Nafta (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Nafta

Koostaja: Britmarii Kroon
7.klass
Laagri Kool
Õpetaja: Kairi Vahtramäe

Tallinn
2006
Sisukord:
Sissejuhatus ................................................................ lk3
Sisu ............................................................................. lk4-7
Sõnaseletus ................................................................. lk8
Kokkuvõte .................................................................. lk9
Kasutatud kirjandus .................................................... lk10

Sissejuhatus
Valisin selle teema, kuna sellest ma veel eriti ei tea. Loodan uusi teadmisi saada, kuidas naftat kasutatakse, selle valemeid, selle koostisosi jne. Kuna hiljuti oli Eestis ka üks nafta õnnetus, siis tahan rohkem sellest teda, sest see oli jube mida nende lindudega lõpuks tehti. Valisin selle teema ka sellepärast, et ma pole naftast enne uurimust teinud. Kuna nafta on ohtlik ja see võib põlema minna, siis seda enam, paneb see seda teemat põhjalikumalt uurima.

Nafta
Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82 kuni 87%), vesinikust (12 kuni 15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6.Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Nafta on üks olulisemaid maavarasid . Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mõõtühik on barrel mis võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitrit. Nafta on inglisekeelsest nimest North American Free Trade Arfeement.
Erinevatest maardlatest ammutatav nafta võib omada väga erinevat koostist ning sellest tulenevalt ka erinevaid omadusi. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API- skaalat . Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20...25 on keskmine ning tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Et nafta on erinevate ühendite segu, millel kõigil on erinevad keemistemperatuuril ning sulamistemperatuurid, ei saa ka nafta kohta tuua välja keemistemperatuure ega sulamistemperatuure. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel , mida kasutatakse külmas kliimas.

(Nafta pumbad , http://www.srbija-info.yu/Razvoj/img/cevi-nafta.jpg )

( nafta pump, http://cover.rodesign.ee/index.php?imageID=2357 )

(Nafta ohvrid, on kinni jäänud, http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=12173272 )
Nafta reostused on loodusele väga kahjulikud. Ühel päästeoperatsiooni käigus leiti kokku 27 elusat lindu ja 200 surnud lindu. Terve päeva oli Loode -Eestis tööl üle 60 vabatahtliku , paljud neist kohalikud, kes aitasid neid väheseid lindegi päästa. Loode-Eesti reostusalalt korjati laupäeval kokku üle 200 surnud linnu, reedel 700. Pühapäeval leiti veel ligi 200 surnud lindu. Kokku on surnud linde korjatud reostusalalt ära ligi 2700 .

Iisraeli õhurünnakute tagajärjel merre valgunud nafta katab juba ligi pool Liiboni rannikust ja ekspertide hinnanguil ei pruugi loodus ka saja aasta jooksul katastroofist taastuda . Tuhanded kaldaleuhutud surnud kalad ja linnud on kaetud raske masuudikihiga. Tekkinud on 130 kilomeetrit musta saastaga kaetud supelrandu ja 30 kilomeetri kaugusele merre ulatuv naftalaik.

( Õhurünnakute tagajärjed )
(ära märgitud on kohad, kust saab palju naftat, http://www.deinternational.de/weltkarte/nafta.php )
Eesti naftakriis on alanud. Nii nagu üleüldine sõda on alanud hiilivalt, mitte ühe suure kogupauguga, nii on ka naftakriis juba ammu alanud. Eestis annavad sellest märku lagunenud teed ja tänavad. Pole taskukohast bituumenit. Me unustame ära ilmseid asju. Nafta ei ole ainult bensiin. Naftast saadud bituumenit kasutati Paabeli torni ehitamisel . Ning siiani teedeehituses. Naftast tehtud pudelitesse lastakse pepsi ja koka. Naftast saadud karpides peituvad meie armastatud arvutid . Naftast on tehtud fiiberteibad ja putukatõrjevahendid. Värvained, ravimid, lõhkeained.
Iroonilisel moel, mida vaid elu suudab pakkuda, valmistatakse ka loodussõbralikke biolagunevaid plaste naftast saadud polümeeride põhjal. Nafta ei ole vaid must kuld . See on enam kui kuld – sest kullal pole suurt mingit tehnoloogilist või tööstuslikku väärtust. Kui inimene suudaks naftalt võtta kogu vajamineva energia, siis võiks ta liitri bensiiniga läbida 500 kilomeetrit. Kuid inimkonnal pole vist siiski võimalik hüpata ajas edasi kümme miljonit aastat, et jõuda ajastusse, kus tänasest planktonist on uus nafta tekkinud. Tähendab, iga päevaga vajame üha enam ja paremaid alternatiivseid energiaallikaid.
NB! Mõned aga usuvad, et kui juhtuks ime ja nafta täna otsa lõppeks, siis kindlustuks maailm rahu, sest lennukid , laevad, tankid jäävad seisma.

Sõnaseletus

Nafteen – naftas esinev tsükliline küllastanud süsivesinik.

Alkaan – küllastanud süsivesinik.

Kokkuvõte
Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust, vesinikust, väävlist, lämmastikust ning hapnikust. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta on loodusele kahjulik . Nafta on inglisekeelsest nimest North American Free Trade Arfeement Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat. Nafta ei ole ainult bensiin. Naftast saadud bituumenit kasutati Paabeli torni ehitamisel. Ning siiani teedeehituses. Naftast on tehtud fiiberteibad ja putukatõrjevahendid.

Kasutatud Kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta

http://et.wikipedia.org/wiki/NAFTA
Õigekeelsussõnaraamat -sõnaseletus
http://www.srbija-info.yu/Razvoj/img/cevi-nafta.jpg
http://cover.rodesign.ee/index.php?imageID=2357
http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=12173272
http://www.tarbijakaitse.ee/modules.php?op=modload&name=News&file=article&sid=2033

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

briti Õppematerjali autor

UURIMUSTÖÖ

nafta

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Nafta ja raske nafta

Kiviõli I Keskkool NAFTA Referaat Koostaja: Elina Sergunina XI klass Kiviõli 2009 Nafta -on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Ajalugu Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puutornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks

Keemia

doc

Nafta referaat

Tallinna Polütehnikum Nafta Referaat Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Kütused Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on ammuses minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Taastuvad kütused on puit ja biokütused(sõnnik, põhk jm jäätmed). Teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist

Keemia

odt

Nafta

orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%)

Kaubandus

odp

Nafta kohta esitlus

Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%), nafteenid (kuni 30%) ning aromaatsed ühendid (enamasti üle 10%). Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Maapõuest väljuvas naftas on

Keemia

docx

NAFTA

NAFTA Nafta on taastumatu energiallikas ehk energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaressursside hulka peale nafta kuuluvad fossiilkütuse liigid nagu kivi- ja pruunsüsi, maagaas, põlevkivi ja turvas. Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik, mis värvuselt võib olla helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Kuid suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest, sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Nafta on väga tuleohtlik ning tema erikaal on muutlik. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem

Keemia

odt

Nafta ja selle produktide võidukäik läbi ajaloo

Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet

Keemia

odt

Nafta

Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet

Keemia

docx

Geograafia: Energiamajandus

hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Taastumatute energiaallikate kasutamise probleemid: Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200 aasta jooksul. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust. Fossiilkütuste põletamisega kaasnevad jäätmed ja keskkonnaprobleemid. 3) Energiaallikad:

Geograafia

Rohkem sarnaseid