Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

NSVL-i kontrolltöö küs. ja vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes olid dissidendid mida nõudsid?
  • Kuidas saadi informatsioone Lääne-maailmast?
NSVL-i kontrolltöö küs-ja vastused #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 100 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor frodu Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Diktatuurid - Kontrolltöö küsimused ja vastused.

Pettumine Versailles' süsteemis: ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Majanduslikud raskused: 1929 aastal alanud majanduskriis röövis paljudelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Terav riigisisene võitlus: poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samuti pettumust. 2.Loetle diktatuuri tunnused, too näiteid Saksamaa ja Nõukogude Liidu näol Ainult üks partei ja ideoloogia: NSVL ­ kommunistlik partei ­ kommunism. Saksamaa ­ natisonaalsotsialistlik parte ­ natsism Juhikultus: NSVL ­ Jossif Stalin. Saksamaa ­ Adolf Hitler Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi: NSVL ja Saksamaa - täielik kontroll inimese üle ­ vangilaagrid Riigihuvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest: NSVL ja Saksamaa ­ üksikisikul pole tähtsust ­ sõjaline võim Rahvast hirmutatakse pidevalt sise- ja välisvaenlastega: Saksamaa ­ juudid, mustlased, slaavlased

Ajalugu
thumbnail
3
doc

II maailmasõda - Kontrolltöö Küsimused ja Vastused

9. klassi kt küsimused diktatuurid, 2009-11-16 1.Kuidas aitas I MS tulemus kaasa fasismi tekkele Itaalias? Antandi lubadused Itaaliale olid unustatud, mis vedas itaalia raskesse majanduskriisi. Kuna sõjavägi ei suutnud enam midagi teha, siis kaotasid paljud sõjaväelased ja muud sõjaga seostuvate asustuste töötajad enda töö. Töötud ja endised sõjaväelased tekitasid eraldi partei, mille etteotsa sattus Mussoliini. See partei kogus palju võimu ja liikmeid. Tänu sellele suutis see partei jõuda valitsuse etteotsa. 2.Kirjelda Mussolini isikut ja õpetusi. oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 1922­1943 ja seejärel juhtis aastatel 1943­1945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal omandada head haridust. Oli õpetaja, aga õpetaja ametit ei pidanud ta kaua. Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismi ideedest, läks Mussolin

Ajalugu
thumbnail
3
doc

9 kl II kontrolltöö kordamisküsimused

lähtuvalt diktatuuri ja demokraatlikku ühiskonda. Too näiteid diktatuurile iseloomulike tunnuste kohta Itaaliast, Saksamaalt või NSV Liidust 2 maailmasõja vahelisel ajal. Diktaktuur ­ 1inim, ei saa osaleda valitsemis rahavas, juht toetub parteile, karmikäelisus 4. Millal ja kuidas tulid Venemaal võimule kommunistid? 1917, oktoober, oktoobripöördega. 5. Millal loodi NSV Liit? Mida see tähendas? 1922. aastal. NSVL ühendas erinevaid nõukogude vabariike: Venet, Ukrainta, Valgevenet. Lõplikult kujunes välja 1936 vastu võetud põhiseadusega. 6. Millal toimus Venemaal kodusõda? Mis oli selle tulemuseks? 1918-20, tapeti plaju inimesi ­ 13 miljonit nii punastele kui valgetele. Tapeti keiser Nikolai 2 Kodusõda puhkes, sest enalaste võimule tulekuga ei olnud rahul teised poliitilised jõud. 7. Mis oli sõjakommunism ja kus seda rakendati?

Ajalugu
thumbnail
6
docx

NSV kontrolltöö

1. Stalinil oli ainuvõim. Valitsemisel tugines ta kitsale lähiskondlastele. Plaanimajanud oli ja inimesed kartsid riigikorda. Paljud saadeti Siberisse. Hruštšov pehmendas režiimi, vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna eri valdkondades kehtinud piirangud. Tema valitsemis aega nimetati sulaajaks. Sulaajal pöörati tähelepanu vajadusele arendada Nõukogude Liidus põllumajandust, elamuehitust, kergetööstust ja tarbimissfääri. Nõukogude riigi sise- ja välispoliitika liberaliseerimine mõjutas kõiki eluvaldkondi, sealhulgas ka kultuuri. Brežnev püüdis esialgu teha palju uuendusi ja ümberkorraldusi, kuid loodetud edu jäi saavutamata. Liidu sisepoliitilises elus tugevnesid aja jooksul tagurlikud poliitilised jõud. 1970. Aastatel ilmnes järjest selgemalt, et kehtiv poliitiline režiim on maandunud, ega suuda enam normaalselt toimida. Tekkis stagnatsioon. 2. Isikukultus – Liidri, enamasti riigipea tõstmine teistest kõrgemale.

Ajalugu
thumbnail
2
doc

II Maailmasõda - Kontrolltöö küsimused-vastused

II Maailmasõdas ja Eesti I rida Iseloomusta sõjategevust 1939-1942. Mis tagas teljeriikide edu sõja esimesel perioodi? 1.09.1939 ründas Saksamaa välksõjataktikat kasutades Poolat. NSVL tegi sama ­ Poola vastupanu murti. ,,Kummaline sõda" ­ Prantsusmaa ja Inglismaa vs Saksamaa. Sõjategevust tegelikult ei toimunud, istuti oma kaevikutes. NSVL paigutas oma väed baaside lepingu alusel Baltikumi. Soome kaitses oma iseseisvust Talvesõjas. Aprillis 1940 tungisid Saksa väed Taani. Lõpetati ,,Kummaline sõda". Samal ajal lõpetas NSV Liit MRP. Juuni 1940 okupeeriti Baltikum ning liideti vägivaldselt endaga nende alad. 10.mai 1940 alustas Saksamaa pealetungi Prantsusmaale. 22.06.1940 Prantsusmaa kapituleerub. 1941 juunis tungib Saksamaa kallale NSV Liidule. 7.detsember ründab Jaapan Pearl Harbouri

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Ajaloo kontrolltöö mõisted

4) Kasutati lepituspoliitikat, anti järele Saksamaa tahtmistele. 5) Saksamaa muutus järjest agressiivsemaks, aga lääneriigid ei teinud selle vastu midagi. 6) Saksamaa ja NL sõlmisid MRP. 7) Mõlemad riigid jätkasid vallutusi. 5. Sõjakate suurriikide eesmärgid. 1) Jaapan. a) Tahtis ülemvõimu Ida-Aasias. 2) Itaalia. a) Tahtis muuta Vahemerd Itaalia sisemereks. 3) Saksamaa. a) Eluruum. 4) NSVL. a) Ülemaailmne kommunism. b) Vajadus kaitsta end võimaliku rünnaku eest. 6. MRP sõlmimise tagamaad, sisu ja selle tagajärjed Euroopale. 1) NSVL teatas, et nende eesmärk on parandada suhteid Saksamaaga. 2) Ribbentrop alustas läbirääkimisi Molotoviga. a) Arutati mittekallaletungilepingut, salaprotokolli. 3) Salaprotokolliga pidid NSVL ja Saksamaa jagama Euroopa mõjupiirkondadeks.

Ajalugu
thumbnail
8
docx

2.maailmasõda kontrolltöö vastused

puutumata.Tšehhid alistusid lepingule.Hitler võttis aga lepet Lääne nõrkusena.23.märts 1939 esitas S ultimaatumi Leedule ja viis väed Klaipedasse. 15.mä hõivasid S ja Ungari väed Tšehhoslovakkia.Järg tahtis Hi Poolat, aga UK ja Prant hakkasid vastu Hi plaanidele.Inglased hakkasid valmistuma sõjaks. Hi oli keerulises olukorras(ähvardas sõda 2l rindel).Hi vajas kindlalt seljatagust(Stalin) 4. MRP: 23.aug 1939 sõlmitud Mittekallaletungileping S ja NSVl vahel.Lubasid 10 a jooksul üksteist mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liius.Lepingu salajane lisaprotokollis jagati Ida-EU S ja NSVL vahel ära.NSVL pidi Eesti,Soome,Läti ja Bessaaraabia saama, Poola jagati ära. Kuna S vallutas rohkem Poolat, andis ta vastutasuks NSVL ka Leedu. Uus maailmasõda võis alata. 5. Poola purustamine ja kummaline sõda: 1.sep 1939 ründas Hi Poolat.3.sept kuulutasid UK ja Prants S sõja, tgelt sõtta ei mindud

Ajalugu
thumbnail
4
doc

I kontrolltöö: Külma sõja ajastu 1947-1991

võimuletuleku aitamise näol. d) USA valitsuse tegevus Külm sõda toimus sõja, poliitika, majanduse, ideoloogia ja kultuuri valdkonnas ning kestis 1947-1991. 2. Millal tekkisid NATO ja VLO ning millised olid nende eesmärgid, millised riigid sinna kuulusid? NATO VLO Loodi aastal 1949. Loodi aastal 1955. Koosseis: USA, Kanada, Norra, Taani, Koosseis: NSVL, Albaania*, Bulgaaria, Poola, Island, Madalmaad, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Tsehhoslovakkia ja Suurbritannia, Portugal, Slovakkia, Türgi ja Ungari Kreeka. Eesmärgid: teha koostööd, osutada vastastikust Eesmärgid: jagada informatsiooni ja teha abi, säilitada rahvusvaheline rahu ja turvalisus. koostööd riigikaitse, julgeoleku, kaubanduse, valuutaeeskirjade ja paljudes muudes valdkondades; säilitada

Ajalugu



Lisainfo

Kontrolltöö küsimused ja vastused:

1. Nimeta Nõukogude liidu liidrid 1924-1982, iseloomusta nende võimuaega.
2. Nõukogude majandusele iseloomulikud tunnusjooned.
3. Kes olid dissidendid, mida nõudsid?
4. Eesti NSV juhid NSVL’i koosseisus.
5. Vastupanuvormid Nõukogude võimule.
6. Kuidas saadi informatsioone Lääne-maailmast?
7. Kultuuri iseloomulikud jooned.
8. Gulag


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun