NSVL lagunemine (1)

Sarnased õppematerjalid

3

odt

Lääne ja ida vastasseisu lõpp ja selle põhjused:

NSV Liit tegi väga suure vea tungides kallale Afganistanile aastal 1979 27.detsembril. See vihastas Ronald Reageni välja.1980ndate aasta Moskva olümpiamänge boikoteeriti.Sõda kurnas siiski suurriigi ära ja oli arusaadav, et ka NSV Liit on haavatav. Lääs võidab külma sõja Ronald Reagen võttis vastu uue strateegia, et hävitada NSV Liit. Ta võttis peamiseks eesmärgiks idabloki lammutamise. Selleks alustas ta NSV Liidu majanduse kitsendamist, lõigates sellega ära NSVL paljud impordid. Nii suruti NSVL majandus nurka. Kolmas aspekt selles strateegias oli suruda NSVL peale kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine, millega NSVL poleks suutnud kaasa minna. Tähtede sõja programm- luua kosmiline kaitsekilp Maa orbiidile. 1980Ndate aastate keskpaigaks sai selgeks et USA on võitnud võidurelvastumise ja sõda Afganistanis lõpetati Perestroika 1985ndal aastal sai NLKP Keskkomitee pleenumi peasekretäriks Mihhail Gorbatsov.Ta oli

Ajalugu

12

ppt

Mihhail Sergejevitš Gorbatšov

Õppis Moskva ülikoolis õigusteadust. 1952. aastal astus Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse. 1955-1962 töötas ta Stavropoli krai komsomoliorganeis.  Elulugu 2 1970-1978 oli ta Stavropoli krai parteiliider. 1981.aastal edutati Gorbatsov Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee poliitbüroosse. Pärast Konstantin Tsernenko surma valiti Gorbatsov uueks parteijuhiks. 1985­1991 NLKP peasekretär 1988­1990 NSVL Ülemnõukogu esimees 1990­1991 Nõukogude Liidu president.  Gorbatsov riigipeana Ta oli vaid 54-aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud riigi eksisteeerimise ajal. NSV Liidu juhina mõistis ta, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna riigi majandusareng oli pidurdunud ning korruptsioon süvenenud. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider Gorbatsov oli Nõukogude Liidu viimane riigipea.

Ajalugu

22

doc

NSVL ja tema mõjuvõimu nõrgenemine

VIII Vastasseisu lõpp 43. NSVL ja tema mõjuvõimu nõrgenemine Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s  süvenes 70-ndail veelgi  maj arendati ekstensiivselt, st loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks  käsumaj ei soosinud in ettevõtlikkust, kadus uuenduslikkus  majsüsteem end ammendanud, päästis juhus: naftakriisi ajal avastati NSVL-s naftamaardlad,

Venemaa

8

docx

Sotsialistlik maailmasüsteem

polnud võimu. 2. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. 3. Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle. 4. Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus. 5. Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele. 3) Idabloki lagunemine • Mihhail Gorbatšov nimetati NLKP peasekretäriks 1985.a. • Gorbatšov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. • Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu (kes olid huvitatud Gorbatšovi kukutamisest ning reformide peatamisest) algatas Gorbatšov avalikustamise (ehk glasnosti):

Ajalugu

6

doc

NSVL lagunemine, Saksamaa ühinemine, Baltimaade taasiseseisvumine

Külm sõda sai alguse Berliini blokaadist 1948, mis jaotas Saksamaa pealinna Berliini kaheks. 23. mail 1949. aastal kuulutati kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis välja Saksamaa Liitvabariik (Bundesrepublik Deutschland, BDR; Lääne-Saksamaa) ja 7. oktoobril 1949 idapoolses Saksa Demokraatliku Vabariik (Deutsche Demokratische Republik, DDR). Seda nimetatakse Saksamaa lõhenemiseks. Saksa Demokraatlik Vabariik oli sisuliselt NSVL satelliitriik ja Varssavi pakti läänepoolseim riik. Vastupanukatsed, nagu tööliste ülestõus Ida-Berliinis 17. juunil 1953, suruti maha. Paljud SDV kodanikud põgenesid läände. Seepärast otsustas SDV valitsus ehitada läbi Berliini müüri. Müüri ehitamist alustati 13. augustil 1961. Saksamaa Liitvabariigi esimene kantsler Konrad Adenauer püüdis riiki Lääne-Euroopasse integreerida, arendades laialdast koostööd teiste maadega. 1950 jõustus Marshalli plaan. Kui 1969

