50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 48 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
79 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
newart
Õppematerjali autor
riigiga teenistuslikus usaldussuhtes. Põhiseaduse kohaselt on igaühel tema õiguste ja vabaduste rikkumise korral õigus pöörduda kohtusse. Tekkinud õigusvaidlusi lahendavad üldjuhul kohtud. Kaitsmaks isikute õiguslikke positsioone võimalikult ulatuslikult on üheks võimaluseks õigusvaidlusi juba ennetavalt lahendada. Järelikult on lisaks riiklikele institutsioonidele üheks oluliseks õiguskorra stabiilsust tugevdavaks ametikandjaks loodud notar3. Notar tegutseb erapooletu isikuna, tänu millele ta täidab konflikte vältivat funktsiooni. Konfliktide vältimine algstaadiumis on aga õigusvaidlusi ennetav vahend, tänu millele väheneb läbi notari tegevuse kohtu koormus õigusvaidluste lahendamisel. Hetkel kehtiv notariaadiseadus4 sätestab notari kui avalik-õigusliku ameti kandja. Ajaloos on aga notarite positsioon olnud viimasest erinev. Kuni Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni kehtisid Eesti territooriumil Tsaari-Venemaa seadused. 1
Poliitiliste kohustuste probleem on nii mitmetahuline, nagu ka inimesed ise. Probleemide tekkides seaduste raames on õnneks kehtestatud mitu vastavat ametiposti, kust abi võib saada- juristid, prokurörid, notarid ja kohtutäiturid. Käesoleva referaadi raames tutvume lähemalt notari ametiga. Uurime kuidas on võimalik üldse notariks saada, mis see amet endast õigupoolest kujutab ja millised on notari funktsioonid. Otsime vastust küsimusele, kas notar on eraõiguse või avaliku õiguse esindaja ? Esialgu aga pöörame pilgu minevikku ja alustame vabakutselise notariaadi loomisest Eestis. Pärast taasiseseisvumist 1991. a. ning põhiseaduse kehtestamist 1992. a. hakati Eestis looma uut õigussüsteemi, mille aluseks valiti Mandri-Euroopa õigussüsteem. Õigussüsteemi reformi üheks osaks oli notariaadireform. 1990. aastate alguses sai selgeks, et riik ei suuda kõiki talle uutes turumajanduslikes ja sotsiaalsetes tingimustes
Tarvo Puri Notari ametiteenused ning notar vahekohtunikuna 1. Klassikaline notariamet Notariameti pidamine ja notarina tehingute tõestamine on Euroopa õigusruumis traditsiooniliselt olnud rangelt reglementeeritud ja oluliste piirangutega, lisaks seotud keeluga pidada samal ajal muid ameteid või tööalaselt muude valdkondadega seotud olla. Eesti asjaomane reeglistik oli alates vabakutselise notariaadi loomisest 1
Riigiprokuratuuri tööpiirkonnaks on terve Eesti, ringkonnaprokuratuuride tööpiirkonnad kattuvad politseiprefektuuride omadega. Prokuratuuri juhib riigi peaprokurör, kes nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ringkonnaprokuratuuri juhib juhtivprokurör, kes nimetatakse ametisse samuti viieks aastaks. Prokurörid on: Prokuröri abi Ringkonnaprokurör Vanemprokurör Juhtivprokurör Riigiprokurör Juhtiv riigiprokurör Riigi peaprokurör Kokku on Eestis täna ca 200 prokuröri Prokuröriks saamine Vastavalt prokuratuuriseadusele võib prokuröri abiks nimetada: 1) teovõimelise vähemalt 21aastase Eesti kodaniku, 2) kellel on kõrgharidus, 3) kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, 4) on kõrgete kõlbeliste omadustega 5) on prokuröritööks vajalike võimete ja isikuomadustega Konkursi läbimiseks tuleb kandidaadil sooritada eksam ja vestlus.
Notariaaltoimingud – arvestus 2017 1. Notari tegevus pärimismenetluses Kui notarile on esitatud pärimismenetluse algatamiseks avaldus teeb ta koheselt pärimisregistrisse selle kohta kande. Lisaks pärimisregistri kandele avaldab notar teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Igaühel on võimalik tutvuda teadaannete lehel avaldatud teadetega aadressil http://www.ametlikudteadaanded.ee/. Notar saadab teated ka teistele võimalikele pärijatele, kelle andmed on talle esitatud, et nad saaksid otsustada, kas nad soovivad pärida või soovivad pärandist loobuda. Kui ei ole teada, kas pärandajal oli sugulasi, kellel oleks õigus pärida või pärija aadress ei ole teada, siis avaldab notar väljaandes Ametlikud Teadaanded nende andmete saamiseks üleskutsemenetluse.
Maila Rumessen JU148 Notari roll rahapesu ja terrorismi tõkestamisel Notari on avalik-õigusliku ameti kandja, kes on sõltumatu ametiisik ning kellele riik on andud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. Notar peab olema erapooletu ja usaldusväärne isik. Erinevalt teistest nõustajatest kaitseb notar võrdselt mõlema poole huve ja jälgib, et tehing oleks tasakaalus, pidades silmas ka neid isikuid, kes pole otseselt notari ametitoimingu osalised, kuid kelle huve võidakse sellega riivata. Ametikohustustega teatavaks saanud info ja tehtavate toimingute sisu peab notar hoidma saladuses. Tänapäeval on rahapesu ja terrorism seotud. Rahapesu on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara tõelise olemuse, päritolu, asukoha, ümberpaigutamise ja omandiõiguse saladuses hoidmine
kaubamärkide ehk intellektuaalse omandiga ja selle registreerimisega. *Justiitsministeeriumi haldusalas on ka Andmekaitse inspektsioon, mis tegeleb andmete kaitsmisega. *MINUSTEERIUMI TEGEVUSALA: 1)õigus ja kriminaalpoliitika kavandamine ja elluviimine, 2)õigusloome koordineerimine, 3)õigusaktide ja terviktekstide koostamine, 4)rahvusvaheliste õigusabitaotluste menetlemine, 5)I ja II astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, notariaadi, vandetõlke, pankrotimenetluse, riigipoolse õigusabi ja kuriteo ennetuse koordineerimine. 6) riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine. 7)ministeeriumide tegevuse koordineerimine, 8)õigusloome alal on nende pädevuses nt riigiüiguse, haldusõiguse, karistusõiguse jne küsimused. ( neid veel terve posu) *Justiitsministeerium ei sekku, ega tohi sekkuda prokuratuuri konkreetsesse tegevusse.
1) advokatuuri vastuvõtmine ja sealt väljaarvamine; üheteistkümneliikmelisena viieks kutsetegevuse peatamise, kui tal on 2) järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse- aastaks. andmeid selle kohta, et advokaat on eetika nõuete täitmise üle; Advokatuuri liikmeks astumiseks kriminaalasjas kahtlustatav või 3) järelevalve Eestis tegutsevate välisriigi advokaatide peab advokatuuri astuda soovija süüdistatav. kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle; esitama juhatusele avalduse 4) advokaatide täiendusõppe korraldamine; kirjalikus või elektroonilises Advokatuurist väljaarvamine: 5) riigi õigusabi osutamise korraldamine ning oma liikmete vormis. Juhatus otsustab viivitamata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid