NOORED TÖÖTURUL (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

20

pdf

Noorte tööpuudus referaat

............................. 18 Lisa 1. Töötuse määr Eestis aastatel 1995-2009, vanuserühmades 15-24 ja 15-74 ............ 18 Lisa 2. 15-24 aastased töötusperioodi järgi aastatel 2000-2009; tuhat inimest ................... 19 Lisa 3. Tööpoliitika kulutused Euroopa Liidu liikmesriikides aastal 2007, protsentides .... 20 2 SISSEJUHATUS Noorte tööpuudus on väga suur probleem terves maailmas. Eesti noored on aga võrreldes teiste Euroopa Liidu noortega suhteliselt halvas olukorras, sest meie riigis on noorte tööpuudus üks kõrgemaid. Valisin enda referaadi teemaks just "Noorte tööpuudus", sest probleem on täna väga aktuaalne ning mind isiklikult huvitab, mis toimub tööturul ja tööpoliitikas nii Eestis kui Euroopas. Esimeses peatükis annan ülevaate noorte tööpuudusest kui probleemist,

Majanduspoliitika

12

docx

Töötus ja selle tagajärg Eestis

aasta tagasi, kuid veidi rohkem kui eelmises kvartalis. 15­74-aastased hõiveseisundi järgi, I kvartal 2000 ­ III kvartal 2012.Allikas(acta politica). Tabel. 1.Töötuse statistika 2012 a. kolmandas kvartalis.Need on ju väga head näitajad võrreldes aastaga 2008,kus olid töötuid tunduvalt rohkem,kuna aastavahetusel(2008- 2009) vallandati väga palju inimesi sest nad ei kvalifitseerunud n.ö. ,,euronõuetele" .Seda on kahjuks kurb täna kuulda. 6 1.5.NOORTE TÖÖTUS. Kui oleme noored saame käia veel koolis.Pärast põhikooli lõppu on valida kas minna tööle või jätkata õpinguid.Tihti seisavad noored selle probleemi ees ja kui nad valivad ka töö,siis tekib takistus kuna neil on vähe haridust. Toon näiteid: Ivo 22,haridus 8 klassi,töötu 6 kuud: ,,Jätsin kooli pooleli,kuna õpetajad ei meeldinud ja ma ei viitsinud eriti ka õppida.Ei tahtnud enam koolis käia,plaanisin hoopis tööd teha."

Sotsiaaltöö korraldus

3

docx

Missugused oleksid teie arvates tööturul peamised probleemid

Missugused oleksid teie arvates tööturul peamised probleemid ja missugused on teie ettepanekud tööturu stabiliseerimiseks? Eesti tööjõuturul on üheaegselt nii töö- kui ka tööjõupuudus. Võttes arvesse hariduse ja tööturu valdkonna olukorra peamisi probleeme ja kitsaskohti, peitub arenguvajadus just nende kahe valdkonna koostöös, seades fookusesse tööhõive tõstmise läbi väljaõppe vastavusse viimise tööturu vajadustega. Peamised riskigrupid tööturul on eelkõige noored, pikaajalised töötud ja vanemaealised ning ka puuetega inimesed. Puudus on kvalifitseeritud tööjõust, seda mõjutab otseselt haridussüsteemist väljalangejate kõrge arv ja ka õpilaste haridusvajadused ei toeta ettevalmistusega spetsialistide tööturule sisenemist. Kuigi Eesti haridussüsteemi kvaliteedinäitajad on üldiselt kõrged, on õpilaste loovus, ettevõtlikkus ja probleemilahendamisoskused tagasihoidlikud, mis on just need

Majandus

1

docx

Noorte tööhõive

Noorte tööotsijate hulk on viimastel aastatel suurenenud. Sellele on kaasa aidanud majanduskriis nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Samuti on Eesti tööandjad hakanud töötajates hindama rohkem kogemusi.Töö leidmine on raske praegu kesk- ja kutseharidusega noortel, kuid kasvab ka kõrgharidusega töötute hulgas. Noorte olukord tööturul on kehvem kui täiskasvanutel. Noorte kahjuks räägib ka vanus, paljudel neil puudub kõige tavalisem haridus ja varasem töökogemus. Nendel, kes on koolist väljalangenud on tööleidmise võimalused hariduse omandanud noortega võrreldes viletsamad.Samuti satuvad nad kuritegelikule teele kergemini. Suurim oht töötuks jääda on just noortel põhihariduseta isikutel, kellel puudub eriala ja töökogemus. Õppimine ja töötamine üheaegselt on Eestis üldiselt vähe levinud

Ühiskond

20

docx

Töötus Eestis (Referaat)

(Pihlamägi 2010). 1980ndate aastate rasket elu leiab (Henry) Charles Bukowski ütlusest: ,,Thanksgiving. It proved you had survived.another year with its wars, inflation, unemployment, smog, presidents." Sellega tahtis Bukowski öelda, et pühade ajal said aru, et olid kuidagiviisi veel ühe aasta sõdu, inflatsiooni, tööpuudust, tossu ja presidente ära kannatanud. (Bukowski 1978: 171) Kindlasti oli kogu maailm 1980ndatel siiski kiires pidevas arengus. 1.2. Töötu või tööotsija Tööotsija on isik, kes otsib tööd ja on tööotsijana arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses. Tööotsija peab vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks pöörduma Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse poole. (Taskuraha noorte tööportaal 2011) Töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd

Ettevõtluskeskkond

5

docx

PIKAAJALISE TÖÖTUSE KASV

Üldjuhul on madalama haridustasemega inimeste hulgas töötuse määr kõrgem. Kõrgema haridustasemega ja erialaste oskustega inimesed otsivad tööd intensiivsemalt, on tööandjale atraktiivsemad ning leiavad sobiva töökoha kiiremini. Majanduskriisi tingimustes venivad aga tööotsingud sobivate töökohtade vähesuse tõttu pikemaks ka kõrgema haridustasemega inimestel, ehkki võrreldes madalama haridustasemega töötutega on nende olukord tööturul tunduvalt parem. Võrreldes töötajate ning lühi- ja pikaajaliste töötute haridustaset kriisieelsel (2008) ja kriisiaastal (2009), 3 Eesti Statistikaamet, tööjõu-uuring 4 Sotsiaalministeerium (2006). Tööturu riskirühmad: pikaajalised töötud. võib märgata mitut erinevust.5 2008. aastal oli nii hõivatute kui ka töötute seas suhteliselt rohkem madalama haridustasemega inimesi. Tööjõupuudus oli suur ning töökoha saamiseks piisas sageli ka ainult põhiharidusest

Sotsioloogia

7

doc

Eesti tööturg

Nii kujunesid Eestis tööstusettevõtted, mille tarbeks nii tooraine kui töökäed toodi mujalt Nõukogude Liidust ning valmistoodang saadeti samuti Eestist välja. Seetõttu tõi Eesti Vabariigi taaskehtestamine kaasa suured ja järsud struktuurimuutused majanduses. Seoses sellega, et Eesti lakkas olemast suure Nõukogude majandusruumi osa, kuivasid tööjõu- ja toorainemahukad tööstusharud kokku või kadusid hoopis. Samuti langes oluliselt põllumajanduse osatähtsus majanduses. Tööturul tekitas see inimeste jaoks täiesti uue olukorra ning sellest okist ei ole toibutud tänaseni. Tööhõive suurele langusele järgnes küll tööturu suhteline stabiliseerumine, kuid maailmamajandus ei jätnud ka Eestit puutumata. Nii mõjutasid meidki 1998. aasta Aasia finantskriisi ning eriti Venemaa kriisi tagajärjed. Kuigi eksport Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) riikidesse oli selleks ajaks oluliselt vähenenud, mõjutas see siiski tugevasti teatud

Majandus

5

odt

Noorte olukord tööturul

Gümnaasium NOORTE OLUKORD TÖÖTURUL Referaat Juhendaja : 2012  Noorte olukord tööturul Kui räägitakse noortest inimestest, siis esitatakse sageli küsimus, et kes on noor. Ja levinud on vastus, et kõik, kes on hingelt noored. Eesti seaduste kohaselt peetakse nooreks 7-26 aastast ja Euroopas alates 2007. aastast 13-30-aastast inimest. (Interneti portaal Nip) Noorte olukord Euroopa tööturul on hiljutise ülemaailmse majanduskriisi tõttu halvenenud. Juba enne kriisi oli noorte tööhõivega rohkem probleeme kui teistel vanuserühmadel: esimese töökoha leidmine oli neil keerulisem ja aeganõudvam, tööpuudus suurem ning suurem tõenäosus sõlmida ajutine ja lühiajaline tööleping. Uuringud näitavad, et sellistel raskustel on lisaks vahetule mõjule ka pikaajaline mõju isikliku ja kutsealase arengu seisukohast.

Majandus

Kommentaarid (1)