100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
258 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Maren Lindmäe
Õppematerjali autor
- see on sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine, eesti keeles uutmine. Esialgu käis jutt vaid majanduslikest ümberkorraldustest. NB! Tuleb silmas pidada, et kõik uuendused pidid toimuma sotsialistliku korra raames. Gorbatsovi eesmärk polnud mitte kunagi NSV Liidu lõhkumine ega sotsialismi kaotamine! Perestroika eesmärgid : Sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine. Ummikseisust väljaviimine. Perestroikapoliitika eesmärk pidi olema NSVL ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva reziimi osalise ümberkorraldamise, sõna vabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda, kus tehti muudatusi valitsemissüsteemis. Majandusuuenduste kõrval tõusis esile uus märksõna glasnost. See tähendas salastuse
Jugoslaavia · Rahvarahutused 1991 1992 a · Riik lagunes · Koosseisu jäid ainult Serbia ja Montenegro 1990 a. · Serbia presidendi natsionalistlikud vaated · Balkan plahvatusohtlikuks pingekoldeks 8. Kontuurkaart. 1) Sotsialistlik sõprusühendus NSVL,Saksa DV, Rumeenia,Bulgaaria,Tsehhoslovakkia,Ungari,Poola 2) Sotsialismileer Euroopas : Rumeenia, Albaania, Bulgaaria, Ungari, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia Aasias : Hiina, Põhja-Vietnam, Mongoolia, Põhja-Korea LadinaAmeerikas : Kuuba.
29A 1991 aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel toetasid balti riikide elanikud kindlalt iseseisvust 19 aug 1991 proovis nõudkogude liidus võimule tulla riiklik erakorralise seisukorra komitee resk 6sept 1991 tunnustas kolme balti riigi isesseisvust ka nõukogude liidu riiginõukogu Septembri keskel võeti eesti vabariik koos teiste balti riikidega ühinenud rahvaste organisatsiooni ÜRO NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva reziimi osalise ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Moskva välispoliitiline "uut moodi mõtlemine" tõi endaga kaasa külma sõja taandumise ning kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas
29A 1991 aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel toetasid balti riikide elanikud kindlalt iseseisvust 19 aug 1991 proovis nõudkogude liidus võimule tulla riiklik erakorralise seisukorra komitee resk 6sept 1991 tunnustas kolme balti riigi isesseisvust ka nõukogude liidu riiginõukogu Septembri keskel võeti eesti vabariik koos teiste balti riikidega ühinenud rahvaste organisatsiooni ÜRO NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva reziimi osalise ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Moskva välispoliitiline "uut moodi mõtlemine" tõi endaga kaasa külma sõja taandumise ning kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas
NSV Liidu lagunemine, Idabloki lagunemine, Eesti taasiseseisvumine Kontrolltöö Nõukogude Liidu lagunemine: 1. Millal sai M. Gorbatsov NSV Liidu juhiks ning miks alustas ta reforme? (õp. lk 100) Gorbatsov sai NSV Liidu juhiks ehk NLKP peasekretäriks 1985. aasta märtsis. Ta alustas reforme kuna ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige tagurlikumad jõud, kes samuti toetasid Gorbatsovi kanditatuuri. Temast pidi saama partei uus
1985 märts NLKP uueks peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. Perestroika (sotsialistliku ühiskonna täiustumine ja ümberkorraldamine) algus. 1986 päevakorda tõusis uus märksõna glasnost (salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine.) 1986 Reykjavikis toimus Gorbatsovi ja Regani tippkohtumine, mille tagajärjel hakkasid paranema NSVL'i USA suhted. 1987 USA ja NSVL sõlmisid Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1988 Gorbatsov valiti NSVL'i Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. 1989- algus Tsehhoslovakkia ja Ida-Saksamaa keelustasid lasterõivaste ja osade toidukaupade veo teistesse sotsialismileeri riikidesse. 1989 märts valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan NSVL Rahvasaadikute Kongress. (esimesed mitme kandidaadiga valimised) 1989 NSVL viis oma väed Afganistanist välja.
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Ajalugu Nõukogude Liidu ja Idabloki lagunemine Referaat Juhendaja: Koostaja: Klass: 12A Kuressaare 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Nõukogude Liidu lagunemine 3.Idabloki lagunemine 4.Kokkuvõte Sissejuhatus 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva režiimi osalise ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil.
tuuma tuumarakettide likvideerimiseks, lõpetati sõda Afganistanis, see kõik viis kommunistlike reziimide kokkuvarisemiseni idabloki maades 89-90. Sisepoliitikas- vähenes parte juhtroll riigi poliitilises elus, paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist lahkuma, kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem, Gorbatsov NL Ülemkogu Presiidiumi esimeheks, kel olid senisest suuremad volitused riigi volitused riigiasjade juhtimisel. 89.valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan- NSVL Rahvasaadikute Kongress, kes valis delegaatide hulgast Ülemnõukogu, kes valis presidendiks Gorbatsovi. Ühiskonnas tekkisid mitmed poliitlised liikumised, mis hiljem muutusid erakondadeks. Kõik see rõi päevakorrale rahvuste enesemääramise küsimuse, osades liiduvabariikides võeti vastu suveräänsusdekl.ja püüdeldi iseseisvu eseisvuse poole, mida keskvõim püüdis lämmatada. Järjest mõjukamaks muutus Vene Föderatsioon eesotsas Jeltsiniga. Hakati koostama uut liidulepingut, mida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid