NEUROPSÜHHOLOOGIA (0)

2 HALB
 

NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk
juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast
Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI!
Aju loob kogu aeg seoseid . Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära.
Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info
esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkonda taalamusest otse ajukoorde? Lihas, liiges , nägemine, maitse, lõhn, kuulmine .. .LÕHN
enda ümber. (nt sõjaolukord, abuse jne selles asjas elamine tekitav ajuatroofiat). Seega on 2. LOENG
tähtis, et olete positiivne, rõõmus, pole pidevat valu jne. 2 meeleolurikkujat on depressioon
Kuulmine, nägemine, lõhn, maitse, lihas-liigestundlikkus – neist lõhn EI läbi taalamust. Ta
ja malaaria . Malaarial on tekkinud päris resistentsed vormid. Kui lähed ohtlikkusse
läheb otse ajukoorde.
piirkonda, siis SÖÖ TABLETE JA VAKTSINEERI! Aju tahab, et töötaksime ja oleksime
rõõmsad. Eluiga on pikenenud juba üle 80 a. Paljud haigused vanana ja enneaegsed – et Naised tunnevad paremini lõhnu. Miks me pimedas enam värve ei näe? Kepikesi on rohkem
pidevalt jääb ellu palju haigeid või nõrku jne, et tänapäev nõuab palju vaimset pingutust. Nt ja nad o spetsialsieerinud teravale ja mustvalgele nägemieisle. Kolvikesi on vähe ja nemad
on värvidega seotud. Nad on ka tundlikud valgusele ja kui on vhem valgust siis nad lülituvad
osad ei ole rumalad , aga on tähelepanuhäire ja siis ei suuda ka keskenduda üldse ja ei saagi
välja. Ja siis jäävad kepiksed tööle ja nad..
areneda.
Maitsetunne asub temporaalsagar. Seal lateraalvaos ongi see. Selle vaopõhjas on see, mis
Neuropsühholoogia uurib, kuidas ajukahjustusega inimene hakkama saab jne: (vt slaid) analüüsib maitsetundlikkust. Ja frontaalsagaras on...o5 min.
Tähelepanu ja täidesaatvad funktiskoonid (ehk planeerimine ), kõne, ruumitaju ja Epifüüs on käbin ääre, mis pidurdab pubertdeeiarengut, et see ligia vara poleks ja 2)
orienteerumine , sensoorne pool ja...(15) kontrollib ööpeävarütmi.
Pärilikkus , keskkond, prenataalne aeg on üliolulised tegurid! Oleks hea, kui ema oleks kodus Käed ei liigu, pöörata raske, kõnnib aeglaselt – ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustuse
lapse 3 esimese eluaastani. Õpi ja loe ja ole mõnus kui jääd rasedaks: arenda ennast, see näitajad. Treemori puhul tehakse nt ajusüvastimulatsiooni.
arendab ka sinu enda last!! + ära solvu lapse peale (ära riku ka sellega enda närve!)
Pleegia – t-ielik halavtus. Pareees – osaline halvatus . Tsentraalhalvatus. Tserebraalparalüüs
Motivatsioon on ka väga tähtis! Midagi tehes, õppides SA PEAD OLEMA ehk lastehalvatus . Tasakaaaluhäired e ataksiad. – nad kõnnivad jalad hästi laiali. Ja sammud
MOTIVEERITUD! Kui tahad , midagi saavutada, siis valmista end ette, asi läheb poole on ka ebaühtlase pikkusega ja keha kõigub ette, taha.
kiiremini ja saad hakkama.
Düstoonia – lihased jäävad/lähevad valesti pingesse, nt väljasirutatud jalad, ebaloomulikud
Meil peab olema hea infovastuvõtt, ja infotöötluskiirus on ka tähtis. Ebaolulise asja peale ei asendid tulevad, väänlevad liigutused.
tohi tähelepanu pöörata. Ära pahandu, ärritu, ole negatiivne jne. (that’s so Bible :P)
Huntingthoni tõbi. – tantstõbi . Tantsivad liigutused.
Kognitiivsed funktsioonid:
Müokloonia – olemas ka unemüokloonia (mul vist on). Võpatused, kehavärinad, järsud
Miks on sensorne süsteem vajalik? Nt kaitsta ohtudee eest (pahaks läinud toitu edasi ei söö, iigutused
võtame näpu kuuma pliidi pealt ära. Sensoorne info asub parietaal ehk kiirusagaras.
Frontaalne kahjustus (vahepeal on külmumised, seisakud, väiksed sammud).
Sensoorne süsteem on organismisele kasulik, meeldiv, aitab ärritaja kindlaks teha ja
lokaliseerida. Jäta meelde: 3-(4) ümberlülituse e neuroniga tee retseptorist ajukoorde. Hüdrotseefalus – kui seda ei ravita, võib ka dementseks teha, ataksiad, jne.

Aju võtab palju verd ära: seepärast head toitained , energiat tal läheb vaja + puhast glükoosi ta Psühhogeenne - pshüühikaga seotud ja sageli end kukkudes ei vogasta (oskavad kukkuda)
vajab. EHK ÕPPIMISE AJAL söö kommi ja sokolaadi ja glükoosi. jakukvad vaid siis, kui on publikut.

99% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
NEUROPSÜHHOLOOGIA #1 NEUROPSÜHHOLOOGIA #2 NEUROPSÜHHOLOOGIA #3 NEUROPSÜHHOLOOGIA #4 NEUROPSÜHHOLOOGIA #5 NEUROPSÜHHOLOOGIA #6 NEUROPSÜHHOLOOGIA #7 NEUROPSÜHHOLOOGIA #8 NEUROPSÜHHOLOOGIA #9 NEUROPSÜHHOLOOGIA #10 NEUROPSÜHHOLOOGIA #11 NEUROPSÜHHOLOOGIA #12 NEUROPSÜHHOLOOGIA #13 NEUROPSÜHHOLOOGIA #14 NEUROPSÜHHOLOOGIA #15 NEUROPSÜHHOLOOGIA #16 NEUROPSÜHHOLOOGIA #17 NEUROPSÜHHOLOOGIA #18 NEUROPSÜHHOLOOGIA #19 NEUROPSÜHHOLOOGIA #20 NEUROPSÜHHOLOOGIA #21 NEUROPSÜHHOLOOGIA #22 NEUROPSÜHHOLOOGIA #23 NEUROPSÜHHOLOOGIA #24 NEUROPSÜHHOLOOGIA #25 NEUROPSÜHHOLOOGIA #26 NEUROPSÜHHOLOOGIA #27 NEUROPSÜHHOLOOGIA #28 NEUROPSÜHHOLOOGIA #29 NEUROPSÜHHOLOOGIA #30 NEUROPSÜHHOLOOGIA #31 NEUROPSÜHHOLOOGIA #32 NEUROPSÜHHOLOOGIA #33 NEUROPSÜHHOLOOGIA #34 NEUROPSÜHHOLOOGIA #35 NEUROPSÜHHOLOOGIA #36 NEUROPSÜHHOLOOGIA #37 NEUROPSÜHHOLOOGIA #38 NEUROPSÜHHOLOOGIA #39 NEUROPSÜHHOLOOGIA #40 NEUROPSÜHHOLOOGIA #41 NEUROPSÜHHOLOOGIA #42 NEUROPSÜHHOLOOGIA #43 NEUROPSÜHHOLOOGIA #44 NEUROPSÜHHOLOOGIA #45 NEUROPSÜHHOLOOGIA #46 NEUROPSÜHHOLOOGIA #47 NEUROPSÜHHOLOOGIA #48 NEUROPSÜHHOLOOGIA #49 NEUROPSÜHHOLOOGIA #50 NEUROPSÜHHOLOOGIA #51 NEUROPSÜHHOLOOGIA #52 NEUROPSÜHHOLOOGIA #53 NEUROPSÜHHOLOOGIA #54 NEUROPSÜHHOLOOGIA #55 NEUROPSÜHHOLOOGIA #56 NEUROPSÜHHOLOOGIA #57 NEUROPSÜHHOLOOGIA #58 NEUROPSÜHHOLOOGIA #59 NEUROPSÜHHOLOOGIA #60 NEUROPSÜHHOLOOGIA #61 NEUROPSÜHHOLOOGIA #62 NEUROPSÜHHOLOOGIA #63 NEUROPSÜHHOLOOGIA #64 NEUROPSÜHHOLOOGIA #65 NEUROPSÜHHOLOOGIA #66 NEUROPSÜHHOLOOGIA #67 NEUROPSÜHHOLOOGIA #68 NEUROPSÜHHOLOOGIA #69 NEUROPSÜHHOLOOGIA #70 NEUROPSÜHHOLOOGIA #71 NEUROPSÜHHOLOOGIA #72 NEUROPSÜHHOLOOGIA #73 NEUROPSÜHHOLOOGIA #74
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 74 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
90 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
estoonian Õppematerjali autor

Lisainfo

aine "neuropsühholoogia" kõigi loengute konspekt, sisaldab trükivigu, eksami materjal, Tartu Ülikool
neuropsühholoogia , frontaalsagar , oktsipitaalsagar , temporaalsagar , hippokampus , närvisüsteemi areng , eksam , hallaine , ajutrauma , V5 piirkond , afaasia

Dokumendis esitatud küsimused

  • Mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS: ?
  • Keskkonda taalamusest otse ajukoorde ?
  • Paljud haigused vanana ja enneaegsed – et Naised tunnevad paremini lõhnu. Miks me pimedas enam värve ei näe ?
  • Miks on sensorne süsteem vajalik ?
  • Kuidas liigutused välja tulevad ja täpselt ?
  • Kui neuroloogilist leidu pole, siis EPILEPSIAhoog võis olla. Pärast on sageli 7 kaelalüli ja 8 kaelasegmenti on inimesel! segasusseisund, imeliktunne kuskil. Mis jhäired võivad jääda ?
  • Mida peame tegema. Kui kiiresti ja kuidas alustada seda tegevust. jääda ?
  • Midagi muuta. (kes see kontrollib ?
  • Mille alla see kuulbu ?
  • Kui on vasak poolekera vastutab (motoorne kõnekeskus ) mille eest ?
  • Kuidas isis kiirusagarad tegvust juhivad ?
  • Mis on ajufunkide asümmeetrilisus e lateralisatsioon ?
  • Mis läheb valesti ?
  • MILLEST KOOSNEB KEEL ?
  • Kui inimsele mõhkeha ühendus pole, siis kasvavad..mis asjad ?
  • Midagi, mida äsja oled õppinud). Aktiveeritakse dorsolateraalne koor. Assotsiatsioonikiud - lühiksed ühendavad.... ja pikemad ühendavad...mida ?
  • Mis hommikul sündis. Iga päev oli tema jaoks uus. Vaheajuamneesia ?
  • Kuidas saab ruumitaju testida ?
  • Kui peale sinu pole kedagi muud, siis saab Apotoos – mitte midagi ei jää järgi. (aga mida mitte midagi ?
  • Kui palju saab ravi/abi õiged inimesed ?
  • Mida see siis mõjutabs ee haigus ?
  • Kui funkktsioone on vaja taastada ja paranda, sSIIS ?
  • Mille poolest erineb inimese aju teiste imetajate omast ?
  • Mida teame varase kortikaalse kahjustuse taastumisest 2012 ?
  • Kuidas lateralisatsioon kujuneb ?
  • Mis aitab activeerida CC` ?
  • Kuidas lapse sugu mõjutab kognitiivset arengut ?
  • Kestvaid KF ei saa mõõta • mis siis läheb valesti KH lastel ?
  • Miks kõige rohkem häiritud KF ?
  • Millest koosneb keel ?
  • Millised kõnega seotud häired kaasuvad TS kahjustusele ?
  • Millised kõnega seotud häired tekivad FS kahjustusel ?
  • Milline ajupiirkond ?
  • Miks tekib?-ei ole teada- kujuneb EE 1. kas KH esineb ?
  • Mis eristab laulu kõnest ?
  • Kus paikneb kahjustus ?
  • Mis korreleerub paranemisega ?
  • Mida teame varase kortikaalse kahjustuse taastumisest ?
  • Kui mälufunktsioonid, mis jäävad madalamaks Põhjused ?
  • Keskmiselt 10.a.-surm mis probleem ?
  • Milline asju-osa, mis probleem võib jääda ?
  • Mis haigus: ADD, psühhoos, skisofreenia, epilepsia ?
  • Kus paikneb kahjustus ?
  • Milline TS funktsioon siin osales ?
  • Missugust infot me arvestame suhtlemisel ja sotsiaalses situatsioonis ?
  • Mis on põhjus, mis tagajärg ?
  • Kuidas me teeme oma informatsioonivaliku ?
  • Kuidas me teeme oma käitumisvaliku ?
  • Kus asuvad kujutlused ?
  • Kuidas täpselt ajus toimuvad protsessid põhjustavad erinevaid teadvusseisundeid ?
  • Kuidas need seisundid kajastuvad ajuosades ?
  • Millega on tegu ?
  • Kuidas teadvus tekib ?
  • Milleks teadvus üldse vajalik ?
  • Kuidas panna põlema tuled ?
  • MIS ON EMOTSIOON ?
  • MIS ON EMOTSIOON ?
  • Mida peab emotsioonideuurija selliste juhtumitega peale hakkama ?
  • Kuidas mandelkeha juhib emotsioone ?

Mõisted

malaarial, kolvikesi, epifüüs, motivatsioon, düstoonia, müokloonia, sensoorne süsteem, psühhogeenne, rett, rettil, williamsi sündroom, peenmotoorika, vegetatiivne, müopaatia, prsefrontaalne ajukoor, temporaalsagaa osad, sekundarne ajuosa, v5kahjustus, ajukoores, v1 piirkonnas, insula, kiirukoor, lumpus, oimus, kõhtmisele, sts, nasaalne, rütmitunnet, ts kahjustus, anterograadne amneesia, temporaalsagaras, neuronid, ajutrauma korral, frontaalsagar, premootrne ajukoor, seljapiirkond, obsessiivnekompulsiivne häire, frontaalepilepsia haigus, virgatsained, alumist kiirusgarat, ajas rändamne, vaska prefrontaals, pseudopsühhopaatiline isiksus, korsakovi haigus, anosodiafooria, autotopagnoosia, balinti sündroom, ajuül, kontralateraalne neglekt, tagumisel kiirukoorel, konsrutksiooniline apraksia, vastastpoolel, ideomotoorne apraksia, parem kiirusagar, vasak ajupoolkera, parem pool, muusika, osadel lastel, infoülekanne, valekäega hambapesu, käelisus, nädianud, vadin, kuulmine, kuulmisaparaatide arv, kõnehäiretega lastel, aeglane infotöötlus, härie, leksikon, 300, sümbolid, metafoorid, mälupildid, uurijad, anatoomiline baas, häälikute ütlemiseks, väike jutt, karlsson katuselt, koolieani, meeldetuletus, kõne lateralisatsioon, korral ehholaalia, 6 eluaastat, sõna tähendus, foxp2, ppa, landau kleffner, basaalganglionite osas, eesmist osa, 28 m, assotsiatsioonikiud, herpesentsealiit, vaheaju, amneesia, ekvipotensiaalsus, mass action, m juhtum, alzheimeri põhjused, basaaltuumad, parkinsonitõve puhul, praiming, nägemisvälja, ruumitaju, või ruumitaju, hippokapmuse neuorid, agnoosia, otsimikukoor, parietaalprk, change blindness, haigutamine, anatsefaalia, apotoos, regeneratsioon, koolilastel, mataga, epilepsia, rostralis, anterior, bilateralis, caudalis, intermedius, ipsilateralis, aktiivne migratsioon, glutamaadi retseptorid, gaba reptseptoritel, sihtkoht, astrotsüüdid, aju, aju, eluaastal, kummaski ajupoolkeras, motoorika, orbito, perseveratsioonid, lähtuvad, frontaal, wigan, auditiivne ajukoor, kõne areng, menstrual cycle, afaasia, nurkkäär, semantiline dementsus, arcuatus, kõnetukordam, sensoorne süsteem, ühes suunas, saavad sisendi, superoptic nucleus, eristab 3, selektiivne, kortiko, reticulo, seljaaju kõhtmisest, ärkvel, ajukoorest, trakt, gracilis, guneatus, cerebellum e, kognitiiv, grupp projektsioone, kinni kaetud, apraksia, ajupoolkerad, amügdala, nägemissüsteem, eelistatud, somatosensoorne, supersensitiivseks, neuronit inimesel, autism, ts kahjustus, landua, ts kahjustus, mittetraditsioniline sex, sex, väljund ajukoorde, väljundid pf, case report, haaramisomaduste suhtes, patsiendi ülesandeks, nägemisväli, rakud seal, kuklasagar, hemianoopia, nägemishäired, visuaalne kogemus, kuklasagarate talitlus, eesmärgipärase stiimul, koorde, ahvi ülesandeks, kujutlus, moduleerivad eest, haaramisruum, hughlings, visuaal, dientsefaal, õppimise mõõt, alusõpikus, emotsioonid, basic emotions, posture, klüver, perseveratiivne käitumine, arhetüüpsetel emotsioonidel, raskused visuaal, creutzfeldti

Sisukord

  • LOENG
  • Huntingthoni tõbi
  • Müokloonia
  • Frontaalne kahjustus
  • Hüdrotseefal
  • Psühhogeenne
  • Rett-sündroom
  • Williamsi sündroom
  • kaelalüli ja 8 kaelasegmenti on inimesel!
  • ET mõtle, mis juhteteel mis halvatusele viib. Kas on vastaskehapool või mis jne
  • Näopiirkond ja innervatsioon: OTSI INFOT 12. Kraniaalnärvi, mis nad teevad. Ja MIS
  • TEKIB KAHJUSTUSE KORRAL
  • KUKLASAGAR = oktsipitaalsagar
  • Frontaalsagar
  • Broedmann 4 ehk primaarne motoorne korteks
  • Korraldused, mis endalse ise anname , aktiveerub suplemetoorne prk
  • Korsakovi haigu
  • KIIRUSAGAR LOENG 6
  • Kui on kahjustatud PE ja PF (eesmised osad), on tavalin, et sensoorse läve muutused
  • Üks tihe vorm on asomatognoosia – in ise omaenda kehaosi/seisundit ei taju. Tavaliselt
  • Anosodiafooria
  • Autotopagnoosia
  • Balinti sündroom
  • LOENG7
  • LOENGUST PUUDUSIN!!
  • Kõne seotud vasaku hemisfääriga
  • LOENG
  • KAHE Ajupolekrade vahelistest ühendustest ja mis juhutb, kui ühendus miskipräast
  • NÄDAL 10
  • Ekvipotensiaalsus – kõik ajukoored on ühtviisi tähtsad!
  • H.M juhtum – kadus mälu ära
  • Mandelkeha ja riniaalkorteks ja hippokampus – mälujäle tekke eest vastutavad
  • Kui esitada sõnatüved väiketähtedega (kui enne oli suured tähed) vasakusse
  • Korsakovi tõbi. Inimene on ära tarbinud vitamiinivarud
  • Vaheajuamneesia??
  • Kui on IMPL mälu häried – unustab ära, kuidas kanaleid vahetada, kuidas tuli toas
  • NEURO 11
  • Ruumitaju uurimise lähted
  • Hippokapmuse neuorid – need on tähtsad ka orienteerumis
  • Milano katse – kontralateraalse negletiga pt paluti kirjeldaada seda katedraali
  • LOENG 12
  • LOENG 13
  • Närvisüsteemi areng
  • Mitokonder toodab energiat. Ribosoomid toodavad valku
  • LOENG 14
  • Mida vanemaks saame, seda rohkem mõjutab meid geneetika
  • NEUROPSÜHHOLOOGIA EKSAM
  • Embrüol 3 lootelehte
  • Aju areng
  • Lapse areng prenataalses perioodis
  • Aju areng toimub gestatsiooniperioodis (ehk looteperioodis) ja lapse-eas
  • tüvirakud
  • Otsaju (
  • Vaheaju
  • Keskaju
  • Tagaaju
  • Üdiaju
  • suuraju
  • vaheaju
  • keskaju
  • Tagaaju: sild
  • Üdiaju: piklikaju
  • Neuro- ja gliogenees
  • Aju areng kindlas järjekorras
  • 000/ minutis
  • Migratsioon
  • Rakkude migreerumine
  • Passiivne migratsioon
  • Aktiivne migratsioon
  • Neuron migreerub normaalselt 24 tunniga
  • Glutamaadi retseptorid
  • Sünapsite areng (jätkub pärast sündi)
  • Neuroni
  • Aksoni
  • Postnataalne areng
  • Müeliniseerumine
  • dünaamiline organ
  • KV: Aju areng
  • 
  • liiki häireid
  • Aju arenguhäirete tüübid
  • Rakkude jagunemisega seotud häired (2.–5. elukuul)
  • Arengut mõjutab kui
  • KNS kasvuspurdid
  • PROTSESS
  • Neuronaalse produktsiooni lõpp
  • Dentr./sünapsite areng
  • 
  • Müelinisatsioon
  • 11-12a
  • FS küpsemine
  • -19.a
  • Aju kiire küpsemise perioodid
  • PET uuringute tulemused
  • Williams’i (WS) sdr.gen-morfoloogil.side
  • SUURAJU
  • Reaalsuse taju ja emotsioonid
  • Tähelepanu ja kõne
  • Mälu
  • surma põhjust
  • Arengulised “aknad”
  • hüpoteesi
  • Sünaptogenees??? loomkatsed
  • Aju plastilisuse areng
  • Neuroloogilise kahjustuse järgne funktsioonide taastumine
  • Mida teame varase kortikaalse kahjustuse taastumisest 2012?
  • Närvirakkude ühendused
  • Motoorne tee võib saada kahjustatud nt: isheemia, hemorragia, tuumor , trauma, müeliit
  • MOTOORIKA
  • Premotoorne ajukoor: Ainult B6 pk. saab infot basaalganglionitelt
  • Prefrontaalne pk. (9,46,11-14): motoorika
  • PFK elektriline stimulatsioon ei põhjusta motoorset reaktsiooni
  • Täidesaatvad funktsioonid
  • Talitlus
  • Planeerimisoskus
  • Eesmärgipärane tegevus
  • Efektiivne sooritus
  • PFK funktsioonid
  • kus
  • PFK piirkond
  • Prefrontaalne ajukoor
  • PFK piirkonnad 1
  • PFK piirkonnad 2
  • Orbito-frontaalne (B11-14)
  • FS kahjustus 1
  • FS kahjustus 2
  • FS kahjustus
  • FS kahjustusega pt-did on riskialdid!!!
  • Eksekutiivne düsfunktsioon
  • FS ja kognitiivne düsfunktsioon
  • FS ja käitumine
  • Pilgu tahtlik suunamine
  • Mõtlemine ja mälu
  • FS asümmeetria
  • FS ja haigused
  • Frontaalepilepsia
  • Frontaal-epilepsia põhjused lastel
  • Prefrontaalne düsfunktsioon
  • FS- sotsiaalne ja seksuaalne käitumine
  • Ajutrauma
  • Aju on asümmeetriline
  • Aju anatoomilised iseärasused
  • PAREM HF
  • VASAK HF
  • Ajufunktsioonide lateralisatsioon
  • Parem HF
  • Vasak HF
  • egokeskus
  • Kõne ja HF asümmeetria
  • Lateralisatsiooni uurimine
  • Kaasajal
  • PET Positronemissioontomograafia
  • Üliandekatel
  • Kkokkuvõte: MG poiste ajus leiti unikaalset ja suuremat HF vahelist koostööd !
  • Lõhestatud aju” sündroom
  • Parem
  • Vasak
  • Mõhnkeha arenguline puudumine-ageneesia
  • SOD geneetika
  • Septo-optilise düsplaasia (SOD)
  • Aju struktuurimuutustele kaasuv NS düsfunktsioon
  • SOD kliiniline pilt
  • Hüpofüsiaarne düsfunktsioon
  • Nägemise asümmeetria
  • Kuulmise asümmeetria
  • Emotsioonide asümmeetria
  • Somatosensoorne & motoorne asümmeetria
  • Käelisus 1
  • Käelisus 2
  • Käelisus populatsioonis
  • Kognitiivne defitsiit ja käelisus?
  • Soolised erinevused
  • Õppimine ja HF-d
  • erinevat kognitiivset mudelit
  • Ajupoolkerade ühendused (3 tk)
  • Probleemid
  • DL testi võimalused
  • Autismi spktri häirete korral on sensoorse profiili iseärasused
  • Suur osa ajust tegeleb kõnest arusaamise/ mõistmisega
  • Kõne
  • Kõne ja kuulmine
  • Kommuniktsioonisüsteemi osad
  • Kuulmisprobleemid
  • Süntaks
  • Keel →sümbolid ja nende-vahelised seosed
  • Kõne 3 olulist komponenti
  • KNS areng
  • Kõne areng
  • Kõne mõistmise areng tabelis
  • Vanus
  • Fenomen
  • Vestluse stiil
  • Milline ajupiirkond?
  • põhipiirkonda (PET, fMRT, el.stimulatsioonid)
  • W ja B pk.on sõlmed keerukas võrgustikus, mis ulatub üle suurte ajupiirkondade
  • Motoorne kõnekeskus
  • Kõnefunktsiooniga seotud ajupk
  • Normal development of language
  • FOXP2
  • FOXP2 “kõne geen”
  • Broca‘
  • The KE family: KÕNE GENEETILINE BAAS
  • Motor skills, haptic perception and social abilities in children with mild speech disorders
  • Spets.kõnehäirete neurobioloogia
  • Kõnehäired
  • Afaasiad 1
  • Afaasia
  • Afaasiad 2
  • Afaasiad 3
  • Afaasia 4
  • Afaasia 5
  • Primaarne progresseeruv afaasia PPA
  • Kõnehäired
  • Kokkuvõte
  • Katse sissejuhatus: hüpoteesid
  • Katse
  • Tulemused
  • Landau-Kleffneri sdr.- epileptiline entsefalopaatia
  • Sylvi vao
  • Landau-Kleffneri sdr
  • Kõne uurimise võimalused
  • KH uuringute aluseks viimase 20-30.a
  • Kõnehäirete jaotus
  • Kõnehäirete ravinäide
  • Rehabilitatsioon
  • Õigekirjahäired
  • Märkmete tegemine e. konspekteerimine haarab
  • Aju ja ebamusikaaalsus
  • Põhjus: kaasasündinud arenguhäire
  • Laul ja kõne
  • Kognitsioon
  • KL NP ajaloost
  • Intellekt ja akadeemiline võimekus baseerub
  • Kognitiivsed funktsioonid v
  • Ülesanne
  • Sensoorne süsteem
  • Inimese 5 meelt
  •  Retseptor  ajukoor
  • Info kodeerimine
  • Retseptor
  •  reageerib spetsiaalsele ärritusele
  • Silmas (3)
  • Kõrvas (4)
  • Kehal, nahal (3)
  • Suus keelel
  • Ninas
  • Somatosensoorseid retseptoreid
  • Retseptorite paiknemine
  • Valuretseptorist info NS-i eri kõrgustel
  • Valu alaliigid
  • Valu kontroll
  • Mitmed ajupiirkonnad võivad pidurdada valuaistingut
  • Ajukeemia
  • Sensoorne tee
  • seljaaju
  • Nägemine
  • Lateraalne põlvikkeha (LG)
  • Nägemissüsteem
  • KUULMISSÜSTEEM
  • Kuulmismeel 1
  • Kuulmismeel 2
  • Tasakaal
  • Maitsmismeel
  • Ajukoor ja tundlikkus
  • fantoomvalud
  • AGNOOSIAD jaotatakse
  • Visuaalne agnoosia
  • Kuulmisagnoosia
  • Taktiilne agnoosia
  • Apraksia
  • Kokkuvõte
  • MOTOORNE TÖÖ
  • NS funktsionaalsed osad: kindel
  • *ajutöö põhiprintsiip: uue info loomine (sisse
  •  integratsioon  välja tagasi)
  • Tahtlike liigutuste produktsioon ja modulleerimine
  • Motoorne ajukoor
  • Lateraalne grupp
  • Püramidaaltrakt
  • Mediaalne grupp
  • Ventromediaalne tr
  • Seljaaju= motoorika II
  • põhifunktsiooni
  • toodab
  • Seljaaju juhteteed
  • Basaalganglionid
  • Näopiirkonna innervatsioon
  • “KORRALDUSED”
  • Ärkvel-une tsükli regulatsioon
  • Loomkatsed 1
  • Loomkatsed 2
  • MOTOORIKAHÄIRE INIMESEL
  • Tsentraalne e. spastiline parees
  • Perifeerse motoneuroni kahjustus-perifeerne parees
  • Ülesanne motoorika-häirest
  • Senso-motoorne integratsioon
  • Sensoorse informatsiooni vajalikkus
  • motoorset alasüsteemi
  • Premotoorne piirkond (B 6)
  • BG - basaalganglion
  • Glutamaat
  • Nuc.subthalamicus
  • Tserebellaarne süsteem
  • Väikeaju haigused
  • Haigusjuht- naispatsient
  • Downer
  • Ajupoolkerad on üksteisest eraldatud
  • Epilepsia puhul
  • Sündroomid
  • Keelega seotud
  • Geschwind
  • Kuulmissüsteem
  • Somatosensoorne- ja haistesüsteem
  • Liigutused
  • AJUFUNKTIDE TAASTUMINE JA HAIGUSED
  • Rakkude surma tüübid
  • Aju plastilisus
  • Jaotus
  • Tüvirakud
  • AF taastumise liigid
  • Ajufunktsioonide paranemise võimalikud mehhanismid
  • Pruning effect
  • Diashiis
  • Denervatsiooni supersensitiivsus
  • NS areng ja plastilisus
  • Areng
  • Plastilisus
  • Neuroplastilisus
  • Neurogenees??loomkatsed
  • Mis korreleerub paranemisega?
  • Iga “varane” vanus pole sama tähendusega
  • Uus närviring pole alati kasulik
  • Aju plastilisuse areng
  • WS diagnoos
  • ? elastin
  • Noonan’i sündroom
  • Lapse arengu hindamine
  • Mida teame varase kortikaalse kahjustuse taastumisest?
  • Kognitiivsete funk. taastumine ajukahjustuse järgselt
  • Oleneb kahjustuse tüübist
  • soost
  • HAIGUSED JA KOGNITIIVNE DEFITSIIT
  • Õpivilumuste spetsiifilised häired
  • Õpivilumuse häired e
  • Õpivilumuse spetsiifilised häired II
  • Düsleksia = verbaalse info töötlemise häire (foneemi analüüsi h.)
  • Uut epilepsia kohta
  • Epilepsiga kaasnevad sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid I
  • PCI e. Tserebraalparalüüs e.Little halvatus
  • PCI e. Tserebraalparalüüs uus definitsioon
  • kognitiivsed ja
  • kõnehäired
  • PCI sagedus
  • Kliinilise vormi alusel
  • Hemipareetiline vorm- AJUINSULDIST!!
  • Raskusastmete alusel
  • PCI riskifaktorid
  • Kaasuvad häired PCI korral
  • Hüdrotsefaalia normaalselt 130 ml liikvorit (1/3 seljaajus)
  • Ajakadu= “ajukadu”!
  • miljonit
  • AIS: järsku tekkinud 5“punase lipu” spt
  • HARULDANE haigus
  • Iseloomulik laste insuldile
  • Perinataalne insult (24 GN -7p), neonataalne (sünd täpselt) -28p) insult, lapsea insult (>28p
  • AT lastel sage 250: 100000
  • Eestis 369:100 000
  • Chapman Bondi uurimus
  • NS kahjustus lastel on
  • Fenoskoopiad
  • Autism
  • Iseloomulik
  • Aspergeri sdr
  • Mitteverbaalne düsfunktsiooni väljendus
  • Dementsus
  • Mitteprogresseeruv
  • Alzheimeri haigus
  • Alzheimeri tõbi ja NP
  • TEMPORAALSAGAR ehk OIMUSAGAR (TS)
  • Haigusjuht
  • TS osad
  • Olulised osad
  • Palju ühendusi ja assotsiatiivseid teid. Parahippocampal gyrus on seotud TS-ga
  • TS funktsioonid
  • Põhifunktsioonid
  • TS funktsioonid
  • Auditoorse süsteemi ülesanded
  • Helidel 3 füüsikalist omadust: frekvents-kõrgus, A-tugevus, komplekssus-tämber
  • E muutmine neuraalseks impulsiks
  • TS funktsiooni näide
  • Sensoorne osa
  • õige
  • TS intrakortikaalsed ühendused
  • TS kahjustus
  • TS kahjustuse 8 spt
  • Kuulmistaju häired
  • Kuulmistaju
  • Landua-Kleffneri sdr
  • Nägemistaju
  • Valikuline taju/ tähelepanu
  • TS funktsioonid ja häireid
  • Kategoriseerimise
  • Konteksti mõistmine
  • TS bilateraalne kahjustus
  • Wernicke
  • Klüver-Bucy sündroom
  • Isiksuse muutused
  • TS funktsioonide uurimine
  • Seksuaalkäitumine
  • Mittetraditsioniline sex-orientatsioon
  • Mis on põhjus, mis tagajärg???
  • Sex-käitumine ja ajukoor
  • Sex käitumise häired
  • Mandeltuum
  • PARIETAALSAGAR=kiirusagar=PS
  • Kiirukoore kahjustuse somatosensoorsed sümptomid
  • Tagumise kiirukoore kahjustuse tunnused
  • Balinti sündroom
  • Kahepoolse kiirusagara kahjustusega patsient
  • Kontralateraalne neglekt
  • a patsient, insult paremas kiirusagaras
  • Gerstmanni sündroom
  • Apraksia (saab kasutada siin KIMURA testi)
  • KUKLASAGAR ehk OKSIPITAALSAGAR =OS
  • Kuklasagarad
  • Suurim osa imetaja ajust on seotud nägemisfunktsiooniga
  • Kuklasagarate anatoomia
  • Ahvi visuaalkoore topgraafia
  • Hierarhiline paralleelne mudel
  • Nägemise viis erinevat käsitlust (funktsiooni)
  • Ungerleideri ja Mishkini skeem
  • Dorsaalne
  • Ventraalne
  • Milner & Goodale
  • Nägemishäired I
  • Nägemishäired II
  • Agnoosiad
  • Järeldused
  • Charles Bonnet sündroom (CBS- 1760 a)
  • Nägude äratundmine
  • TÄHELEPANU JA TEADVUS
  • Tähelepanu ja teadvus
  • Tähelepanu kontseptsioon
  • Illustratsioon tähelepanu nn valgusvihu ähmastest äärtest otsides hulgast nägu. Mis fookuses
  • Tähelepanu kontseptsiooni ajalugu psühholoogias

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

78
docx
106
pdf
36
docx
74
docx
68
doc
524
doc
42
docx
37
odt





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto