Vahet tehakse taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel.
Mittetaastuvad e. fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused, näiteks nafta, kivisüsi, põlevkivi ning ka turvas, mis taastub nii aeglaselt, et seda ei saa nimetada taastuvaks maavaraks. Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ja eriliste geoloogiliste protsesside tulemusena.
Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused, näiteks sõnnik, põhk ja muud jäätmed.
Kütused, v.a tuumakütus on üksiti ka keemiatööstuse toorained .
Neist saadakse näiteks plastmassi, kunstkiude jpt. Eelistatud on
maagaas ja nafta. Kütused on saadud erinevatest allikatest:
Bakterite ja vetikate biomass: nafta, maagaas, põlevkivi
Taimede tselluloos , ligniini keemiline muundumine: turvas, pruunsüsi, kivisüsi, antratsiit
Keskkonna saaste protsendi toob
kaasa suur väävlisisaldus, mida on kõige rohkem põlevkivis,
kivisöes ja mõndades naftades. Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim kütteväärtus,
mis näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel.
Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid.
Eesti põlevkivi on üks maailma parimaid, see sisaldab vaid 30-35% orgaanilist ainet.
Antratsiit kujutab endast peaaegu puhast süsiniku ja nafta segu ( 94-97%)
Kütteväärtuste määrab samuti kütuse orgaanilise aine
redutseerituse aste. Mida enam vesinikke
süsiniku aatomi kohta, seda rohkem energiat kütus annab. Väärtuse järgi jagatakse kütused:
maagaas (CH4)
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui
laed faili alla
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
136 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
100 punkti
~ 4 lehte
136 laadimist
0 arvamust 
Kõik kommentaarid