Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

NSVL, külm sõda - sarnased materjalid

nsvl, vietnam, stus, organisatsioon, hendus, steem, sisepoliitika, prus, kuuba, nafta, nato, praha, doktriin, plaanimajandus, president, peaminister, stagna, hrustsov, lepingud, koost, nasser, kriisid, kantsler, eestvedaja, kennedy, heaoluriigid, watergate, king, moodsa, siberist, helepanu, pahupool, perestroika, avalikustamine, udnud, relvastumise
thumbnail
44
docx

Lähisajalugu: Külm sõda

 Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse.  Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähenes, NSVL saavutas ülemvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas ning suures osas Aasias.  Raudne eesriie – NSVL-i püüd eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast (II MS järgne periood, 40ndad); takistas lääneriike aru saamast, mis ida pool toimus, tõkestas läänelike väärtushinnangute levikut Venemaal.  Lääneriigid pingutasid, er kommunistlikud parteid Lääne-Euroopas võimule ei pürgiks ega laiendaks mõju naaberriikidesse (nt Türki)

Ajalugu
127 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Külm sõda

sundima linna näljaga alistuma. Korea sõda (1950-1953) · Korea oli 1905-1945 Jaapani koloonia · II maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja- ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Maa jagati piki 38. paralleeli pooleks ja jäi jagatuks ka pärast okupatsioonivägede lahkumist. Maa jagamine viidi lõpule 1948 ­ Lõunas loodi Korea Vabariik, mida tunnustas ka ÜRO, põhjas loodi Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mida tunnustasid NSVL ja tema vasallriigid. Kumbki Korea keeldus teist tunnustamast · 1950 tungisid Põhja-Korea väed Lõuna-Koreasse ja saavutasid edu vallutades peaaegu kogu Lõuna-Korea. Kasutades Nõukogude delegatsiooni puudumist, võttis ÜRO vastu otsuse saata Lõuna-Koreasse vormiliselt rahvusvahelised, sisuliselt Ameerika väed · USA väeüksused vabastasid kiiresti Lõuna-Korea ja vallutasid omakorda enamuse Põhja- Koreast. Sõtta sekkus Hiina

Ajalugu
691 allalaadimist
thumbnail
14
odt

KÜLM SÕDA

-Külma sõja vormid: 1.Ideoloogiline võitlus – NL propaganda üritas tõestada, et ainuõige on kommunismi õpetus ja varem või hiljem ootab kogu maailma kommunistlik tulevik ; Lääneriigid kaitsesid demokraatia ja vabaturuühiskonna väärtusi ; puudutas kirjandust, massiteabevahendeid, teadust, kontrolli oma elanikkonna meelsuse üle. 2.Võidurelvastumine -USA-l oli ülekaal tuumarelvades, NL-l tavarelvastuses ; loodi sõjalis-poliitilisi liite(NATO, Varssavi Lepingu Organisatsioon jne) ; mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi. 3.Võitlus mõjusfääride laiendamise pärast – puudutas eelkõige III maailma riike ; eriti terav oli vastasseid Eur-s, Lähis-Idas, Kagu-Aasias ; II MS järel lagunesid koloniaalimpeeriumid ja mõlemad külma sõja pooled üritasid säilitada oma mõju endistes asumaades(SB, Pr) või laiendada sinna oma mõjusfääri(NL, Hiina, RV, USA). 4.Majanduslik võituls – kõrgem elutase

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Külm sõda

1955 Saksamaa Liitvabariik sai NATO täisliikmeks. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) loomine. 1956 Suessi kriis. Kommunismivastane rahvaülestõus Ungaris. 1957 USA-Iisraeli erisuhete loomine Eisenhoweri doktriini alusel. 1959 F.Castro juhitud partisanid kukutasid Kuubal USA-meelse F.Batista reziimi. 1961 Berliini müüri püstitamine ümber Lääne-Berliini. 1962 Kuuba kriis. 1964 Vietnami sõja algus; USA laialdane sekkumine sõjategevusse Vietnamis. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Breznevi doktriini deklareerimine NSV Liidu poolt. 1972 SRP-1 sõlmimine USA ja NSV Liidu vahel. 1973 Vietnami sõja lõpp; USA väljumine otsesest sõjategevusest. 1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
30
docx

II MS ja Külm sõda

 Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse  Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde  Island iseseisvus  NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad Poola. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja.  Raudse eesriide mõiste tuli NSV Liidust, kuna tema mõju alla peale II MS sattusid Kesk- ja Ida- Euroopa ning suur osa Aasiast. NSV Liit tõkestas ’’raudse eesriidega’’ sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega.  Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes)

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Külm Sõda

Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. · Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid "saladuses", siis 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris; W.Churchill oma Fultoni kõnes märtsis). (Vt. ka õpik lk.48-50) · Lõpliku hoobi rahulikule kooseksisteerimisele panid: NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel (kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL-meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist). (Vt.ka õpik lk.52-53) erimeelsused Saksamaa tuleviku küsimustes. 1.2. Külma sõja mõiste:

Ajalugu
196 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Külm sõda

Jaapan. Saksamaa Liit Vabariik. Majanduslikud. Trumani doktriin: · 1947 ­ USA toetab vabu rahvaid Nõukogude Liidu ohu eest. · Marshalli plaan ­ aidata sõjas kannatanud Euroopa riike. Antakse 13 miljardit. 1948-1952. VMN ­ 1949 ­ vastastikuse majandusabi nõukogu. · Nõukogude Liit ja liitlased teevad koostööd. Sõjalised. NATO ­ 1949 ­ Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon. VLO ­ 1955 ­ Varssavi lepingu organisatsioon. Saksamaa 1945-1949 Pärast II Maailmasõda jagati Saksa 4 okupatsioonitsooniks. USA, Sb, Prants, NSV Liit. Berliin omakorda neljaks. Nõukogude Liit soovis Berliini enda valdusesse. (Berliini blokaad, õhuteed avatud (1948-1949)). 25.05.48 blokeeris Nõukogude Liidu pool kõik Berliini lääne sektorid. Algas Berliini blokaad, mis kestis kuni 12.05.1949. Lõppes pärast NATO moodustamist. Berliin jääb neljapoolsele haldamisele. 1949 Saksamaa lõhenemine: Läänest Saksamaa Liit Vabariik.

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Külm sõda

ja komm.) vahel. Kestis aastatel 1946-1991 (sotsialismileeri kokkuvarisemiseni) Külma sõja avaldumise vormid: Võidurelvastumine (strateegilised ehk tuumarelvad, kõige arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) Külma sõja alguse põhjused: 1) Inglise peaminister W.Churchilli kõne Fultonis 1946 2)USA presidendi H.Trumani doktriin 1947 3)Berliini blokaad 1948-49 4)Potsdami konverents 1945. Külm sõda lõpeb NSVLiidu langemisega. Trumani doktriin ­ 1947 USA presidendi poolt välja käidud. USA lubas majanduslikku abi kõigile riikidele, kes ei ühinenud kommunistliku liikumisega. Nii said abi paljud Lääne-Euroopa riigid, eelkõige Lääne-Sksm.

Ajalugu
80 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Külm sõda

Selle abiandmisplaani eesmärgiks oli nõrgestada kommunistlikku kihutustööd. Abi anti 13. Riigile 17 miljardi dollari väärtuses. Osa ei saanud plaanist NSV mõjusfääri all olevad riigid. Tänu sellele ei õnnestunud NSVL'l võimu haarata Soomes ja Kreekas. 2. Korea sõda 1950-1953 1950. a juunis kommunistliku Põhja- Korea sissetung lõuna osadesse, vallutades suurema osa Lõuna- Korea territooriumist. Põhja- Korea tegevust toetasid NSVL ja Hiina. USA sõduritest koosnevatele ÜRO vägedele anti korraldus agressioon lõpetada. ÜRO väed läksid Põhja- Korea tagalasse, mis sundis neid tagasi tõmbuma. Põhja- Korea kokkuvarisemise ohu tõttu sekkus tegevusse kommunistlik Hiina. 1950. a lõpus tungisid Hiina üksused ÜRO vägedele kallale. Pidama suudeti lahingutega jääda 1951. a alguses Põhja- ja Lõuna- Koread eristaval 38.ndal laiuskraadil. Rinne püsis seal järgmised 2 aastat kuni 1953. a

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Külm sõda

Külm sõda ­ kahe üliriigi ­ USA ja Nõukogude Liidu ­ vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 ­ W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. 1947 ­ Trumani doktriin ­ poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). Trumani doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan (1948-1952) ­ abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele; sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Külm sõda

mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal (5). Blokaad toimus Berliini linnas Saksamaal. Peale Teist maailmasõda oli Saksamaal erinevate riikide okupatsioon (5). Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. NSV Liidu idee oli läbi teede sulgemise varustada ise Lääne-Berliini söögi ja kütusega, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Külm sõda

KÜLM SÕDA Läänelik USA vs. Punane NSVL Potsdami konverents ­ 1945 suvi, Saksamaa külje all. Otsustakse Saksamaa saatuse üle. Saksamaa ja Berliin jaotati neljaks(Inglismaa, USA, Prantsusmaa ja NSVL).Võitjad lähevad tülli. Trumani doktriin ­ 1947 12. märts avalikustas plaani/õpetuse anda abi riikidele, kellel on oht langeda NSVL mõjusfääri. Ida-Euroopa langes NSVL'u. Siis prooviti ära hoida Türgi ja Kreeka langemist NSVL mõjusfääri. Marshalli plaan - 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Prooviti elavndada vaeste riikide majandust, et pärssida kommunismi. Liitusid: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Sveits, Taani ja Türgi

Ajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Külm Sõda

katkestatakse suhted. Hallsteini doktriini ainsaks erandiks on NSV Liit. 1958. nõudis Moskva, et Lääneriigid viiksid oma üksused Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDV võimudega otsestesse läbirääkimistesse. Eesmärgiks oli saavutada lääneriikide tunnustust SDVle kui iseseisvale riigile. Kuis 13. august 1961 rajasid NSV Liit ja SDV nn Berliini müüri. Suhtlemine Ida ja Lääne vahel lõpetati täielikult. 23. Kuuba kriis 1956 alustas Fidel Castro ülestõusu organiseerimist valitseva diktaatori Batista vastu (kes oli tihedalt USAga seotud). 1959. tuli Castro võimule. Koondas lühikese ajaga võimu enda kätte. Korraldas maareformi ja likvideeris suurmaavalduse. Teravnesid tema suhted USAga. Kui USA teatas 1960. et enam ei osta Kuuba peamist väljaveoartiklit, suhkrut ­ natsionaliseeris Castro USA kapitalile kuulunud ettevõtted

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Külm sõda

Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu (J.Stalin veebruaris; W.Churchill oma Fultoni kõnes märtsis) Lõplik hoop: NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel (kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL-meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist). Lisaks olid erimeelsused Saksamaa tuleviku küsimustes

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Külm sõda

See toimus Natsi-Saksamaa poliitiliste ja sõjaliste juhtide üle. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes. 3. Külma sõja väljendusvormid – oskad nimetada ja kirjeldada. 1. Ideoloogiline sõda seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. 2. Võitlus uute territooriumide ja mõjusfääride pärast – NSVL tahtsi enda mõju all olevaid riike teistest täielikult eraldada. (muust maailmast) 3. Võidurelvastumine (ABC-relvad) – mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi. Ühendriikidel oli tuumapomm. 4. Nn väikesed sõjad – sekkumine kohalikesse konfliktidesse, kus USA ja NSV Liit ei sõdinud omavahel aga läbi teiste riikide sõdisid ( neid toetades jne ) 5. Spionaaz 6. Kultuuride vastasseis 7. Majanduslik võitlus 8

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Külm-sõda

KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Külm Sõda

sekkuda ja seal kord taastada. × Marshalli plaan ­ (19481952) Trumani doktriini jätk. Sõjajärgne abi majanduse taastamiseks. Kardeti, et nõrk majandustase riigis on soodsaks põhjaks kommunismi idee süvenemisele. 17 riiki, 13 miljardit $. × VMN ­ (1949) Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Eesmärgiks NL ja IdaEuroopa riikide majanduslik koostöö. × VLO ­ (1955) Varssavi Lepingu Organisatsioon. Ajendiks SLV taasrelvastumine ja NATOsse võtmine. Liit oli suunatud NATO vastu. × NATO ­ (1949) PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsioon. Sõjaline liit, mille eesmärgiks oli NL sõjalise ekspansiooni peatamine. 1 Ajalugu 2. Kursus 2.VA ­ Külm sõda

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Külm sõda

Külm sõda 1. II MS-i tagajärjed 1) Kestis 6 aastat ja 1 päev 2) Lõpeb 08.05.1945 Saksamaal ja Euroopas 3) Lõpeb 02.09.Jaapanis ­ sellega lõpebki 4)Tõi kaasa väga suuri purustusi ja inimkaotusi (~60 miljonit inimest) 5) suured kaotused tsiviilelanike hulgas 6) II MS ei lahendanud seniseid vastuolusid ega toonud õiglast korda 7) Saksamaa asemel hakkas maailma kontrolli teostama kommunistlik NSVL ( sest ta kehtestab oma ülemvõimu Ida-Euroopas). 8) NSVL haaras oma võimu alla Balti riigid. 9) Ida-ja Kesk-Euroopa, kus hävitati dem. alged (NSVL). 10) Tekib 2-pooluseline (bipolaarne) maailm ­ st. maailma lõhestumine a) NSVL ja liitlased (marionetid) b) USA ja lääneriigid (demokraatlikud riigid) 11)Algab külm sõda 1945-1989 a. (algab Jalta konverentsist) 12) Rahvuslik vabadusliikumine 14) koloniaalsüsteemi lagunemine ­ iseseisvate riikide tekkimine

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Külm sõda

AJALUGU Külm sõda. 1945-1990 Külm sõda kujutas endast lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Külmaks sõjaks nim. Poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu idabloki ning lääne riikide vahel. Maailm jagune kaheks: USA ja NSVL Võidurelvastumine Soovisid Euroopas poliitilist ülekaali Mõjuvõim Kolmandas Maailmas. Kriisid: Berliini blokaad 1948-1949 NSVL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast (elekter, toiduained, kütus) lootes linna sel kombel endaga liita. Usa varustas Lääne-Berliini toiduga õhusilla abil. NSVL lõpetas blokaadi. Kestis 324 päeva. 1961 ehitati ühe ööga Berliini müür, mis sulges Lääne-Berliini Kuuba (ehk kariibi) kriis 1956 tuli Kuubas võimule Fidel Castro

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Külm sõda.

Raudne eesriie Lähiajalugu II § 24 Teema nimetus ka: kahepooluseline maailm Kordamine - Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega ­ Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga viidi sealt võõrväed välja, Austria pidi edaspidi jääma neutraalseks. Vt kaarti lk 6 USA, NSV Liit, Inglismaa ja Prantsusmaa moodustasid Rahvusvahelise Sõjatribunali, mis 1945 novembrist - 1946 oktoobrini pidas Nürnbergi protsessil kohut sõjaroimarite üle. ÜRO loomine:

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Külmsõda 1945.a

· Kennedy 1961-63 dem · Jonhson 1963-69 dem · Nixon 1969-74 vab · Ford 1974-77 vab · Carter 1977-81 dem · Reagan 1981-89 vab · Senior Bush 1989-93 vab Kriisid 60ndatel Kuuba kriis Ennem: Diktatuuri riik, oli sõltuv USAst, kuna seal oli palju USA ettevõtteid, ka hea turismipiirkond USAlastele. Oli monokultuurne- suhkrupeet. Castro- heast perekonnast, Mehiks omandas partisani oskused. · 1962 a. · Osalejad: USA (Kennedy), NKL (Hrustsov), Kuuba (Castro). · Sündmused: 1956 laev tõi Kuubale revolutsinääre, eesotsas Castroga, 1959 sai võimule. Castro hakkas ettevõtteid riigistama. USAga suhted halvenesid. 1961 NKL ostab Kuuba suhkru ära, et nö aidata. Vastutasuks tahtis NKL kuubale raketibaase rajada. 1961-62 Castro kuulutab end marksistiks. USA luurelennukid said infot, mis Kuubal toimub (baasid). Tegid merepiiri, seda ei tohitud ületada. NKL saadab laevad Kuubale relvadega,

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte.

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

7 · 12. märts sõjaväeline riigipööre - Päts kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra, puhastustöö riigiaparaadis, riigikogu suvepuhkusel. Seadusandlik töö valitsuse käes - valitsemine dekreetidega. Võimu koondumine: Päts peaminister, peamin. asetäitja ja siseminister Kaarel Eenpalu, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Vaikiva ajastu iseloomustus: (autoritaarne diktatuur): a) sisepoliitika - Riigikogu "vaikivas olekus" - Isamaaliit, alates 1935 parteide keelustamine, vapside lõplik purustamine 1935.a. 8. detsembri rünnakuga. - kutsekojad (vrdl. Mussolini korporatiivne süsteem) - Riiklik Propaganda Talitus, tsensuur , rahvusühtsuse propagandakampaaniad - riigi kontroll noorteorganisatsioonide, ametiühingute, kohalike omavalitsuste üle b) majandus - riigi sekkumine majandusse - 1936.a

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
80
pdf

11. klassi ajaloo konspekt

● 1927 visati Trotski Kommunistlikust parteist välja ja kahe aasta pärast saadeti välismaale. Industrialiseerimine ● Selleks oli vaja suurtööstuse eelisarendamist- industrialiseerimist. ● Loobuti eraettevõtlusest, majandus allutui kesksele juhtimisele. ● Majandust hakati arendama viisaastakute plaanide alusel Industrialiseerimise tulemus ● Rasketööstuse arengult möödus NSVL enamikest maailma riikidest. ● Toodangu kvaliteet oli kehv. Kollektiviseerimine ● Riik vajas vilja tööliste ja sõjaväe toitmiseks. Vilja hindade langetamiseks viidi läbi kollektiviseerimine- ühismajandite ehk kolhooside loomine. ● Maaelanike liikumisvabadust piirati ● Need, kes kolhoosidesse ei astunud saadeti Siberisse (kokku u. 9 miljonit in.) Kollektiviseerimise tulemused ● Vähenes viljasaak ja kariloomade arv.

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Ajalugu 12.klassile (XX sajand)

Rakendati hädaabitöid. Inglismaa kahe maailmasõja vahel Majanduslikult iseloomustaks seda riiki, see et otseselt nende territoorium ei hävinud, kuid Inglismaa oli palju investeerinud raha ja mehi sõtta. Lisaks olid neil kaelas suured võlas USA ees. Reparatsioonidest saadu läks selle võla tasumiseks. Turg oli ka vähenenud. Kanda jne hakkasid ise majandust arendama ja ei sõltunud enam Inglismaast. Seega oli väljaveo turg Inglismaa jaoks väike. Süsi asendus nafta ja veega. Söekaevandus aladel elavate inimeste töö kadus. Selle vastu võideldi üldstreikidega. Suur streik toimus nt 1926, kus 4 miljonit inimest streikis. Rahvaarv oli 47 miljonit. Kasu suurt streikidest ei olnud. Ka Inglismaad tabas majanduskriis, kuid ehk mitte nii suurelt kui USA. Enne kriisi polnud tõus nii kiire kui oli olnud USAs. Neil oli ka sotsiaalkindlustussüsteem, mis selle endakanda võttis. Sisepoliitikas Inglismaa puhul laienes valimisõigus. Kõik mehed alates

Ajalugu
188 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Külm Sõda

sotsialistlike riikide majanduse ning saavutas sellega ka parema kontrolli nende riikide üle. Organisatsioon varises aga 1980.aastate teisel poolel kokku seoses majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning Idabloki kokkuvarisemisega. 1948.aastal pandi Tšehhoslovakkias, mis oli küll Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse kommunistlik valitsus. Selle vastu reageerisid lääneriigid luues Brüsseli pakti. See omakorda oli eelkäijaks Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO loomisele. NATO loodi 1949.aasta aprillis vastukaaluks NSVL sõjalisele võimsusele. NATO asutajateks olid Belgia, Madalmaad, Luxemburg, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. NATO’st sai tähtsaim vastukaal Euroopas NSV Liidu survele ning tänu tihedale omavahelisele koostööle kukkusid paljud Moskva plaanid Euroopas läbi. Potsdami konverentsi otsuse põhjal jagati Saksamaa ning pealinn Berliin nelja riigi (USA,

Rahvusvaheliste suhete ja...
19 allalaadimist
thumbnail
92
docx

Maailm 20. sajandi algul

Balkani püssirohutünn Balkanist sai piirkond, kus võis iga hetk sõda alata 1901 Nobeli preemia Marconi leiutas raadio 1908 L-Itaalia maavärin Sionism- juudirahvuslus, õpetab, et juudid peavad tagasi minema oma ajaloolisele kodumaale I maailmasõda Põhjused ja algus Põhjused: 1. Ohu alahindamine (suurriigid ei uskunud sõja puhkemist) 2. Sõda tundus inimestele romantiline 3. Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleeriks rahvusvahelisi kriise 4. Militarism oli tugevam kui diplomaatia Sõja ajend 28. juuni 1914 Austria-Un1gari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos „Nii nad tapsidki meie Ferdinandi“ Gavrilo Princip- Franz Ferdinandi tapja Austria esitab Serbiale ultimaatumi 28 juulil 1914 kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja 1.augustil kuulutas Saksamaa Venemaale sõja 3.augustil astus sõtta Prantsusmaa 4.augustil astus sõtta Suurbritannia Sõjatandrid: Läänerinne

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Üldajalugu 20. sajandil

1936 viis Hitler väed Reini demilitariseeritud tsooni. 1935-36 Itaalia-Etioopia sõda, Rahvasteliit seab Itaaliale sanktsioonid, millest pole tolku. Lääneriigid hakkasid ajama lepituspoliitikat, lootusega, et väheste järeleandmistega vaibuvad diktatuurid iseenesest. 1935 astub Saksamaa Rahvaste liidust välja. 1936 sõlmivad Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti Nõukogude Liidu vastu. 1936-39 Hispaania kodusõda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, NSVL Rahvarinde valitsust. Kõik kolm kasutasid Hispaaniat, et katsetada uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. Franco võitis. 13.märtsil 1938 Austria liidetakse Saksamaaga ­ Anschluss 1938 septembris nõudis Saksamaa Tsehhoslovakkialt Sudeedimaad. Briti peaministri Neville Chamberlaini juhtimisel sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa 29.septembril Müncheni kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
176
doc

Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

saared ning Korea poolsaare põhjaosa. Vastupanu nimetamisväärselt ei osutatud, sõja käik kujunes Punaarmee jaoks suhteliselt kergeks. 2.sept olid NL esindajad kohal, kui Jaapan kirjutas alla tingimusteta kapitualtsiooni aktile. II ms oli lõppenud. Ohvrite arv on erinevates allikates erinev. NL kaotas väidetavasti II ms-s 27 miljonit inimest, sh 6-7 milj sõjaväelast, ülejäänud tsiviilisikud. Tõnu-Andrus Tannberg 15.loeng- 2.aprill Hilisstalinistlik NSVL 1945-1953 1. Sõja „demokraatlik impulss“ ja selle tasalülitamine 2. Majanduse taastamine ja prioriteedid 3. Võimustruktuur ja poliitilised olud 4. Vaimuelu kontrollimehhanismid 5. Välispoliitika 6. Jossif Stalini surm 1.Sõja demokraatlik impulss ja selle tasalülitamine Sõja mõju ühiskondlik-poliitilisele atmosfäärile  Elanikkonna eneseteadvuse kasv- Sõda muutis tuntavalt NL pol atmosfääri, mis oli välja kujunenud 1930ndate lõpuks

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Ajalugu (Maailm 20-nda sajandi alguses)

Vaatamata kohalike elanike protestidele jagati Türgile kuulunud maad aladeks, mida valitsesid Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kurdid oma riiki ei saanud. Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Serbiast, Montenegrost ja Austria- Ungari Slaavialadest moodustati Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik, mis 1929 aastal muudeti Jugoslaaviaks. Iirimaa sai esialgu dominiooniks, hiljem vabariigiks. Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil loodi Rahvasteliit ­ rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks peeti riikide vaheliste tülide rahumeelset lahendamist ja majanduslikku ning kultuurilise koostöö korraldamist. Rahvasteliidu idee autoriks oli USA president Thomas Woodrow Wilson. USAst Rahvasteliidu liiget ei saanud. Algul ei võetud liikmeteks Saksamaad ja tema liitlasi. 1934nda aastani jäi Rahvasteliidust kõrvale Nõukogude Venemaa. Rahvasteliidu loomisel võtsid riigid endale kohustuse mitte ohustada teiste riikide iseseisvust. Agressorite

Ajalugu
617 allalaadimist
thumbnail
26
doc

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA

1963. aastaks kavandatud kahe riigi presidendi kohtumine jäi siiski ära, sest Nõukogude õhutõrjeväed olid tulistanud NSV Liidu õhuruumis alla USA luurelennuki. Nõukogude-Ameerika suhted teravnesid veelgi seoses 1962. aasta sündmustega Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku reziimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud keskmaaraketid. USA kuulutas välja Kuuba sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kariibi kriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA liidreid. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Moskva oma raketid Kuubalt ära tooma ja saarel loodud baasid likvideerima. Ameeriklased olid omakorda nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust. Kariibi kriis lahenes seega rahumeelselt.

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017

terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima. Niisugune vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika viis aastatel 1989-1990 kommunistlike režiimide kokkuvarisemiseni idabloki maades. Oma tegevuse lõpetas Varssasi Lepingu Organisatsioon ning Moskva heakskiidul sai võimalikuks Saksamaa ühinemine. 1980. aastate lõpuks paranesid ka Nõukogude-Hiina suhted. POLIITILISE ELU REFORMIMINE Perestroikapoliitika ei näinud esialgu ette muudatusi ühiskonna poliitilises elus. Kuid poliitilise surve alt vabanemine hakkas järjest enam murendama ainult kommunistlikule parteile tuginevat poliitilist süsteemi. Muudatused toimusid ka kommunistlikus parteis. Vähenes partei

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Maailm pärast teist maailmasõda

1963. aastaks kavandatud kahe riigi presidendi kohtumine jäi siiski ära, sest Nõukogude õhutõrjeväed olid tulistanud NSV Liidu õhuruumis alla USA luurelennuki. Nõukogude-Ameerika suhted teravnesid veelgi seoses 1962. aasta sündmustega Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku reziimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud keskmaaraketid. USA kuulutas välja Kuuba sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kariibi kriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA liidreid. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Moskva oma raketid Kuubalt ära tooma ja saarel loodud baasid likvideerima. Ameeriklased olid omakorda nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust. Kariibi kriis lahenes seega rahumeelselt.

Ajalugu
585 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun