NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND
AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT
KRIMINAALÕIGUSE, KRIMINOLOOGIA JA
KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL



Artjom Novikov

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL

Bakalaureusetöö

Juhendaja professor Jaan Ginter











2009
Sisukord
1.Sissejuhatus 3
2. Notariaadi üldiseloomustus 4
1. Notariaadi ajalooline kujunemine 4
1. 1 Notariaadi kujenemine Eestis 6
1. 2 Notariaadi kujunemine Venemaal 9
2. Notariaadi reformid Eestis ja Venemaal. 12
2.1 Eestis 12
2.2 Venemaal 17
3. Notariaadi korraldus Eestis ja Venemaal 19
1. Notarite õiguslik staatus 19
1. 1 Notari õiguslik staatus Eestis 19
1.1.1 Notar kui avalik-õigusliku ameti kandja 19
1.1.2 Notar kui vaba elukutse esindaja 21
1.2 Notari õiguslik staatus Venemaal 22
Основы законодательства Российской Федерации о нотариате. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.garant.ru/law/10002426-000.ht m. 22
2. Notari tegevuse põhimõtted ja notari funktsioonid 24
2.1 Notariaalse tegevuse põhimõtted Eestis 24
2.2 Notariaasle tegevuse funktsioonid Eestis 26
2.3 Notariaalse tegevuse põhimõtted Venemaal 28
Основы законодательства Российской Федерации о нотариате: http://www.garant.ru/law/10002426-000.ht m. 29
2.4Notariaalse tegevuse funktsioonid Venemaal 30
3.Notari amet. 30
3.1 Notariks saamise kord Eestis. 30
3.2Notariks saamise kord Venemaal 31
3.3 Notari asendamine, ametist vabastamine ja tagandamine Eestis 32
3.4 Notari asendamine, ametist vabastamine ja tagandamine Venemaal 33
4.Notari vastutus 34
4.1 Notari vastutus Eestis 34
4.2 Notari vastutus Venemaal 36
5. Järelevalve notari üle 38
5.1 Järelevalve notari üle Eestis 38
5.2 Järelevalve notari üle Venemaal 39
KOKKUVÕTE 40
CONCLUSION 43


  • Sissejuhatus


    Notariaadi missioon seisneb selles, et vältida vaidlusi inimeste vahel. Notariaat eksisteerib juba kümneid sajandeid , notar on ajalooliselt teine juriidiline amet peale kohtuniku. Tänapäevani on notariaat kasutusel paljudes riikides. Notariaat rahuldab inimeste vajadust õiguste usaldusväärse kinnitamise , stabiilsuse ja varaliste suhete ennustamise järele. Kaasaegne õiguslik maailm on jagatud kaheks osaks – kontinentaalseks (ladina) ja Anglo-saksi osaks. Enamus riikidest on ammust ajast notariaalsed. Kui USA on advokaatide riik, siis enamuses Euroopa riikidest on peamiseks juristiks notar. Ta lahendab kõik hädavajalikud ja igapäevased õiguslikud küsimused.
    Juba vanas Roomas pidas ühiskond vajalikuks tähtsamad sündmused kirja panna ja dokumenteerida. Dokumentide usaldusväärtuse tagamiseks andis riik dokumenteerimisfunktsioonid teatud isikule – notarile , kindlustades sel viisil notari poolt koostatud dokumentide ametliku jõu. Dokumenteerimisfunktsioonile on tänapäeval lisandunud ulatuslik õigusliku nõustamise funktsioon. Nii oli ja nii on, et koostatud notariaalsed dokumendid peavad lisaks kontrollitud faktidele olema samuti kooskõlas seadustega.
    Täna on võimalik eristada kolme tüüpi notariaati:
    1. riiklik notariaat, kus notariaadi ülesandeid täidavad riigiteenistujad;
    2. Ladina tüüpi, ehk nn ’vaba’ notariaat;
    3. Notariaat anglo-ameerika õigussüsteemis
    Seoses sellega, et viimastel aastakümnetel on tugevasti muutunud majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised elutingimused seoses NSV Liidu lagunemisega, on see mõjutanud notariaadi korraldust paljudes riikides, sealhulgas ka Eestis ja Venemaal.
    Ei ole saladus , et ajalooliste põhjuste tõttu omasid Eesti ja Vene notariaat ühiseid ajaloolisi aluseid notari instituudi arenemiseks . Eesti notariaat enne 1940. aastat ja Tsaari-Venemaa notariaat omasid palju sarnasusi . Mõlemate riikide notariaadid vastasid ladina mudeli notariaadile, aga need sarnasused likvideeriti seoses NSV Liidu võimu kehtestamisega. Seega kogu NSV Liidu territooriumil, sealhulgas ka Eesti territooriumil, kehtis riikliku notariaadi instituut. Pärast taasiseseisvumist 1990.-te alguses alustas Eesti oma iseseisvat arengut ja lähenes Euroopa kultuuriruumile. Suured muudatused notariaadis toimusid 1993. aastal, mil Eesti notariaat jätkas oma tegevust nagu see oli enne 1940. aastat, s.o. ladina tüüpi notariaadi süsteemi järgi. Muudatused puudutasid ka Vene notariaati, kus taastati traditsioonid mis kehtisid enne Oktoobrirevolutsiooni, s.t., et vene notariaat sai vabaks. Aga koos vabaelukutse notaritega jäid riigis alles ka riiklikud notarid. Seega Eesti notariaat kujutab endast ladina tüüpi notariaati, Venemaa notariaat aga kujutab endast segasüsteemi, ehk Riiginotariaadi ja ladina tüüpi notariaadi sümbioosi.
    Minu töö eesmärgiks on võrrelda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni notariaadisüsteemide korraldust, leida lähtudes tänapäevasest notariaadi korraldusest ja ajalooliste aluste arengust sarnasused ja erinevused notariaadi korralduses, nende positiivsed ja negatiivsed küljed. Käesolevas töös on kasutatud võrdleva õiguse meetodit võrreldes Eesti Vabariigi notariaadiseadust ja Vene Föderatsiooni kehtivat õigust. Samuti kasutatakse süstemaatilist tõlgendamist ja ajaloolist tõlgendamist.
    Minu töö koosneb kahest osast. Esimene peatükk on pühendatud notariaadi üldisele iseloomustusele ja selle ajaloolisele arengule. Samas peatükis annan Eesti ja Venemaa notariaadi ajaloo ja arengu lühikirjelduse.
    Teine peatükk koosneb mitmest jaost. Nendes jagudes on eraldi vaadeldud Eesti ja Vene notariaadi korraldust ja antud nende süsteemide võrdlev analüüs. Seoses sellega, et notariaadi korraldus nendes riikides erineb teineteisest nii struktuurselt kui ka sisuliselt, võrreldakse iga süsteemi peamiste kriteeriumite alusel. Need kriteeriumid on notarite õiguslik staatus, notariaalse tegevuse põhimõtted ja notarite funktsioonid, notari amet, notarite ametisse nimetamine ja ametist vabastamine, notarite vastutus ja järelevalve notarite tegevuse üle.
    Seega teises peatükkis lahendatakse püstitatud ees märk - Eesti notariaadi ja Vene notariaadi korralduse võrdlev analüüs.
    Töö kirjutamiseks on kasutatud erinevaid ettekandeid, artikleid, perioodilisi väljaandeid ja mõlema riigi seadusandlust.
  • 2. Notariaadi üldiseloomustus

  • Notariaadi ajalooline kujunemine


    Ajalooliselt on notariaadi tekkimine seotud kodanikuühiskonna arenguga. Mõiste „notariaat“ pärineb ladina sõnast “ nota ”, mis tähendab “märk või sümbol”. Vanas Roomas nimetati notariks kirjutajaid, kes koostasid erinevate tehingute projekte ja kasutasid tehingute kirjeldamiseks stenograafilisi märke. Siit ju tuleneb – “notarius”, “notarialis”-notariaalne. 1
    Notariaat ilmus kui kodanikuõiguse instituut, mille eesmärgiks on eraomandi kaitse ja omandiõiguste vaieldamatuse kindlustamine. Samuti on notariaadi tegevuseks kõikide tsiviilosanike kaitse. Ajalooliselt on välja kujunenud, et notariaat on iga riigi õigusliku süsteemi koostisosa, sest need funktsioonid, mida teostab notar, on objektiivselt vajalikud ja ühiskonna poolt nõutud.
    Kõige varem arenes notariaat välja Itaalias, VIII sajandi keskel. Selle algkujuks oli vana Rooma tabellioonide instituut (tabelliones või notarii) – isikud, kes olid tegutsenud riigivõimu kontrolli all ja kelle ülesandeks oli juriidiliste aktide koostamine. 2
    Notari algkujuks vanas Roomas olid kirjutajad . Mitte ilmaaegu ei tähenda sõna „notar“ tõlge ladina keelest "kirjutaja". Nende kohustuseks oli mitte ainult igasuguste kirjade ja taotluste koostamine, vaid ka erinevate tehingute vormistamine. Oli olemas kahte tüüpi kirjutajaid: need, kes oli riigiteenistuses (scribae) ja need, kes oli eraisiku hooldusel (exceptores et notarii). Riigiteenistuses olevaid kirjutajaid valiti magistraadi poolt eluaegselt rooma kodanike seast kellelt ei olnud kodanikuau ära võetud. Nemad koostasis avalikke dokumente, pidasid ühiskondlikke arveid, tegid väljavõtteid ja andsid kätte nende dokumentide koopiaid ning lisaks valmistasid ette magistraadi dekreete ja määruseid ja säilitasid neid. Pretooria kohtuprotsessides pidasid nad kohtužurnaale.
    Kirjutajad, kes oli eraisiku teenistuses, olid vabamehed, palgatöölised ja orjad . Nemad täitsid kirjutaja funktsioone omaniku kontrolli all. Aga oli ka kolmas, eriline isikute kategooria, kes tegelesid õigusdokumentide ja -materjalide vormistamisega – tabellionid. Need oli vabad inimesed, kes ei olnud sõja- ega eraisiku teenistuses. Tabellionid tegelesid juuridiliste aktide ja kohtupaberite koostamisega kõige soovijate jaoks – tasu eest ja riigi kontrolli all.
    Enda funktsioone said nad täita ainult kontorites. Et tabellioni poolt koostatud dokument saaks avaliku akti staatuse, tuli see sisse kanda kohtuprotukolli, mistõttu mingi edasine vaidlus dokumendi tõelisuse kohta oli mõttetu.
    Tabellioniks võis saada vaba rooma elanik, kes omas õigusharidust, oli võetud tabellionide korporatsiooni liikmeks ja kinnitatud ametisse linna prefekti poolt. Just nimelt tabellionid said notariaati „isadeks”.
    XIX sajandi lõpus sai notariaadikorralduse eeskujuks Prantsusmaa notariaat. Karl Suur kehtestas korra, mille kohaselt oli notariaat tihedalt seotud magistratuuriga. Alguses kujutas notar endast midagi sarnast kohtusekretäriga – koostas lepinguid ja andis need kohtunikule allkirjastamiseks. Seejärel ta sai võrdselt kohtunikega Riigipitsati hoidjaks ja riigivõimu esindajaks , kellel olid volitused dokumentide tõestamiseks. Notariks võiks saada isik, kes oli töötanud notariaalkontoris vähemalt kuus aastat. Pärast seda pidi kandidaat sooritama kutseoskuseksami.3
    Notariaadi funktsioonid olid laienenud : Notarid vaatasid põhjalikult läbi kõik aktid ja lepingud, koostasid kogu vara loetelusid, andsid välja erinevaid tunnistusi, sooritasid avalikke müüke. Seepärast lubati ainult usaldusväärsetel isikutel, kes olid sisse maksnud pandi, mille suurus sõltus kontori sissetulekust , tegeleda antud tegevusega . Notari amet oli alatine . Notari staatus oli nii kaalukas, et notarite aktid omasid õiguslikku tõestavat jõudu ja kuulusid täitmisele ilma eraldi kohtuotsuseta. Notariaalmenetluse vorm ja ka notarite vastutus oli seadusega põhjalikult reguleeritud.4
  • 1. 1 Notariaadi kujenemine Eestis


    Eestis on notariamet loodud riigivõimust lahutatud avaliku võimu kandjana , järgides nn. Ladina notariaadi traditsiooni. Notari lahtisidumine riigiaparaadist koos talle omistatud sõltumatusega annab inimestele garantii , et notar ei ole ametitoimingute tegemisel seotud riigi täitevvõimu juhistega, vaid täidab talle pandud ülesandeid erapooletult ja sõltumatult üksnes seadusele tuginedes.5
    Eesti õigussüsteem kuulub oma arengu ning geograafilise asendi tõttu Mandri-Euroopa õigusperekonda, mis on üheks suuremaks õigusperekonnaks Anglo-Ameerika õigusperekonna kõrval. Mandri- Euroopa õigusperekonnal põhinevad rahvuslikud õiguskorrad formeerusid Euroopas 19. sajandil. Seega ei ole üllatav, et Eesti õigussüsteem on suures osas mõjutatud Saksa õigusest (mitte ainult notariaat, vaid terve süsteem).
    On teada, et Eesti notariaat eksisteeris ka eelmisel sajandil, täpsemalt öeldes alates Eesti Vabariigi väljakuulutamisest. Aga aja jooksul Eesti notariaadi õiguslik regulatsioon ja tegevus muutus vastavalt riigi ja ühiskonna korraldusele ja õigussuhete olemusele. Eesti notariaadi arengul on mitu etappi .
    Eesti Vabariigi Notariaadi sünnipäevaks võiks lugeda iseseisvuse väljakuulutamise 1918. aastal. Selle perioodi algusest alustas Eesti oma majandus- ja õigussüsteemi kujundamist. Enne seda kehtisid Eesti territooriumil Tsaari – Venemaa notariaati reguleerivad seadused. Nende seaduste alusel võttis Eesti Ajutine Valitsus 1. aprillil 1919 vastu ajutise notariaadiseaduse . Mõningate oluliste sisuliste muudatustega kehtisid Tsaari-Venemaa notariaadialased seadused Eestis kuni Eesti Vabariigi okupeerimiseni 1940. aastal.
    Eestis rakendati aastatel 1918-1940 nn Ladina notariaadi mudelit: notarid oli riigiametnikud kohtuministeeriumi võimkonnas, kuid riigikassast palka ei saanud ning vastutasid kogu oma varaga. Kahju tekitamisest tuleneva nõude tagamiseks oli sisse seatud kautsjon , mille maksmatajätmine võis kaasa tuua ametist tagandamise . Kautsjonisummad oli üsnagi kõrged ning samas ei olnud notari vastutus piiratud kautsjonisummaga. Notareid loeti küll avalikku teenistusse kuuluvateks riigiametnikeks, kuid nende soodustused ja sotsiaalsed garantiid olid oluliselt piiratud (neil polnud õigust ametipensionile). Aastal 1933 loodi Eestis Notarite Ühing, mis asutati vastavalt notarite kongressi otsusele ning oli vabatahtlik notarite ühendus.6
    Eesti notariaadi areng peatus 1940. aastal, kui Nôukogude Liit annekteeris Eesti territooriumi. Okupatsioon tõi endaga kaasa senise eranotariaadi süsteemi likvideerimise. Süsteemi likvideerimine toimus põhjusel, et õigussüsteem oli asendatud ideoloogiliselt täiesti erineva sotsialistliku õigussüsteemiga. 24. detsembril 1940 võeti vastu määrus mille kohaselt kõik senised notariaadi kohta kehtinud seadused olid tühised.7
    Lisaks võimule muutus sellel ajal riigi ja notariaadi korralduse süsteem. Notariaaltoimingute tegemise õigus anti riiklikele notariaalkontoritele, lisaks neile oli õigus notariaaltoiminguid teostada ka linnade, alevite ja valdade rahvasaadikute nõukogudel (kohalik täitevvõim). Notariaaltoimingute eest laekuv tasu kanti riigituludesse, riik omakorda kandis notarite ja nende kaastöötajate tasud ning kontorite ülalpidamise kulud. Riiklikel notaritel ei olnud lubatud peale notariameti pidada teisi riigiameteid, samas võis notar olla nn valitaval ametikohal ning tegelda pedagoogilise tööga. Endiselt nõuti notaritelt ja nende kaastöötajatelt saladuse hoidmist.8
    On selge, et antud perioodil ei olnud ühiskond huvitatud notariaadist, nagu see toimib täna. Põhjuseks oli see, et tegemist oli piiratud tsiviilkäibega.
    1980.-ndate lõpus ja 90.-ndate alguses toimus NSV Liidus Perestroika, mille käigus NSV Liit lagunes . Lagunemine andis paljudele riikidele isesesivuse, sealhulgas ka Eestile. Hakati välja töötama ja uuesti rakendama päris oma seadusi. Antud perioodist algab Eesti Notariaadi uus ajalugu.
    Eestis taastati muude õigusreformide käigus Mandri – Euroopa õigussüsteemile omane vaba notariaat. Samalaadselt tegutsev notariaat on enamikus Euroopa riikides, kuid mitte kõigis. Nii näiteks on see olemas Saksamaal, Prantsusmaal, Belgias, Hispaanias ja Itaalias ning enamikus Ida-Euroopa riikidest.9
    1. novembril 1993 jõustus Eesti Vabariigi notariaadiseadus, mis muutis kehtinud riikliku notariaadi ladina notariaadiks, mille kohaselt notar sai vabakutseliseks riigiametnikuks. Algas notariaadireform. Eesti notariaat lülitus Euroopa notariaadisüsteemi, jätkates ühtlasi ka Eesti Vabariigis kuni 1940. aastani kehtinud traditsioone. Endisest riiklikust sai vaba notariaat, milles notar on vaba riigiametniku staatuses .10 Notariaadi muudatused olid seotud sellega, et poliitilis-majanduslikud - õiguslikud muudatused riigis sellel perioodil mõjutasid kõiki riigi ja ühiskonna eluvaldkondi. Riiklikud notarid ei olnud võimelised pakkuma notariaalteenuseid sellises mahus (ja ka kvaliteedis), milles nad oli vajalikud.
    Pärast Eesti taasiseseisvumist ja Põhiseaduse vastuvõtmist alustati paljude seadusete väljatöötamist. Soovides isikute õiguspositsioone ulatuslikult kaitsta, oli Eesti seadusandja paljude teiste Mandri-Euroopa riikide eeskuju järgi otsustanud lisaks õigusvaidlusi lahendavatele kohtutele luua institutsioonid , mis võimaldaksid õigusvaidlusi ennetada. Erinevate riiklike registrite ja muude riigiorganite kõrval on üheks olulisemaks õiguskorra stabiilsust tugevdavaks ametikandjaks notar.11
    Sellel perioodil ilmus uues redaktsioonis Notariaadiseadus. Lisaks sellele töötati välja seadused mis reguleerisid: notari tasu, tõestamise korda, pärimisasjadega seotud tehinguid , Notarite koja korda. Algas suur Notariaadi reform , millest tahaksin kirjutada järgmises peatükis.
  • 1. 2 Notariaadi kujunemine Venemaal


    Vene notariaat, mis arenes vastavuses ülemaailmsete tendetsidega, omas olulisi spetsiifilisi isepärasusi, mis olid põhjustatud Venemaa ajaloo arengukäigust. Tänapäevani ei teata õiguslikes- ja ajalooteadustes täpset perioodi, mil Venemaal tekkis notariaat.12
    Esimesed kirjalike seaduste mainimised Venemaal kuuluvad IX sajandi teise poolde. Aga dokumentaalsed üleskirjutused osutavad varasemale ajale. Nii, vürst Olegi (912a.) ja vürst Igori (945a.) leping kreeklastega sisaldab päris kindlaid andmed sellest, et tol ajal olid olemas juriidilised tehingud . „Kui venelane lööb kreeklast võ kreeklane venelast mõõgaga, odaga või teise riistaga, siis süüdlane maksab hõbedaga Vene seaduse järgi“. Kümnendal sajandil, Püha Vladimiri ajal, mainitakse rahalist hüvitist varguse ja mõrva eest. Need esimesed Venemaa õiguslikud seadused said Venemaa Notariaadi eelkäijaks.13
    Notariaadi arengu Venemaal võib tinglikult jagada mitmeks etapiks.
    Esimene etapp algas kristluse sisseviimisega. Antud perioodil kuulusid kiriku pädevusse peaaegu kõik perekonnaasjad, sealhulgas: pärimisega seotud asjad, hooldusasjad, vaimulike testamentide kinnitamine, päritava vara jaotamine. Vladimiri, Jaroslavi ja teiste vürstide põhikirjade järgi olid piiskoppidel antud tehingute toimumise ajal kaasas spetsiaalsed isikud. Nii tekkis Venemaal notariaalne asjaajamine, mis oli tihedalt seotud kirikuga , nagu kogu elu tol ajal. Seega antud ajaperioodil toimus Venemaal normide, mis said tulevikus notariaalse õiguse kujunemise elementideks, formeerumise protsess.
    Esimesed vene notariaalsed aktid sõlmiti XIV-XV sajandil. Mõtnikud (Мытники) registreerisid tunnistajate juuresolekul tehingud turgudel , antud tehingute tõestamise eest said nad tasu.14
    Teine etapp algab XVI sajandil ja lõpeb “Sobornoje ulozenie” (Sobornoje seadustekogu ) ilmumisega 1649 . aastal. Sellele perioodile on iseloomulik see, et notariaalsete organite formeerimine ja notariaalsete tehingute teostamise kord oli reguleeritud tsaari erikorraldusega. Venemaal tekib turukirjutajate (Площадные подьячные) seisus.
    Nad kujutasid ennast omapärasе professionaalseеу kirjutajate korporatsiooni, kes spetialiseerusid tsiviiltehingute tegemisele tasu eest. Nad tegutsesid isikute huvides, kes nende poole pöördusid. Kohalemääramine toimus tsaari erikorraldusega, just selles seisnes riigipoolne kontroll nende tegevuse üle. Aastal 1597 andis tsaar Fjodor Ioannovitš välja korralduse, mille alusel viidi sisse spetsiaalne tõend. Tõend kujutas ennast protokolli milles kajastati tehingu kinnitamise vabatahtlikkus, vara kuuluvus müüjale jt.15
    Kolmas etapp hõlmab perioodi, mis algab 1649. ja lõppeb 1866. aastaga. Notariaalse instituudi ilmumine Venemaal on tihedalt seotud Romanovite dünastia võimuolekuperioodiga. Aleksei Mihhailovitši võimuloleku ajal võeti vastu Sobornoje seaduste kogu - 1649.a.
    Just see rajas terve epohhi vene notariaadi arengus, süstematiseeris ja korrastas korralduse, mis kehtis enne seadustekogu ilmumist. Just Sobornoje seaduste kogu rajas aluse, millele hiljem kasvas varaliste õiguste kinnitamise kord, mis sisaldus 1832. aastal vastuvõetud seadustekogus (Свод). Antud perioodi peamiseks muudatuseks, mis mõjutas Venemaa notariaadi tulevast arengut, oli range järelevalve teostamine turukirjutajate üle ja samuti nende panemine sõltuvusse riigivõimu organitest. Samuti pidid pooled nüüdsest sõlmima tehinguid ainult turukirjutajate juuresolekul. Tehingu tegemisel koostati tõendid ja tehti kanded maad haldavas prikaasis, sellega said organite funktsioonid esmakordselt jagatud: need kes teostasid tehingud ja need kes registreerisid tehingud. Sobornoje seadustekogu lubas “kirjutada kodus ” ainult teatud aktid: raha- või leivalaenud (külades ei võinud summa ületada 10 rubla ), vaimsed testamentid ja abielulepingu ülestähendused. Sobornoje seadustekoguga ei loodud spetsiaalset notariaalorganit, aga oli võimalik eristada erinevaid akte. Tõendid ja ülestähendused omasid tähtsat finantsalast tähendust ja sümboliseerisid endaga mingit kindlat algust maaomandamise korrale.16
    Neljas etapp algab 14. Aprillil 1866 aastal ja lõpeb 29. Oktoobril 1917 aastal. 14. Aprillil 1866.a. võeti vastu Ajutine põhimäärus, mis alustas uut perioodi Venemaa Notariaadi ajaloos. Ajutine põhimäärus sai seaduse jõu ja selle tõttu ilmusid Venemaal kaks eraldiseisvat notariaadiosa. Need oli pärisorjuslik ja vahetult notariaalne osa.
    Tehingute teostamise korra instruktsioonid puudusid, seadus ei sisaldanud erireglementi, aga kõik isikud, kes täitsid notariaalseid kohustusi, pidid lepingu või tehingu teostamisel tegema järgmist: kindlaks määrama isikud, poolte õigus- ja teovõime, lepingu originaalsuse, lepingu kooskõla kehtiva seadusega jne. Igal notaril oli juba oma raamat ja pitsat.
    Ajutine põhimäärus notariaadi kohta oli päris tähtis etapp vene notariaadi arengus, aga see ei lahendanud kõiki probleeme, mis notariaadis eksisteerisid: Näiteks ei olnud rajatud notariaalseid nõukogusid, ei olnud selgeks tehtud, kes peab notaritele palka maksma jne.
    Loomulik ja järjepidev notariaadi areng katkes 1917.a., millal toimus Oktoobrirevolutsioon . Lisaks sellele võeti 1917. a. 29. oktoobril vastu “Maadekreet” (Декрет о землe). Sellest ajast algas viies etapp Vene Notariaadi arengus.17
    Nõukogu ajaperioodil omas notariaat uut õiguslikku regulatsiooni. Peale Oktoobrirevolutsiooni ning eriti Kodusõja ja interventsiooni perioodil vajadus notariaadi järele kadus , sest puudusid ühiskondlikud suhted, mis olid tema poolt reguleeritud. 18
    Kodusõja ja võitluse välisinterventidega ajal oli tsiviilkäive riigis äärmselt väike ja antud asjaolu määras notariaadi koha riigiorganite süsteemis. Kohustuslikud suhted seisnesid järgmises: alimendid , perekonnavaralised asjad, olmelised ostu-müügitehingud ja need ei väljunud majapidamislikest raamest. Kuid tekkinud vajadus teostada kontrolli kiiresti areneva majanduse üle ja maksude ebapiisavus viisid bolševikud selleni , et järk-järgult taastada vanad institutsioonid uues vormis.
    Notariaadi taassünd institutsioonina toimus seoses üleminekuga UMP-le (Uus majanduspoliitika , НЭП ).
    1926.a. 14. Mail võeti vastu määrus “Notariaalsete institutsioonide korralduse põhiprintsiipidest”, mille alusel töötati liikmesriikides välja ja võeti vastu analoogilised määrused. Mingi aja möödudes notariaadi roll NSV Liidu õigussüsteemis kasvas, täiustati protsessuaalset ja materiaalset seadusandlust. 1973.a. 19. Juulil võeti vastu NSV Liidu Riiginotariaadi Seadus. Antud Seadus kajastas norme notariaadi ülesannete ja korralduse kohta NSV Liidus, tegevusprintsiipe, selle kompetensi, notariaaditoimingute üldreegleid jt. Antud seaduse baasi võeti 1974.a. 1. Novembril vastu “ Riiginotariaadi Seadus”.19
    Kuues etapp algas sellega, et 1993. aastal võeti vastu “Vene Föderatsiooni Notariaadiseadusandluse alused” (Основы законодательства РФ о нотариате). Kuues etapp on notariaadi taassünni, kujunemise ja arengu etapp.
    Notariaat tema klassikalisel kujul taastati Vene Föderatsioonis 1993. aastal. “Vene Föderatsiooni Notariaadiseadusandluse aluste” vastuvõtmisega Venemaal tekkis võimalus eranotarite tegevuseks.20 Riigi- ja eranotariaat Venemaal ei eristu paljuski klassikalisest Ladina notariaadist oma eesmärkide ja funktsioonide iseloomu poolest.
  • Notariaadi reformid Eestis ja Venemaal.

  • Eestis


    Pole tõenäoliselt võimalik anda üht konkreetset kuupäeva, millal algas notariaadi reformeerimine Eesti Vabariigis. Pigem tuleks üritada vaadata 80.-ndate lõpuks kujunenud situatsiooni. Sellel ajal oli juba tunda muutuste hõngu Eestis. Poliitilis-majanduslikud muutused riigis mõjutasid kõiki ühiskonna eluvaldkondi, sealhulgas õigussüsteemi. Eelnimetatust ei jäänud puutumata ka notariaat. Oli vaja üles ehitada uus, aja nõudmistele vastav
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #1 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #2 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #3 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #4 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #5 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #6 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #7 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #8 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #9 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #10 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #11 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #12 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #13 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #14 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #15 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #16 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #17 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #18 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #19 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #20 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #21 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #22 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #23 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #24 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #25 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #26 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #27 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #28 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #29 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #30 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #31 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #32 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #33 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #34 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #35 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #36 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #37 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #38 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #39 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #40 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #41 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #42 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #43 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #44 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #45 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #46 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #47 NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #48
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 48 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 72 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor newart Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    Sisukord

    • Sissejuhatus
    • %7D=rtd&TO=5&TA=1999&AN=1914
    • RTL 2008, 9, 113
    • RT I 2005, 71, 549
    • _id=517273&file_name=notariaadiseaduse%20muutmine%20(412).doc&file_size=209970
    • Muude kasutatud materjalide loetelu
    • %7BOOHTML%7D=rtd&TO=5&TA=1999&AN=1914

    Teemad

    • Notariaadi üldiseloomustus
    • Notariaadi ajalooline kujunemine
    • notarii
    • 1 Notariaadi kujenemine Eestis
    • 2 Notariaadi kujunemine Venemaal
    • Notariaadi reformid Eestis ja Venemaal
    • Eestis
    • Venemaal
    • Notariaadi korraldus Eestis ja Venemaal
    • Notarite õiguslik staatus
    • 1 Notari õiguslik staatus Eestis
    • Notar kui avalik-õigusliku ameti kandja
    • Notar kui vaba elukutse esindaja
    • Notari õiguslik staatus Venemaal
    • http://www.garant.ru/law/10002426-000.htm
    • Notari tegevuse põhimõtted ja notari funktsioonid
    • Notariaalse tegevuse põhimõtted Eestis
    • Notariaasle tegevuse funktsioonid Eestis
    • Notariaalse tegevuse põhimõtted Venemaal
    • http://www.garant.ru/law/10002426
    • htm
    • Notariaalse tegevuse funktsioonid Venemaal
    • Notari amet
    • Notariks saamise kord Eestis
    • Notariks saamise kord Venemaal
    • Notari asendamine, ametist vabastamine ja tagandamine Eestis
    • Notari asendamine, ametist vabastamine ja tagandamine Venemaal
    • Notari vastutus
    • Notari vastutus Eestis
    • Notari vastutus Venemaal
    • Järelevalve notari üle
    • Järelevalve notari üle Eestis
    • Järelevalve notari üle Venemaal
    • KOKKUVÕTE
    • CONCLUSION
    • Kasutatud kirjanduse loetelu
    • Kasutatud normatiivaktid
    • Muude kasutatud materjalide loetelu

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    236
    pdf
    J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
    75
    doc
    Kohaliku omavalitsuse õigus
    67
    pdf
    Õiguse Alused kordamisküsimused
    105
    doc
    Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
    107
    doc
    Õiguse alused põhjalik konspekt
    194
    pdf
    Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !