NUKKUDE AJALUGU (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

Estonian Jazz Before and Behind the “Iron Curtain”. Conference “Jazz behind the Iron Curtain” Warsaw, GHI, 26.–28.09.2008. II. Tiit Lauk 2008. Tantsumuusikast Tallinnas 1920.–1945. aastatel. A. H. Tammsaare Memoriaalmuuseumis 17.05.2008. III. Tiit Lauk 2007. Esimesest Eesti džässikontserdist ja selle tähendusest. Esimese Eesti džässikontserdi 70. aas- tapäeva kontserdil Estonia Talveaias 10.05.2007. IV. Tiit Lauk 2006. Loengutsükkel Eesti džässi ajalugu 1918. a. tänapäevani. TPÜ kultuurimänedžeride kaugõppe kursusele. V. Tiit Lauk 2005. Rootsi džässiajakirjandus Eesti džässmuusikutest. TPÜ konverents “Kultuuriloost noor- teadlaste pilguga”. VI. Tiit Lauk 2005. Eesti džäss II maailmasõja eel ja päevil. TPÜ kultuuriteaduskonna kraadiõppurite teadus- konverents 16.05.2005. VII. Tiit Lauk 2003. About the Estonian Jazz before the WW II. The 1-st IASJ Jazz Education Conference Haag 30.10.–2

Muusika ajalugu

168

doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Nende keelte ühissõnavara lubab arvata, et juba enne ulatuslikumat laialirändamist kasvatasid indoeurooplased hobuseid ja veiseid ning kasutasid vankreid. Tõenäoliselt tegelesid nad rändkarjakasvatusega. Alates III aastatuhande lõpust ja II aastatuhande algusest eKr hakkasid indoeurooplased järk-järgult tungima tolleks ajaks juba kujunenud tsivilisatsioonide naaber- ja äärealadele ning neid hakati nimetama kirjalikes allikates. Seetõttu on võimalik nende järgnevat ajalugu üldjoontes jälgida. (Kõiv, Mäesalu, Piirimäe, Tänava, 1998) Inimlased – ehk hominiidid on imetajate sugukond. Esimesed tekkisid 7 milj. aastat tagasi. Algselt peeti sellesse sugukonda kuuluvaks vaid nüüdisinimese liiki ja tema eellasi. Tänapäeva hominiidid on orangutanid, šimpansid, gorillad ja inimene. Jääaeg – periood Maa ajaloos, mil suur osa Põhja-Euroopast, Põhja-Ameerikast ja Aasiast oli jääga kaetud

Ajalugu

290

pdf

Holokaust

1. Miks tuleb holokaustist rääkida? 2. Mida tuleb holokaustist rääkida? 3. Kuidas tuleb holokaustist rääkida? Esimene küsimus hõlmab otstarvet, teine küsimus teabevalikut ja kolmas küsimus tegeleb õpilasgrupile sobivate pedagoogiliste lähenemisviisidega. Holokausti käsitlemisel tuleb arvestada eri kontekste Holokausti teemat tuleb käsitleda nii Euroopa kontekstis tervikuna kui ka kohalikku ajalugu, sealhulgas Eesti ajaloo traagilisi sündmusi arvestades. Tähtis on arusaamine ja eetiline suhtumine Ei ole olemas ainuõiget teed ühegi aine õpetamiseks ega ideaalset metoodikat, mis oleks sobiv kõigile õpetajatele ja õpilastele. Kindlasti peab teemat käsitledes silmas pidama, et mõisted tuleb lahti seletada ja paigutada toimunu konteksti. Eetiliste küsimuste käsitlemisel on oluline õpetajapoolne suunamine.

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

87

docx

Soome-ugri rahvakultuur

dikteerib kogu perekonna käitumist ja heaolu (Balzer 1981). 18. sajandil ristiti handid vägivaldselt õigeusku. Ajapikku on sulandunud handi kosmoloogiasse ja usundilisse praktikasse kristlikke jooni. Hantide uskumuste järgi on inimesel mitu hinge, neist üks on reinkarneeruv ehk ümbersündiv hing. Põhjahandid teevad pärast inimese surma riidest nuku, itterma, millesse hantide uskumuste järgi läheb reinkarneeruv hing. Kui surnu oli naine, siis nukk on naisterahva-, kui mees, siis meesterahvakujuline. Usutakse, et kui sugukonnas sünnib laps, siis läheb hing vastsündinud lapsesse. Nukku hoitakse elamu pühas nurgas mõni aasta ning viiakse siis metsa puuõõnsusesse või põletatakse, aga mõnel pool viiakse nukk pööningule ja hoitakse seal. Tänapäeval püsivad traditsioonilised uskumused kõige enam matusekommetes. Valdav enamik hante matab surnud kirstuga maa sisse. Lahkunule pannakse hauda kaasa koduseid tarbeesemeid ja rõivaid

Kultuurid ja tavad

117

doc

Aforismid

AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit

Kirjandus

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika. Eklektilised aiad USAs LINNAPARGID. Linnapargid 1800 kuni tänapäevani, Euroopas ja USAs - Olmsted. MODERNISM MAASTIKUARHITEKTUURIS: Funktsionalism ja modernism Saksamaa, Põhjamaad; Prantsusmaa; Gaudi & Barcelona. Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a SISSEJUHATUS Põhiline osa käesolevast loengukursusest on pühendatud maastikuarhitektuuri üldajaloole, selle peamiste moevoolude ja põhisuundade vaatlusele. Allikmaterjalina on kasutatud algselt Kristiina Hellströmi poolt koostatud maastikuarhitektuuriajaloo konspekti (1997), lisaks on hulgaliselt infot saadud internetist, erialaartiklitest ning trükis ilmunud raamatutest (loetelu esitatud iga loengupeatüki järel). Väga oluliseks kirjandusteoseks pean M.-L

Maastikuarhitektuuri ajalugu

226

doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia

524

doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007  ‗ 2  Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia

Meedia

Kommentaarid (1)