kao naha kaudu)  Mittekeratiniseerunud lameepiteel – suu, söögitoru, neel, tupp, anaalkanal (funktsioon: kaitse ja barjäär hõõrdumise, patogeenide ja kemikaalide vastu)

Anatoomia ja füsioloogia

13

pdf

MEELELUNDID

- võtavad vastu organismi sisemiljöö muutusi, vererõhu muutusi - lihastes on retseptorid spiraalina ümber lihaskiudude ● sisikonnast peaajju saabunud aistingud kaasnevad lokaliseerimata aistingutega, normaalsetel tingimustel ei teki ● patolooglilistes tingimustes omandavad sisik.meelerakud kõrgendatud tundlikkuse - siis on tuntav VALU! 8 KATTEELUND NAHK ​CUTIS 1. EPIDERMIS ehk marrasknahk ​EPIDERMIS 1. BASAALKIHT *sügavaim MELANOTSÜÜDID e pigmendirakud -> pruuni pigmenti MELANIINI-> naha värvus * naha päevitumine = kaitsereaktsioon UV-kiirguse vastu 2. OGAKIHT * mitu rida rakke, millel on ogakujulised jätked koos BASAALKIHIGA moodustavad KASVUKIHI ehk GERMINATIIVKIHI e Malpigi kihi

Anatoomia ja füsioloogia

52

doc

Mehhaanilise puhastuse asendusvõimalused

SUMMARY.............................................................................................................................................................3 SISUKORD.............................................................................................................................................................5 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 6 1 NAHK JA SELLE HOOLDUS...........................................................................................................................8 1.1 NAHK...............................................................................................................................................................8 1.2 NAHA EBAPUHTUSED.....................................................................................................................................10 1.3 NAHA HOOLDAMINE......

Iluteenindus

13

doc

Meeleelundid - nahk

Meeleelundid. Nahk MEELEELUNDID Meeleelundite tähtsus Organismile mõjuvad ärritused võetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast. Meeleelundite hulka kuuluvad:

Bioloogia

18

doc

Kosmeetiline keemia

Elva Gümnaasium ''Kosmeetiline keemia'' Referaat keemiast 9. D klass 2009 Sisukord 1. Nahk 1.1. Naha struktuur 1.2. Nahaniiskus 1.3. Abi kuiva naha vastu 1.4. Naha rasusus 1.5. Nahk ja ultarviolettkiirgus 1.6. Naha hooldamine 2.Juuksed 2.1. Juuste struktuur 2.2. Juuksed ja rass 2.3. Juuste värvus 2.4. Juuste kasvamine 2.5. Juuste pesemine ja hooldamine 3.Küüned 3.1. Ilusate küünte 5 kuldreeglit 4.Kasutatavad ained 4.1. Rasva- ja õlitaolised ained 4.2. Zeleetaolised ained 4.3. Niisutavad ained 4.4. Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained 4.5. Desinfitseerivad ja konserveerivad ained 4.6. Lõhnaained 4.7. Lahustid 4.8. Värvained 4.9

Keemia

18

odt

Käitumise füsioloogia ja anatoomia kontrolltööks

vahendusel Närvivõrgustikud: · divergeeruv ­ võimendab sensoorsest närvirakust alanud signaali · konvergeeruv ­ koondab signaali paljudest allikatest nt motoorsele neuronile · kaja- või peegeldav ­ signaali kestvaks töötluseks · paralleelse vallandumise töötlusvõrgustik ­ reaktsiooni viimistluseks NAHK Keha membraanide klassifikatsioon: · Epiteliaalsed membraanid ­ pinnakihiks mingi epiteelkoe tüüp nahk limaskestad serooskestad · Sidekoelised membraanid ­ nii pinnakihiks kui aluskihtideks eri tüüpi sidekoe rakud sünoviaalkiled Nahk katab kogu keha välispinda ja on inimkeha suurim elund. Naha juurde kuuluvad naha derivaadid ­ nahas paiknevad ja sellest pärinevad struktuurid: karvad, küüned, rasunäärmed, higinäärmed. Naha funktsioonid: · mehaaniline kaitse ­ nahk kaitseb kogu keha ülejäänud elundeid väliskeskkonna kahjulike mõjude eest

Füsioloogia

Meedia

Kommentaarid (1)