Ajalugu

30

pptx

IDABLOKI LAGUNEMINE JA KÜLMA SÕJA LÕPP

Järk-järgult kaotas ta kontrolli sündmuste üle, mille ta ise oli algatanud ning need viisid 1990-ndate alguseks NSV Liidu ja kommunismi kokkuvarisemiseni Idablokis. NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985- 1991) IV • Gorbatšov algatas suhete parandamine Läänega, et tagada majandusreformide läbiviimine: taasalustati riigipeade tippkohtumisi, alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks (kuna NSVL oli võidurelvastumise nii kui nii kaotanud), loobuti 1987.a. Brežnevi doktriinist (millega lubati sekkuda Ida-Euroopa sotsialistlike riikide siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialismi põsimajäämine satub hädaohtu); sellega oli võimalik alustada reforme ka nendes riikides.  Idabloki lagunemise eeldused I • Idabloki lagunemine on seotud muutustega NSV Liidus alates 1985. a märtsist. Selleks ajaks oli kogu Idablokki tabanud selge kriisiseisund. • Majanduskriis:

Ajalugu

6

doc

Kommunistliku maailma lagunemine

Iseseisvate ametiühingute teke Poolas andis märku nõukogude süsteemi nõrgenemisest, julgustades teisi rahvaid oma õiguste eest võitlema. Poliitiline kriis Poolas 1980 - 1981 Gdanski kokkulepped aitasid kaasa poliitilise elu aktiviseerumisele, meedia vabanes tsensuuri alt. Solidaarsusega ühines pea kogu tööliskond, ligi 10 miljonit inimest. Poola kommunistlik juhtkond oli kaotamas kontrolli olukorra üle. Nõukoguliku süsteemi lagunemine tekitas Kremlis hirmu, sest võis karta sõltumatu ametiühinguliikumise levikut NSV Liitu. Oktoobris 1980 nõudis NLKP KK poliitbüroo Poola juhtidelt ,,kontrrevolutsiooni" peatamist ning ,,korra" jaluleseadmist. Esialgu polnud sellistest nõudmistest eriti kasu. Poolakompartei etteotsa seati rahva seas populaarne kindral Wojciech Jaruzelski, kuid Solidaarsuse võidukäik jätkus. Nüüd pani NSV Liit Jaruzelski valiku ette: ta kas surub

Ajalugu

4

docx

Mihhail Gorbatšov

1987. aastal kirjutasid president R.Reagan ja NSV Liidu juht M.Gorbatsov alla USA ja NSV Liidu kesk-ja lähimaarakettide hävitamise lepingule, mis oli pöördeliseks sündmuseks külmas sõjas. Gorbatsovi pooldajad ja vastased: Kuigi Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastasseisu nii vanameelsetelt kui ka radikaalidelt, osutus ta välismaal ülimalt populaarseks. Paljud välisriigid andsid NSV Liidule tohutuid laene.1990. aastal pälvis ta ka Nobeli rahupreemia. Gorbatsov NSVL Ülemnõukogu esimees ja Nõukogude Liidu president: Gorbatsov valiti 1989 riigipeaks ja märtsis 1990 5 aastaks laiendatud volitustega presidendiks. Ent majandusreform ei suutnud 1990.­1991. aasta talvel ära hoida toiduainekriisi ning liiduvabariigid hakkasid taotlema järjest suuremat iseseisvust. 1991 nimetas Gorbatsov partei vanameelse tiiva lepitamiseks võimupositsioonidele mõned konservatiivid. Kevadel tuli Gorbatsov välja uue liidulepingu plaaniga, mis pidi rahuldama reformimeelseid

Ajalugu

Kommentaarid (1)