Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine PTK 42 NL lagunemine • 1985 märts-Mihhail Gorbatšov sai NLKP uueks peasektetäriks. • Perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine. • Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse suurendamine 1986a • 1989 märts-toimusid esimesed mitme kandidaadiga valimised uude kõrgeimasse riigivõimuorganisse-Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi • NL presidendiks sai Mihhail Gorbatšov (valiti Kongressi poolt valitud Ülemnõukogu poolt) • 1986a-Reykjavíkis toimus Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumine-NL ja USA suhted hakkasid parenema • 1987-Sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. • 1989-Gorbatšov lõpetab sõja Afganistanis ja viib NL väed sealt välja. • Boriss Jeltsin-Vene Föderatsiooni esimees
Karl Vaino - EKP esimene peasekretär 1978-1988. 1985. märts - Mihhail Gorbatšov sai NLKP peasekretäriks. Mihhail Gorbatšov - NLKP viimane peasekretär. Perestroika (ümberkorraldamine) - 1980. aastatel algatatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. 1986 - avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Fosforiidikampaania – 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986. aastast. 1987 - sõlmiti Washingtonis kokkuleppe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Ronald Reagan - USA president 1981-1989. 23. augustil 1987 - esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. Eesmärgiks oli MRP avalikustamine. Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) - poliitiline ühendus, mille eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed B
AJALOO KT KORDAMINE EESTI TAASISESEISVUMINE Muutused NSVL's Mihhail Gorbatsovi valitsusajal 1985 aastal sai NSV Liidu juhiks Mihhail Borgatsov. Selleks ajaks oli Nõukogude Liidu areng jõudnud ummikusse. Gotbatsov uuendustekava pidi tagama, et riigi majanduslik areng kiireneb. Päevakorda tõusis ka avalikustamine. See tähendas salastatuse avardumist. Tema eestvedamisel hakati ka koostama uut liidulepingut. Kavas oli Suveräänsete Riikide Liit. Balti riigid ei ühinenud. Perestroika ja glasnosti olemus Majandusuuenduste kõrval tõusis esile uus märksõna glasnost . See tähendas salastuse vähendamist ühiskonnas ning sõnavabaduse avardumist. See lubas vaba dialoogi, kritiseerida poliitikat teatud raamides, mineviku valgete laikude likvideerimist. Varsti hõlmas perestroika ka muid valdkondi, nagu liberaliseerimine, demokratiseerimine. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid ning hakati
sõjalaevad. Moskva pööret toetasid EKP, Eesti NSV Töökollektiivide Ühendnõukogu, liidulised tehased. Ülemnõukogu otsusega anti erakorralised volitused Eesti vabariigi erakorralisele kaitsenõukogule, mis tegi riigipööret hukkamõistva avalduse ja elanikkonda kutsuti üles kodanikuallumatusele. Võimuvaakum Moskvas võimaldas Eestil välja kuulutada iseseisvuse. Eesti Komiteega kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20.aug 1991a vastu ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Selle otsusega taastati riiklik iseseisvus. 22.aug saabus Krimmist tagasi M.Gorbatsov, kes oli endiselt Nõukogude Liidu president, kuid tema võimupiirid olid miinimumilähedased. Augustiputsi mahasurumise loorberid langesid B.Jeltsinile. Balti riikide taasiseseisvumine leidis lühikese ajaga rahvusvahelise tunnustuse. 6.sept 1991a tunnustas kolme Balti riigi iseseisvust ka Nõukogude Liidu Riiginõukogu
Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti vabariigi taasiseseisvumine Sisemised faktorid Välised faktorid 1970 1980.a algus -Mahajäämus suurenes -Afgaani sõda Nõukogude -Breznev ei olnud huvitatud Liidul oli liiga vähe ressursse riigiasjadega tegelemisest niigi. -Partei ja valitsus oli -Johannes Paulus II korrumpeerunud. Kuulutas ja kutsus rahvast -Dissidentlus endaga kaasa vabadusele -Rõhk oli sõjatööstusel seega -Streik Poolas majanduslik seis polnud hea -Majandussõda USA ja NL-i -Tehnoloogia mahajäämus vahel
Paari nädala pärast, 21. detsembril, liitusid sellega veel 8 endist liiduvabariiki. See viis Nõukogude Liidu lõpliku lagunemiseni: 25. detsembril 1991. aastal loobus Gorbatsov presidendiametist. Järgmisel päeval teatas kõrgeim seadusandlik riigivõimuorgan Ülemnõukogu ametlikult Nõukogude Liidu laialisaatmisest. Jeltsin võttis Gorbatsovilt üle "tuumanupu". Nõukogude Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes organisatsioonides sai Vene Föderatsioon. Idabloki lagunemine: 1. Mida tähendab "Idabloki lagunemine"? Miks ja millal see toimus? (lk 104) ,,Idabloki lagunemine" tähendab Nõukogude Liidu "vabade käte" poliitika viis kommunismi kokkuvarisemiseni Ida-Euroopas. Kokkuvõtlikult olid need muudatused murrangulise tähtsusega, mille mõju võib võrrelda isegi Prantsuse revolutsiooniga. Kommunistlike reziimide kokkuvarisemisel olid nii välised kui ka sisemised põhjused. Idabloki lagunemine toimus 1980
selge, et NSVL on haavatav. 1978. valiti uueks Rooma paavstiks kardinal Karol Wojtyla(poolakas), kes võttis paastina nimeks Johannes Paulus II. Ta oli kiriku juht, kes oli näinud ja kogenud nii natsismi kui kommunismi. Ta oli Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste mõjukas eeskõneleja. Kujutas endast ohtu kommunistliku reziimi lagunemisele õhutamisele. 1981. sooritati paavstile Roomas atentaat, milles ta imekombel ellu jäi ning juhtumi uurimisel jõuti KGB-ni. Poola: Poolas leviv rahulolematus viis 1970. aastal rahutusteni Gdanskis, mille mahasurumiseks kasutasid Poola juhid sõjaväge. Rahva rahustamiseks sai uueks juhiks Edward Gierek, kuid ta ei suutnud Poolat kriisist välja viia. Ka majandusreform kukkus läbi. Samal ajal moodustasid haritlased põrandaaluseid organisatsioone, mis asusid võitlema tööliste õiguste ja vabade ametiühingute eest. Augustis 1980 alustasid Gdanski laevatehase 17 000 töölist ühe vallandatud
24. ENSV sõajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid Stalin 1928-1953 (1944-1953) *Stalini isikukultus süvenes, teda hakati ülistama kui ,,sõja võitjat" *5.märts1953 Stalin suri, Stalin maeti Kremlisse Lenini kõrvale * Punaarmee sissetung 1944. aasta suvel, Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse NSV tagalas moodustatud operatiivgrupid e. uue võimu esimesed taastajad kohtadel. *ENSV kõrgeimad võimuorganid koondusid Võrru, sest Tallinn oli veel sakslaste käes. 1944 sügisel viidi need üle Tallinnasse ja uus võim kehtestati kogu Mandri-Eesti üle.
Kõik kommentaarid