Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

NSV liit - ülevaade (0)

1 Hindamata
Punktid
NSV liit - ülevaade #1 NSV liit - ülevaade #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor roositydruk5 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
44
docx

Lähisajalugu: Külm sõda

LÄHIAJALUGU II I OSA: KÜLM SÕDA 1. Külma sõja algus  II MS muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid: o SM idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule (NSVL-le ka osa Ida-Preisimaast Köningsbergiga ja mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt  Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

Üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini kriisi. 3.Raudne eesriie. Riigid ühel ja teisel pool raudset eesriiet. Kaardi tundmine. Raudne eesriie on NSVL poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. 4.Idablokk(kommunismileer), sinna kuulunud riigid, selle riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustava jooned Idablokki kuulusid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik allusid Moskva diktaadile v.a Jugoslaavia. Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustavad jooned: - võim riigis oli koondatud ühe kommunistlik partei kätte - kodanikul puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused - kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis ­ kontrolliti riigiaparaati, ühiskondlike organisatsioone,

Ajalugu
thumbnail
2
docx

II maailmasõja kriisid

kommunistlikke rühmitusi, kes üritasid stalinliku NSVL eestvadmisel relvajõuga võimule pääseda) vastu. Marshalli plaan ­ Georg Marshalli kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Berliini blokaad - NSVL sulges kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. NSV Liidu idee oli läbi teede sulgemise varustada ise Lääne-Berliini söögi ja kütusega, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Saksamaa lõhenemine ­ see tõi kaasa Saksamaa lõpliku lõhenemise: Lääne-Saksa aladel

9.klass ajalugu
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

juuli- august 1941 suvesõda, 1941-1944 Saksa okupatsioon, 1944-st nõukogude okupatsioon Nõukogude 1944-50 maakond (10) uus ärkamisaeg alates 1987. aastast, lõppes 1991. okupatsioon ­ -vald; valdade sees aastal Eesti taasiseseisvumisega külanõukogud, 1944 liideti Eesti NSV Petserimaa ja Narva-tagune 1944- 1991 ala Vene NFSV-ga: Tartu rahu järgne territoorium vähenes 5% võrra. 1940. aastate teisel poolel pärast Petserimaa likvideerimist loodi juurde 3 uut maakonda ­ Hiiumaa, Jõhvimaa ja Jõgevamaa. Seega 13 maakonda kuni rajoniseerimiseni. 1950 rajoonid (39) ja

Ajalugu
thumbnail
19
docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953)

Ajalugu
thumbnail
74
ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE  Termin võeti kasutusele 1947.a.  NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine).  Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine.  Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED  Diktatuur  Kommunistlik partei  Sotsialistlik demokraatia  Totaalne kontroll  Natsionaliseerimine

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Külma sõja kriisid

1. Teise maailmasõja tagajärjed Teises maailmasõjas hukkus unems 50 mln inimest või veelgi rohkem. Pooled neist olid tsiviilisikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või hävitati plaanipäraselt(juudid). Inimeis sunniti kodudest lahkuma. Saksa võimud okupeerisid euroopa maadest inimesi ning kasutasid neid orjatöödel ära. NSV Liit aga küüditas isegi rahvaid, kes said süüdistuse koostöös vaenlasega. Elanikud põgenesid kodudest algul sakslaste ja nende liitlaste kartuses. Hiljem aga algas punaarmee pealetung mis tekitas põgenikevoole lääne suunda. Eestist põgenes ligi 80000 inimest. Tuhanded linnad, külad ja alevikud olid täielikult või osaliselt hävinud. Rohkem kui poole võrra vähenes kariloomade arv, põllumaad olid hävinud suures osas. Vähenes

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Külm sõda, kriisid, doktriinid

KÜLM SÕDA · Vastasseis NSV Liidu + tema liitlasriikide ning Lääneriikide vahel. 1945-1990 See oli ideoloogiline, kultuuriline, majanduslik, sõjaline, prestiizivõitlus. Tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. · Põhivormid- 1) võidurelvastumine- nii tumma- kui tavarelvastuses. Loodi ka sõjalis-poliitilisi liite (NATO, VLO) 2)ideoloogiline võitlus 3)võitlus mõjusfääride laienemise pärast ,eriti terav Euroopa, Lähis-Ida ja Kagu-Aasia pärast. 4)majanduslik võitlus 5)diplomaatiline võitlus

Ajalugu



Lisainfo

NSV liit saavutas ülevõimu ida-euroopas ning aasia riikides. Nendes maades tehti kommunistlik diktatuur ja pääsesid võimule Moskva meelsed erakonnad ning neid üritada piirata raudse eesriidega eraldades muust maailmast
Külm sõda: see oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate s.o lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel.


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun