50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-09-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
johannabrigite
Õppematerjali autor
Epikoest moodust näärmed toodavad organismi jaoks vajalikke ühendeid ( nt seedimiseks olulisi nõresid maos ja sooltes). Kuna epiteelkoe rakud on kiire jagunemisvõimega, kasvavad pindmised vigastused ruttu kinni. Sidekude- seob organismi tervikuks ja moodustab toese. Sidekoe eripära: palju rakuvaheainet. Sidekudet on organismis mitut tüüpi. Rasvkude- naha all ja siseelundite ümber. Rakkudes talletuvad varurasvad, samuti kaitseb rasvkude külma eest, aitab neere paigal hoida. Luukude- täidab tugiülesannet ja sellest kujuneb keha toes. Kõhrkude- täidab tugiülesannet ja see moodustab keha toesest. Veri- on eriline sidekude: see on vedel kude, sest veres on väga palju vedelat rakuvaheainet ja suht vähe rakke. Verel on nii toite kui ka kaitseülesanne. Närvikude- mood pea ja seljaaju. koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. Närvirakud võtavad vastu erutusi (närviimpulsse), analüüsivad neid ja juhivad edasi
Vöötlihaskude- põhiline osa inimese lihastest. Need lihased tõmbuvad kiiresti kokku ja lõtvuvad vastavalt inimese tahtele, väsivad kiiresti. Südamelihaskude- kokkutõmbed toimuvad automaatselt, inimese tahtest olenemata Silelihaskude- paikneb veresoonte ja siseelundite seintes, ühe tuumaga rakud, kokkutõmme ei allu inimese tahtele. 4. Sidekude: seob organismi tervikuks, moodustab toese. Tüübid; Rasvkude: paikneb naha all, siseelundite umber. Kaitseb külma eest, talletuvad varurasvad Luukude: tugiülesanne, kujuneb luustik Kõhrkude: tugiülesanne, osa keha toesest Veri: vedel kude. Tähtis organism toite ja kaitseülesanne 2. Millest luud koosnevad? Luud koosnevad 55% mineraalainetest,(kaltsiumi, fosfori, magneesiumiühendid) mis annavad luudele kõvaduse, 25% orgaanilistest ainetest (valgud, rasvad), mille ülesanne on elastsuse andmine. Samuti koosneb luu rakuvaheainest (vesi) ja luurakkudest
Bioloogia Nahk kaitseb väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitemsuguste haigustekitajate sissetungi eest. Nahk aitab säilitada kehatemperatuuri. Kui nahk annab ära liigselt soojust siis veresooned laienevad ja nahale tekib puna. Nahk hoiab ära ka ülekuumenemist tänu higile. Nahk on ka eritusorgan, kuna higistades eritub nahalt jääkaineid. Enamasti vett ja soola. Inimese nahk on omalaadne meeleelund, mille retseptoritega tajume valu, sooja, külma ja erinevaid puuteärritusi. Retseptori moodustavad erinevad närvirakkude kogumid ja nende talitust soodustavad rakud. Nahas sünteestikase ka mõningaid ühendeid, millest kõige olulisem on vitamiin D ja melaniin Nahk toodab melaniini, et nahka kaitsta ultraviolettkiirguse eest ning samas annab see ka nahale ilusa pruuni jume. Naha välimise kihi moodustab marrasknahk
Rakk, kude, nahk 1. Raku osad ja nende ülesanded. Vastus: Tsütoplasma- täidab ühtlaselt kogu raku ja seob ühtseks tervikuks kõik rakuosad. Rakutuum- juhib raku elutegevust ja paljunemist, sisaldab pärilikkusainet. Mitokondrid- varustavad rakke energiaga. Rakumembraan- katab rakku, läbi selle toimub aine- ja energiavahetus. 2. Miks ühe organismi rakud erinevad, kuigi sisaldavad sama pärilikku infot? Vastus: Erinevates rakutüüpides kasutatakse erinevat pärilikku infot. 3. Mitu kromosoomi on inimesel? Vastus: Inimesel on 46 kromosoomi. 4. Selgita mõistete rakk, kude, elund, elundkond vahelisi seoseid ning too näiteid. Vastus: Rakkudest moodustub kude, kudedest moodustub elund, elunditest moodustub elundkond.
· Rakke on kehas kokku u 50 000 miljardit, rakutüüpe u 200 · Rakud on organismi väikseimad ehitusosad, millel on kõik elu tunnused · Uued rakud moodustuvad olemasolevate rakkude jagunemise teel · Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe, inimkehas 4 koetüüpi : epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude · Elundid on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( kaitsevad nahk, kindlustavad liikuvuse lihased, luud, tagavad toidu seedimise magu, soolestik ) · Elundid, mis täidavad ühiseid ülesandeid moodustavad elundkonna · Inimese elundkonnad : Tugi-liikumiselundkond, seedeelundkond, vereringeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond, sigimiselundkond, sisenõrenäärmed, närvisüsteem 1A Raku ehitus · Ribosoomid sünteesivad valke
sissetundi ja liigse veekaotuse eest *Eritamine. Kui inimene higistab eritub läbi naha mõningaid jääkaineid, peamiselt vett ja soolasid *Nahas sünteesitakse mõningaid ühendeid, millest kõige olulisemad on D-vitamiin ja melaniin *Nahk on meeleelund. Naha tunderakkudega tajume valu, sooja, külma ja puuteärritusi *Nahk aitab säilitada kehatemperatuuri 5. Mis ülesanne on rasvkoel? Kaitseb külma eest, hoiab kehatemperatuuri, kaisteb teatuid elundeid 6. Millest sõltub naha värvus? Miks muutub päevitades nahk pruuniks? Melaniinist. Päevitades nahk sünteesib tumedat pigmenti ehk melaniini. 7. Millega tegeleb dermatoloog? Naha, küünte ja juuste probleemidega 8. Naha osade ülesanded Higinääre- toodab higi, mis eritub läbi pooride naha pinnale Närvide lõpmed- on tundlikud mitmesuguste väliste ärritajate suhtes
NAHK *Nahk on organ,mis katab inimese keha. *Selle kõige tähtsm ülesane on kaista organsmi. *Nahk kaitseb meid väliste vigastuste,ultraviolettkiirguse Liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate Sissetungi eest. *Inimese nahk aitab säilitada kehatemp. *Inimese nahk on omalaadne meeleelund,mille retseptoritega tajume valu,sooja,külma ja erinevaid puuteärritusi. *Inimese nahas sünteesitakse ka mõningaid ühendeid,millest kõige olulisemad on vitamiin D ja melaiin. *Päiksekiirgus ergutab nahka tootma melaiini,mis kaitseb organismi liigse ultraviolettkiirguse eest. *Mida rohkem ultraviolettkiirgust nahale langeb, seda enam sünteesib nahk melaiini ja seda pruunim on nahk. *Nahk koosneb kahest kihist. *Täiskasvanu nahk on ligi 1-2millimeetri paksune,
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Monika Sepp Aire Tamm Mari Uleksin Merke Pilve NAHK Ettekanne õppeaines Õpetus inimese ehitusest ja elutalitlusest Juhendaja: Eha Hõrrak Tallinn 2011 Sisukord 1. Epidermise ehitus ja funktsioonid. 2. Pärisnaha ehitus ja ülesanded. 3. Alusnaha ehitus ja ülesanded. 4. Naha abielundid (karvatuped, näärmed) ja naha spetsiaalsed struktuurid. 2 Epidermise ehitus ja funktsioonid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid