Facebook Like

NIMEKORRALDUS koondkonspekt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis nimi on? Kuidas me nimesid eristame ?
  • Mitmeosalised, aga on justkui kaks nimi, või üks nimi ?
  • Kuidas nime ja nimetust tähistame ?
  • Kui nimi on tähis, kas tal on keelega mingi seos ?
  • Kuidas toimib konversioon tähestike vahel ?
  • Kus nimed sageli lokatiivsel( ?
  • Mis on kohanimi ?
 
Säutsu twitteris
NIMEKORRALDUS

06.09.2013


Mis nimi on? Kuidas me nimesid eristame? Õppides õigekirjareegleid, on reegel, et nimed kirjutatakse suure algustähega. Nimeteoorias on see, et mida nimetatakse nimeks ei kattu sellega, mis õigekirjareeglites nimedest rääkida. Lõpuks sõltub kavast ja reeglitest, mitte niivõrd teooria alusest . Sellest hoolimata tuleb seda tunda.
Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed , kohanimed , planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad).
Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend , mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed – Kalevipoeg, Moskva , Kohtla-Järve, „ Tasuja ” jne. Üldnimi ja pärisnimi – üldnimi e apellatiiv – termini lähe on kreeka keeles kus apellatiivile vastab onoma prosegorikon. Pärisnimi e onoma kyrion (võimu omav). Eesti keeles kasutame „sõna” meelevaldselt: kuidas selle asja nimi on? Vastus antakse apellatiivina, sest pärisnime ilmselt ei ole.
Vaadates ajaloos tagasi eristuse kujunemist, siis saab öelda, et vaidlus läheb vanasse Kreekasse ja see pole siiani lõppenud, põhiküsimused on samad. Küsimusi esitavad loogikud, filosoofid või lingvistid, neil on erinev vaade nimest kui sellisest. Päriselt ei mõtle üht ja sama asja, olgugi, et nimetame ühtmoodi. Vanas Kreekas onoma on sõnad ja nimed. Põhiline vaidlus sõnade ja nimede olemuse üle oli sellel teemal, et kas sõnad on looduse poolt määratud või kokkuleppelised. Need, kes leidsid , et sõnad on kokkuleppelised, väideti, et nimesid saab kokku leppida, on olemas samanimelisi inimesi, mis ei toeta looduse poolt saamise hüpoteesi.
Uusajas käsitleti teemat loogikute vaatevinklist. Thomas Hobbes 1659 võrldes sõnu ja nimesid tähistena. G.W. Leibniz 1765 käsitles keeleteadust loogikalisel alusel. Kõige rohkem on mõju avaldanud J.S.Mill, kellelt 1843 ilmus loogika käsitlus, kus uuris nimesid. Temalt pärineb väide, mida hiljem on vaidlustatud: nimel ei ole tähendust. Milli arutlus on selline, et kui mingil objektile antud nimed annavad edasi informatsiooni e kannavad tähendust, on tähendus selles, mida nad tähistavad, mitte selles, mida nad tähendavad. Neil ei ole rangelt võttes tähendust. Võrdles pärisnimesid ristikesega, mida äramärkimiseks kasutatakse. Nimed denoteerivad (tähistavad, sildistavad) ja ei konnoteeri (ei osuta sellele, mida nad tähistavad). Nimi näitab ja osutab aga ei ütle midagi. Üldnimi annab edasi teatud atribuute (inimene – kujutame ühtmoodi ette, mismoodi inimene välja võib näha). Lingvistid on kritiseerinud tähenduse väidet. Vastukaaluks H.W.Joseph on öelnud, et nimi pole tähendusetu, vaid tal on lõpmata rikas sisu. Pärisnime kasutamisel anname rohkem informatsiooni edasi kui üldnimega. Eelduseks on, et me peame seda inimest teadma. B. Russell 1948 arutlus oli selline, et sõna võib seostada objektiga ja mõttega sellest objektist. Pärisnimed on tema jaoks mõttetud. Sellest tulenes väide, et Sokrates on nimi, aga Hamlet ei ole nimi. Sokrates on olemasolev persooon, Hamlet aga on sõna, millega tähistati Taanimaa printsi . Russell ütles, et tema leiutas termini „Loogikalised pärisnimed” nagu näitavad asesõnad: too, need jne. Näitavad objektile, aga ei iseloomusta teda. Ainsaks tähenduseks on see, et märgivad üksnes iseennast . A. Gardiner 1940 „Pärisnimede teooria” jaotus kus räägib kehastunud nimedest ja kehastumata nimedest. Kehastunud nimed on need, mida kannab konkreetne inimene, olend jne. Alguses olid nimed need, mis kellelgi olid. Soovitusloendid, mida saab kasutada lapsele nime andmisel. Loogika arutlustes esitati sageli konkstruktsioone, mille peale tavainimene ei tule. On arvatud ka nii, et Smith tähendab seppa , on võimalik isikunimena. Kui inimene ise on sepp , siis Smith ei ole enam nimi, vaid midagi muud. On leitud ka, et kõige puhtamad nimed on need, millel puuduvad assotsiatsioonid. Klassikalisim puhas nimi Vercingetorix. Sellest ei osata midagi välja lugeda. Üks prantslane nimetas pärisnimedeks lindude nimetusi, sest ise ta neid ei tundnud.
Nimi definitsioon loogikas. Loogikas semantiline kolmnurk. Esmalt nimi e tähis, nimed jagunevad üld- ja pärisnimedeks. Pärisnimed jagunevad objektiklassinimeks ( inimkond ), üksikobjektide nimed (põhjapoolus). Üldnimed on objekti klassi tähistajaks (inimene). Esmalt on nimi e tähis, siis objekt ise e denotaat (reaalne objekt) kolmandaks nime mõte e kontsept – vajalik selleks, et üht objekti võib tähistada erinevate nimedega, sel juhul on nime mõte teine. Nt Koidutäht ja Ehatäht tähendavad üha objekti, aga tähendavad eriasju. On olemas asju, millel denotaate pole. Nime mõte jääb alles, reaalmaailmas ei ole (nt näkineid).
Nimi keelelises mõttes. Nimi pärisnime tähenduses ja nimetuses üldnime tähenduses. Nimed ja nimetused pole vastandid. Nimetus ei tähenda nimeta olekut.
Kas inimkond on nimi? Keele seisukohas neid nimeks lugeda ei oska. Definitsiooni tuleb täpsustada, et inimkond oleks välistatud.
Nimed võivad olla mitmeosalised, aga on justkui kaks nimi, või üks nimi? Nt August Kitzberg .
Üksikobjekti erilised nimed? Vastand on tavaline? Kui Kitzberg on eriline nimi, mis siis tavaline on?
Sõnade arv. Nimi võib koosneda mitmest osast, seepärast ei saa nimi olla substantiivi alaliik . Nimi on siiski pigem fraas kui ühe sõna alaliik. Nimed on mitmeosalised (ees- ja perekonnanimi , ajalehed jne).
Nimetuse põhitunnus – mistahes objekti tähistav keeleväljend. Nimetus võib olla pikk ja kirjeldav, ka lühike ja tabav . Nimed on eeskätt nimisõnafraasid.
Kas nimed on ka ainukestel objektidel? Substantiive on üksainus nende kohta, ei kuulu ühessegi liiki (päike, maakera, taevas) keeles me neid nimeks ei pea. Loogikas võib olla. oluline, et lisaksime määratlusse sõna mingis liigis . Nimi on vajalik siis kui tahame eristada liigikaaslasi. See vajadus võib sõltuda meie kontekstist. Mõnikord võib olla objekt korraga nimi ja mittenimi. Nt Maa. Unikaalmõiste: rääkides Maast kui taevakehast, siis on ta nimi. Teisel juhul mitte.
Kuidas nime ja nimetust tähistame? Kui ökonoomselt, täpselt ja mis on nime ja nimetuse erinevus? Kui teame inimese nime, on viitamine ökonoomsem, kindlam ja on üks nime tunnuseid: võimaldab suhtluses kokkuhoidu. Nimi on tavaliselt lühem kui nimetus. Kui teame nimetust, kasutame rohkem sõnu. Nime voorus on kokkuhoidlikkus. Tegelikkuses näeme pikki nimesid.
Henn Saari käsitlus. „Pärisnime mõiste” pakub välja, et nimi on nomineeriv keelend , mis suuresti ökonoomsel viisil, atributatsiooni vältides, eraldab ühe isendi tema tülikalt sanastest liigikaaslaste seast. Nominaalfraas kui nominaalkeelend. Atributatsioon kui tunnuste lisamine keeleväljendisse .
Tähendusetuse aspekt. Tähenduse teema nimeteoorias keskne teema. Millist alates väidetud, et nimel pole tähendust. Vastuväitjad ütlevad, et nimel on tähendus. Saari arutlus: tähendusetuse teooria üheks juhuks on see, et tähendus on see, mida kuulaja teab objekti kohta kui seda nimetatakse, olenemata, et kuulaja ei pruugi teada objektist. Nime apellatiivist saab rohkem infot kui nimest. Kui tingimusi muuta, siis see enam ei kehti. Jälgides apellatiivi muutumist nimeks, siis on arutluskohti, mis viitavad tähendusetusele. Nimesid suuremalt osalt saadakse keelest üldnimedest. Enamik nimesid on läbinähtavad päritolu mõttes. Endine tähendus läheb kaduma. Saari pooldab seda, et nimel on tähendus. Nime tähenduseks on see, mida või keda nimi tähendab, siis nimi on osa keele sõnavarast. Kui teeme sõnaraamatut üldnimedest, siis üldiselt paneme tähendused kirja, sama loogikaga lähenedes nimesõnaraamatule, siis ei saa niimoodi enam läheneda. Nimed on korduvad. Käibeastmes nimed on kellegi tähistajana olemas, varuastmes nimed need, mida võidakse panna. Olemas on ka ainulisi kohanimesid, seda konkreetset tähendust on võimalik kirjeldada.
Kas nimel on tähendust? Nime enda seisukohalt tähtust pole. Eeskätt nimi on silt, mis eristab kedagi ja midagi kiiresti ja ökonoomselt erinevalt tavavahenditest keelest. Nime saab taaskasutada. Igale objektile ei saa ainsat nime anda. Rääkides nimede tähendusest, siis tavaliselt inimesed mõtlevad selle all seda, kas saame aru, millest nimi koosneb. Tavainimene ei saa teada, millest nimi on tulnud. Nimeuurija teeb vahet: kui näeme päritolu, siis on tegu läbipaistva nimega. Rääkides nime tähendusest onomastikas, siis Mustamäe tähendus on Tallinna linnaosa. Etümoloogiline tähendus on see, et tuleb sõnadest „Must” ja „mägi”. Tähenduse aspekt meid igapäevaelus ei häiri. On nimesid, mille tähenduse üle me ei mõtle. Nimi ei tähenda seda, mida ta tähendab. (nt Väike-Pakri on suurem kui Suur-Pakri). Nime tähendus ei sega funktsioneerimist.
Nimeteooria. Willy van Langendonck. 2500 aasta jooksul pole aru saadud, mis see nimi tegelikult on. Kripke tuntuks saanud sellega, et esitas uue osutusteooria, selle kohaselt on nimi jäik tähistaja ja kõige aluseks on nimepanek e ristimine . Nimepaneku kinnistajaks on järgnev keelekasutus. Teooria põhimoraal on, et osutus on määratus inimese sotsiaalse vastasmõju poolt. Püütud on nimeteooria teemasid jätkata. R. Coates tegeleb nimeteooriaga, temal on pärisnimelisuse pragmaatiline teooria. Räägib osutamisest mitte tähistamisest. Eristab nimede mõtet ja tähendust.
Nimesid tõlgitakse, see õõnestab tähenduse teooriat. Nimede tõlkimine on erand , olgugi, et nimi võib olla leksikaalselt läbipaistev. Tõlgime sisu järgi. Langendocki idee, et eristada sõnastikuüksusi ja nimesid kui grammatilist funktsiooni. Lauses nimi talitab nimena, teises tekstis on tegu üldnimega. Ükski ei anna vastust, mille poolest nimi erineb muudest sõnadest. Nimede olemuse mõistmises oleme sama kaugel kui vanadkreeklased. Parimal juhul võimalik rääkida kahest poolusest, mille vahel toimub pidev liikumine (R. Šramek)
Nime tunnus võrreldes mittenimega. Nimed ja numbrid . Maailma liigendame numbrite, nimedega, terminitega. Sujuv üleminek, terminid on üldnimed. Kohati võib öelda, et kas tegu on terminite või nimedega. Keeleinimesed vs geoloogid . Oluline uurida nime ja mittenime piiri. Terminite ja nimede üleminek on sujuv.
Terminid
Nimed
Numbrid
Nummerdame inimesi (isikukoodid) need talitavad samas tähenduses nagu nimed – inimesel on nimed ja isikukoodid. Kohanimede kõrval numbrilised tähised. Inimkond on teinud endale ratsionaalse otsuse: kui on vähe nimetatavaid asju, siis kasutame termineid. Nendele saab anda definitsiooni. Kui aega ei ole ja vaja on meelevaldseid tähistusi – kasutame nimesid. Nimed on keeleliselt vormilt terminitega sarnased, nendega hingestame ümbritsevat maailma. Kui meil pole aega, ega viitsimist, kasutame numbreid .
Nimi antakse sellele, mis on meie jaoks oluline. Anname nime nt koduloomadele, aga ei anna nime metsloomadele. Nimi kajastab suhet objektiga. Nimedel on grammatilised tunnused: märgatud seda, et nimed ei allu grammatikas reeglitele, mis kehtivad üldnimedele. Nt inglise keeles artikkel a, the, seda ei anna nimedele laiendada. Umbmäärast artiklit ei panda nimede ette. Määramatuse ja määratluse vahekord nt olemas albaania keeles. Igal nimel on kaks kuju. Väliselt on lihtne märgata: kirjutusviis on tinglikum. Nimede kirjutusviis ei ole selline, mida eeldame üldkeele sõnadelt. Nimena võivad talitada ka sõnad, mida ei ole üldises kirjaviisis (nt Põdder). Tähise tinglikkus võimaldab lülitada eesti keelde võõrkeelseid nimesid nii, et me ei riku reegleid.
Nimi talitleb tähisena, tuleneb morfoloogiline kõrvalekalle. Eesti perekonnanimi ei taheta käänata. Kardetakse nime kui tähise moonutamist. Kui nimi on Kask , siis paljud tahaksid käänata Kask, Kaski, Kaski. Kõhklus tekib: nt Kask vs Kase (omastav kääne).
Nime tõlkimine. Nimesid ei tõlgita. Põhjendatakse sellega, et nime tõlkimine toob kaasa ebakindluse tähises. Tõlkimises ei ole keelte vahel üksüheseid suhteid. Tekib moonutus. Ei pruugita ära tunda originaalnime. Praktikas on mure kohalikele nimepanijatele. Tõlkimine tavaks on ilukirjanduses. Seal tõlgitakse nimesid vabalt. Tõlkimise funktsioon on teine. Nimed on ka kõlaliselt teksti teenistuses, seal on tõlkimisel mõtet, see annab kirjaniku taotlust paremini edasi. Nt raamatute pealkirjades on tõlkimine tavaline, samas viitamisel kasutatakse originaalpealkirja. Perioodika väljaandes ei kasuta tõlkimist.
Nimedele on omane suur- ja väike algustäht. Kui suure j aväikese algustähe erinevus tekkis, siis polnud see selle funktsiooniga, mis praegu. 300-400 aasta omadus on, et kirjutame nimesid suure tähega. Rööpselt ei saa vaadata suure tähega ja nimesid. Kõiki nimesid ei kirjutata suure tähega. Maailmas on keeli, mille puhul ei eristada suuri või väikeseid tähti.
Nime meelevaldsus e subjektiivsus . Oluline nime tunnus. Sõnad keeles ei vahetu. Kui termin on kasutusel, siis on raske seda ümber õpetada. Nt termin „ postiindeks ” keelekorraldajad soovitavad „sihtnumber” tulemus on pooleks. Sõna vahetamine keeles on raske, pea võimatu. Nime vahetamine käib kähku. Nimevahetusega inimesed lepivad kiiremini. Nimede puhul on kindlad reeglid, olgugi, et need on mõistlikud.
KOKKUVÕTE NIMETEOORIAST. Nimede eristamine teoorias on raske, seda on võimatu üheselt määratleda. Praktikas võib öelda, et nime ja mittenime eristamine põhineb kokkuleppel. Oleme öelnud, et mõnedel objektidel on nimed, mõnedel ei ole. Kokkulepe võib erineda keeliti. Inglise keeles on nädalapäevadel nimed, eesti keeles on nimetused.
Nimi vs nimetus. Nimi nimetuse allosa.

NIMEDE LIIGITUS.


Objekti tähtsuse ja suuruse järgi. Mikro - ja makro (toponüümid.)
Kronoloogiline liigitamine – tuleb ette kohanimede ja isikunimede puhul. Nimekihistused tunnustega.
Päritolu järgi. Nimede analüüs keelsuse järgi (kas eestikeelsed või muu)
Primaarsed või sekundaarsed. Primaarsed nimed tulevad üldnimest, sekundaarsed nimed tulevad omakorda nimest (Pühajõgi ja Pühajõe tänav – sekundaarne ), arbitraarsed on väljamõeldud nimed. Tekkeviisi järgi: loomulikud ja tehislikud. Tehakse vahet, mis on rahvasuus tekkinud või mingi komisjoni ettepaneku puhul pandud.
Struktuuri järgi: lihtnimed ja liitnimed, tuletised .
Kõige tavalisem liigitada nimeobjekti enda järgi, e millele me nimed oleme andnud. Nimeobjekt=denotaat=tähend=nimetusalis.
Elusolendite nimed ja elutute asjade nimed. Suur osa termineid pärineb kreekakeelest.
Elusolendite nimed. Isikunimed e antroponüümid, tuleneb kreekakeelest. Neid saab jagada rühmadeks: individuaalnimed, mis pannakse ühele inimesele. Rühmanimed e perekonnanimed . Patronüümid e isanimed.
Loomanimed e zoonüümid. Põhiliselt koduloomadele. Mütonüümid e mütoloogilised nimed. Sellel on alaliike: jumalusnimed e teonüümid, vaimunimed e demononüümid ja kangelaste nimed. Elusolendite alt väljas on rahvanimetused e etnonüümid. Neid saab analüüsida ka nii, et nad pole üksikobjektid, samas rahva kategoorias oleksid nad liigis üks element. 20. Sajandi algul kirjutati rahvanimed suure tähega. Etnonüümid on mitmel eritasandil: rahvarühmad ja mikroetnonüümid (hapupiimalehkrid, kohvilehkrid = Kärdla elanikud) fütonüümid e taimenimetused. Ei ole nimetused, olgugi, et on nomenklatuuri nimetused. Kui liiginimetused ent üksiktaimede nimed on nimed!
Elutute asjade nimed. Kõige tuntum toponüümid e kohanimed (vete, asulate, mägede jms nimed). Kosmonüümid e kosmosnimed – astronüümid e taevakehanimed ( planeedid ja nende kaaslased), astrotoponüümid e selenonüümid (Kuul olevad kohad). Astronüümidel ühist mütonüümidega (venus, marss, pluto) krematonüümid e asjanimed (ka pragmonüümid) – kaupade, esemete ja toodete nimed, sõiduvahendite nimed, kaubamärgid, faleronüümid e aumärginimed, sordinimed, ehitiste ja rajatiste nimed. Eesti esimesed lennukite nimed Koit ja Hämarik. Nimed on ka vääriskividel, relvadel, muusikariistadel jne. Nimed on ka loodusnähtustel (taifuunid jms), teostel (raamatud, perioodilised väljaanded, dokumendid jms) asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimed ja nimetused (nimed, on need, mida kirjutatakse läbiva suurtähega, paljud on kirjeldavad nimetused, mida saab tõlkida). Pealkiri on liitnimi ja raamatutel jms võib neid pidada ka nimedeks. Piir on keeruline. Perioodilised väljaanded on erinevad, kasutatakse nimemalle, kõik sõnad on suure tähega.
Elutute asjade nimed ei ole kromonüümid e ajalõigunimetused – ajaloosündmuste nimetused, tähtpäevade nimetused, ürituste nimetused, nime ja mittenime piir on sageli kokkuleppeline! Tähtpäevi suure tähega ei kirjutata ega ole kunagi kirjutatud. Ortograafiliselt pole samasugused: üritused suure nimega, teised on väikese tähega. Üritustele saab panna ka nimesid.
Erialade nomenklatuur
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
NIMEKORRALDUS koondkonspekt #1 NIMEKORRALDUS koondkonspekt #2 NIMEKORRALDUS koondkonspekt #3 NIMEKORRALDUS koondkonspekt #4 NIMEKORRALDUS koondkonspekt #5 NIMEKORRALDUS koondkonspekt #6 NIMEKORRALDUS koondkonspekt #7 NIMEKORRALDUS koondkonspekt #8 NIMEKORRALDUS koondkonspekt #9 NIMEKORRALDUS koondkonspekt #10 NIMEKORRALDUS koondkonspekt #11 NIMEKORRALDUS koondkonspekt #12 NIMEKORRALDUS koondkonspekt #13 NIMEKORRALDUS koondkonspekt #14 NIMEKORRALDUS koondkonspekt #15 NIMEKORRALDUS koondkonspekt #16 NIMEKORRALDUS koondkonspekt #17 NIMEKORRALDUS koondkonspekt #18 NIMEKORRALDUS koondkonspekt #19 NIMEKORRALDUS koondkonspekt #20 NIMEKORRALDUS koondkonspekt #21
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor FamousJupiter Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (1)

liis1010 profiilipilt
liis1010: Palun vabandust, aga selle konspektiga peab küll väga ettevaatlik olema :) Lisaks kehvavõitu lausetele ka palju (fakti)vigu jms (leiutised nagu Enn Saari, reklonüüm jne). Arvestuse võib kuidagi aga kätte saada, kui ainult see eesmärgiks on.
03:09 22-01-2014


Sarnased materjalid

343
pdf
Maailmataju uusversioon
36
docx
ONOMASTIKA ARVESTUS
0
docx
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
62
docx
Kirjanduse lõppueksami materjalid
82
doc
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
112
doc
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
0
docx
A dumas Kolm musketäri terve raamat



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun