Juhendaja: Tiina Tiideberg Kuupäev: 03.05.2009 Kambja 2009 Alkohol, keemilise nimetusega etanool või etüülalkohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Kõige rohkem mõjub alkohol peaajule ja tema toime on narkootiline. Alkoholi talutuvus sõltubki paljustki inimese kesknärvisüsteemi tundlikkusest ja paljudest muudest faktoritest. Noortele ja naistele mõjub alkohol eriti tugevalt. Tegime küsitluse 39 õpilasele 8-9. klassist alkoholi tarbimise kohta. Küsimusele ''Kas oled alkoholi proovinud?'' vastasid kõik õpilased jaatavalt. Peame tõdema, et praegused noored vanuses 14-18 on kõik proovinud alkohoolset jooki.
Alkoholi ja tubakatooted noorte seas. Mida aeg edasi seda rohkem on levinud noorte seas erinevad tubaka ja alkoholitooted. Kuigi teatakse, et alaealised ei tohiks alkoholi ega tubakat pruukida tehakse seda ikkagi. Noored ei mõtle kunagi ette mis võib nende kahe asjaga kaasneda. Esimest korda kui tahetakse proovida mõlgub nende mõtetes ainult see, et tahetakse proovida midagi uut ja huvitavat. Nad ei arvesta sellega, et sellest võib jääda sõltuvusse ja kunagi kahetsetakse seda tegu, et üldse hakati seda tegema. Paljud hakkavad suitsetama ja alkoholi tarbima ka sellepärast kuna tahavad sulanduda mõnda kampa või lihtsalt popid välja näha.
12 klass ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE Uurimistöö Juhendaja: Valev Kald Maardu 2014 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 4 1.1.ALKOHOL................................................................................................................................5 1.1.1 Alkohol seaduse mõistes.........................................................................................................5 1.1.2. Alkohol teaduslikus mõistes..................................................................................................5 1.2. Eesti alkoholikultuur.................................................................................................................5 1.3. 2013.aasta Eestis...............................................................................
. 5 1.2 Alkoholi mõju ja kahjulikkus.......................................................................................5 1.3 Alkoholi tarbimine Eesti ja muu maailma noorte seas.................................................6 1.4 Avalik arvamus alkoholi tarbimise kohta. ...................................................................7 1.5 Joobe astmed................................................................................................................ 7 1.6 Alkohol ja tervis........................................................................................................... 8 1.7 Alkoholi tarbimisega seonduvad terviseriskid.............................................................9 2. Metoodika ja andmeanalüüsi meetodid............................................................................11 2.1 Valim..........................................................................................................................11 3
Vundament tervisele ja tervise hoidmisele luuakse juba lapseeas ning eriti tähtis väärtushinnangute kujundamise periood on kooliiga (Oolo jt 2010). Kui laps ei tarbi alkoholi, siis on ka tema õpitulemused koolis paremad. Seetõttu on oluline välja selgitada, mil määral tarbitakse hetkel noorte hulgas alkoholi, missugused on ajendid noorte hulgas alkoholi tarbimiseks, kuidas teadvustada alkoholi kahjuliku mõju tervisele ja tegeleda ennetustööga. Alkohol on olemuselt antidepressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine (Alkoinfo 2011). Meedias ilmub pidevalt alkoholireklaame, mis kutsuvad üha rohkem ostma ja tarbima erinevaid alkohoolseid jooke. Räägitakse isegi alkoholi tarbimise positiivsetest aspektidest, nagu klaas punast veini päevas tagab parema tervise ja pikema eluea.
Noori varitsevad ohud Ükski noor ei ela tänapäeval turvaliselt ühiskonnas. Osa teismelistel pole enam kodudki ohuvabad. Kolm põhilist ohtu on kodu- ja koolivägivald, alkohol ja tubakatooted ning halb seltskond. Kuidas satuvad noored nendesse ohtudesse? Kuidas neid ennetada? Ohtudesse sattumist põhjustab vahel liigne uudishimu, vanemate või sõprade eeskuju ning noore meeleheitlikud valikud. Vägivalla korral ei sõltu teismelisest endast ohtu sattumine, seega võidakse kiusata täiesti süütuid noori. Alkoholi ja tubakatoodete kasutamise puhul on tihtipeale noorte soov kuhugi kuuluda, olla keegi ning mitte tunda end grupist väljaheidetuna.
mineraalaineid, elektrolüüte (nt naartrium, kaalium, kaltsium, magneesium), maitse- ja lõhnaaineid, mõnikord ka vitamiine või teisi toitaineid ning mis on mõeldud treeningu käigus higistamise teel kaotatud vee ja elektrolüütide taastamiseks. Energiajoogid ei sisalda elektrolüüte, see-eest sisaldub neis kofeiini ja teisi stimulante (Tervise Arengu Instituut 2014). 2.2.2 Mõju koos alkoholiga Suur riskitegur on energiajookide ning alkoholi koostarbimine. Kofeiin on stimulaator, alkohol aga depressant. Seetõttu võib inimesele tunduda, et alkoholi tarbimine koos energiajoogiga varjab joovet ja parandab enesetunnet. Tegelikult aga ei vähenda energiajook alkoholisisaldust väljahingatavas hingeõhus, veres ega paranda reaktsioonikiirust (Pitsi 2014). Petlikult hea enesetunne võib panna inimese tegema valesid otsuseid, näiteks innustuma veelgi rohkem alkoholi tarbima või istuma autorooli. Näiliselt väike joove võib endaga kaasa tuua
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid