Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


NEUROPSÜHHOLOOGIA (0)

2 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS: ?
  • Keskkonda taalamusest otse ajukoorde ?
  • Paljud haigused vanana ja enneaegsed – et Naised tunnevad paremini lõhnu. Miks me pimedas enam värve ei näe ?
  • Miks on sensorne süsteem vajalik ?
  • Kuidas liigutused välja tulevad ja täpselt ?
  • Kui neuroloogilist leidu pole, siis EPILEPSIAhoog võis olla. Pärast on sageli 7 kaelalüli ja 8 kaelasegmenti on inimesel! segasusseisund, imeliktunne kuskil. Mis jhäired võivad jääda ?
  • Mida peame tegema. Kui kiiresti ja kuidas alustada seda tegevust. jääda ?
  • Midagi muuta. (kes see kontrollib ?
  • Mille alla see kuulbu ?
  • Kui on vasak poolekera vastutab (motoorne kõnekeskus ) mille eest ?
  • Kuidas isis kiirusagarad tegvust juhivad ?
  • Mis on ajufunkide asümmeetrilisus e lateralisatsioon ?
  • Mis läheb valesti ?
  • MILLEST KOOSNEB KEEL ?
  • Kui inimsele mõhkeha ühendus pole, siis kasvavad..mis asjad ?
  • Midagi, mida äsja oled õppinud). Aktiveeritakse dorsolateraalne koor. Assotsiatsioonikiud - lühiksed ühendavad.... ja pikemad ühendavad...mida ?
  • Mis hommikul sündis. Iga päev oli tema jaoks uus. Vaheajuamneesia ?
  • Kuidas saab ruumitaju testida ?
  • Kui peale sinu pole kedagi muud, siis saab Apotoos – mitte midagi ei jää järgi. (aga mida mitte midagi ?
  • Kui palju saab ravi/abi õiged inimesed ?
  • Mida see siis mõjutabs ee haigus ?
  • Kui funkktsioone on vaja taastada ja paranda, sSIIS ?
  • Mille poolest erineb inimese aju teiste imetajate omast ?
  • Mida teame varase kortikaalse kahjustuse taastumisest 2012 ?
  • Kuidas lateralisatsioon kujuneb ?
  • Mis aitab activeerida CC` ?
  • Kuidas lapse sugu mõjutab kognitiivset arengut ?
  • Kestvaid KF ei saa mõõta • mis siis läheb valesti KH lastel ?
  • Miks kõige rohkem häiritud KF ?
  • Millest koosneb keel ?
  • Millised kõnega seotud häired kaasuvad TS kahjustusele ?
  • Millised kõnega seotud häired tekivad FS kahjustusel ?
  • Milline ajupiirkond ?
  • Miks tekib?-ei ole teada- kujuneb EE 1. kas KH esineb ?
  • Mis eristab laulu kõnest ?
  • Kus paikneb kahjustus ?
  • Mis korreleerub paranemisega ?
  • Mida teame varase kortikaalse kahjustuse taastumisest ?
  • Kui mälufunktsioonid, mis jäävad madalamaks Põhjused ?
  • Keskmiselt 10.a.-surm mis probleem ?
  • Milline asju-osa, mis probleem võib jääda ?
  • Mis haigus: ADD, psühhoos, skisofreenia, epilepsia ?
  • Kus paikneb kahjustus ?
  • Milline TS funktsioon siin osales ?
  • Missugust infot me arvestame suhtlemisel ja sotsiaalses situatsioonis ?
  • Mis on põhjus, mis tagajärg ?
  • Kuidas me teeme oma informatsioonivaliku ?
  • Kuidas me teeme oma käitumisvaliku ?
  • Kus asuvad kujutlused ?
  • Kuidas täpselt ajus toimuvad protsessid põhjustavad erinevaid teadvusseisundeid ?
  • Kuidas need seisundid kajastuvad ajuosades ?
  • Millega on tegu ?
  • Kuidas teadvus tekib ?
  • Milleks teadvus üldse vajalik ?
  • Kuidas panna põlema tuled ?
  • MIS ON EMOTSIOON ?
  • MIS ON EMOTSIOON ?
  • Mida peab emotsioonideuurija selliste juhtumitega peale hakkama ?
  • Kuidas mandelkeha juhib emotsioone ?
 
Säutsu twitteris
NEUROPSÜHHOLOOGIA
Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem
Aju loob kogu aeg seoseid . Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne.
Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkonda enda ümber. (nt sõjaolukord, abuse jne selles asjas elamine tekitav ajuatroofiat). Seega on tähtis, et olete positiivne, rõõmus, pole pidevat valu jne. 2 meeleolurikkujat on depressioon ja malaaria . Malaarial on tekkinud päris resistentsed vormid. Kui lähed ohtlikkusse piirkonda, siis SÖÖ TABLETE JA VAKTSINEERI! Aju tahab, et töötaksime ja oleksime rõõmsad. Eluiga on pikenenud juba üle 80 a. Paljud haigused vanana ja enneaegsed – et pidevalt jääb ellu palju haigeid või nõrku jne, et tänapäev nõuab palju vaimset pingutust. Nt osad ei ole rumalad, aga on tähelepanuhäire ja siis ei suuda ka keskenduda üldse ja ei saagi areneda.
Neuropsühholoogia uurib, kuidas ajukahjustusega inimene hakkama saab jne: (vt slaid)
Tähelepanu ja täidesaatvad funktiskoonid (ehk planeerimine ), kõne, ruumitaju ja orienteerumine , sensoorne pool ja...(15)
Pärilikkus, keskkond, prenataalne aeg on üliolulised tegurid! Oleks hea, kui ema oleks kodus lapse 3 esimese eluaastani. Õpi ja loe ja ole mõnus kui jääd rasedaks: arenda ennast, see arendab ka sinu enda last!! + ära solvu lapse peale (ära riku ka sellega enda närve!)
Motivatsioon on ka väga tähtis! Midagi tehes, õppides SA PEAD OLEMA MOTIVEERITUD! Kui tahad , midagi saavutada, siis valmista end ette, asi läheb poole kiiremini ja saad hakkama.
Meil peab olema hea infovastuvõtt, ja infotöötluskiirus on ka tähtis. Ebaolulise asja peale ei tohi tähelepanu pöörata. Ära pahandu, ärritu, ole negatiivne jne. (that’s so Bible :P)
Kognitiivsed funktsioonid:
Miks on sensorne süsteem vajalik? Nt kaitsta ohtudee eest (pahaks läinud toitu edasi ei söö, võtame näpu kuuma pliidi pealt ära. Sensoorne info asub parietaal ehk kiirusagaras.
Sensoorne süsteem on organismisele kasulik, meeldiv, aitab ärritaja kindlaks teha ja lokaliseerida. Jäta meelde: 3-(4) ümberlülituse e neuroniga tee retseptorist ajukoorde.
Aju võtab palju verd ära: seepärast head toitained , energiat tal läheb vaja + puhast glükoosi ta vajab. EHK ÕPPIMISE AJAL söö kommi ja sokolaadi ja glükoosi.
Puutetunne levib 100m/s. Valu/temp levib 1 m/s. Inimese 5 meelt : nägemis, kuulmis , maitsmis , haistmismeel ja puutetundlikkus . +tasakaal +lihas-liigestunne+siseorganistest interotseptiivne info.
PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee . Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI!
*PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära.
KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info taalamusest otse ajukoorde? Lihas, liiges, nägemine, maitse, lõhn, kuulmine .. .LÕHN
2. LOENG
Kuulmine, nägemine, lõhn, maitse, lihas-liigestundlikkus – neist lõhn EI läbi taalamust. Ta läheb otse ajukoorde.
Naised tunnevad paremini lõhnu. Miks me pimedas enam värve ei näe? Kepikesi on rohkem ja nad o spetsialsieerinud teravale ja mustvalgele nägemieisle. Kolvikesi on vähe ja nemad on värvidega seotud. Nad on ka tundlikud valgusele ja kui on vhem valgust siis nad lülituvad välja. Ja siis jäävad kepiksed tööle ja nad..
Maitsetunne asub temporaalsagar . Seal lateraalvaos ongi see. Selle vaopõhjas on see, mis analüüsib maitsetundlikkust. Ja frontaalsagaras on...o5 min.
Epifüüs on käbinääre, mis pidurdab pubertdeeiarengut, et see ligia vara poleks ja 2) kontrollib ööpeävarütmi.
Käed ei liigu, pöörata raske, kõnnib aeglaselt – ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustuse näitajad. Treemori puhul tehakse nt ajusüvastimulatsiooni.
Pleegia – t- ielik halavtus. Pareees – osaline halvatus . Tsentraalhalvatus. Tserebraalparalüüs ehk lastehalvatus. Tasakaaaluhäired e ataksiad. – nad kõnnivad jalad hästi laiali. Ja sammud on ka ebaühtlase pikkusega ja keha kõigub ette, taha.
Düstoonia – lihased jäävad/lähevad valesti pingesse, nt väljasirutatud jalad, ebaloomulikud asendid tulevad, väänlevad liigutused.
Huntingthoni tõbi. – tantstõbi. Tantsivad liigutused.
Müokloonia – olemas ka unemüokloonia (mul vist on). Võpatused, kehavärinad, järsud iigutused
Frontaalne kahjustus ( vahepeal on külmumised, seisakud, väiksed sammud).
Hüdrotseefalus – kui seda ei ravita, võib ka dementseks teha, ataksiad, jne.
Psühhogeenne - pshüühikaga seotud ja sageli end kukkudes ei vogasta (oskavad kukkuda) jakukvad vaid siis, kui on publikut.
Rett - sündroom – käte pesemine, plaksuta ine, autstlikud jooned.rettil on kätestereotüüpia.
Williamsi sündroom – 7-hästi head jutustajad ja väike VAA, aga ruumitajus halb
Kõik käsud tulevad ajukoore püramidaaltrakti..kaudu ja seal...59 min.
Et liigutus oleks täpne ja piisava jõuga, siis vaja et ajukoor , mis liigutuse sooritab, saaks infot väikeajult ja ekptsapürdamidaalsüsteemilt.
Peenmotoorika on just täpsed liigutused. Kuidas liigutused välja tulevad ja täpselt? ET skui on siused haigused, siis on see kõik takistused
Kraniaalnävid annavad infot näo, kaela suulihasetele. Kui hirmunud, pingutanud, siis vegetatiivne ehk autonoomne NS tööle. Parasümpraatilne NS lõõgastus. Sümpaatiline pinge, süda tõuseb, organid tõusevad.
Basaalganligond pole lihastega ühendatud, nad on ajukoore enda stimuaatorid ja ühenudses väikeaju ja selle keskustega. Liigutused võivad kas ära kaduda või on tikid või vastutahtelised liigutused.
7 kaelalüli ja 8 kaelasegmenti on inimesel!
Prsefrontaalne ajukoor - võtab vastu otsitsed ja planeerib, mida tegema hakkame, mida tahame teha, mida peame tegema. Kui kiiresti ja kuidas alustada seda tegevust.
KORDA ÜLE MIDA KÕIK NEED ajuosad teevad ja mis on nende ülesanded.
ET mõtle, mis juhteteel mis halvatusele viib. Kas on vastaskehapool või mis jne.
Olemas on kraniaalnärvid ja perifeersed närvid .
Näopiirkond ja innervatsioon: OTSI INFOT 12. Kraniaalnärvi, mis nad teevad. Ja MIS TEKIB KAHJUSTUSE KORRAL.
KUKLASAGAR = oktsipitaalsagar
13 min alates peab. Funktsionaalsetest aladest... .. erisus seetöttu , et neuronid seal prk-s töötlevad signaale teistmoodi. V4 kahjustus ei suuda näha värve, näevad kõike hallis toonis. V5kahjustus – ei saa aru liikuvast objektist. V5=MT (ehk motion ). Ajukoores on 6 rakukihti. V1 piirkonnas on 4ndjal piirkonnal veel omakorda kihid. See oksüdaas on oluline, sest toodab rakkudele energiat. Rakud , kus seda ensüümi rohkem, tuntakse V1-s, 2-s päsmaskestena. V1 päsamaseksest (ehk seda oksüasja sisaldav) lähev V4-ja ja kus pole läheb V5 ja siis sealt läheb sisend kuskile vormitajju. Kui V piirkonnad on töödeldud info ära visuaalsetes alades.
Kiirukoor on pm see piirkonad, mis ütleb kus asub objekt. Oimukiir ülteb, millega tegu on. Kolmas kiir ültbe mida saaaab selle objektiga teha. Oimus on need piirkonnad, mis jäävad kõhtmisele ehk alumisele nägemisteele.
* action for vision – in püüab midagi ära tunda või meelde jätta. See eeldab, et kui in mingit objekti vaatab, siis silmad objekti vaatamisel
Anopia võib tulla nägemisnärvi läbilõikest (närvide keskelt kõigatakse närv läbi.). Temporaalne tähendab, et väljapoole ehk külgmine . Nasaalne ehk mis jääb keskele, ninapoole. Kui on ajukoore kahjustus, säilitab ta ... (54 min)
Kui vops kuklasse, siis võib küll ära kaduda mingi osa nägemisväljast. Tõenäoliselt see taastub mingi aja pärast (kui just neuornid pole hävinud). Võivad jääda mingi mustad laigud, st neuorid on seal hävinud.
4. LOENG
Tsenfraalhalvatusel relfeksid hästi elavad ja käsi on spastiline, lihased pinges. Kui aga oleks perifeerne kahjustus, närvikahjustus - lõtv halvatus.
Kui on perifeerne, siis atroofia tekib ruttu. Aga tsenrtaalsega saab keha just liiga palju infot (seega ka lihsatoonus kõrge) ja atroofiat ka ei teki.
Vastus on aga: VASAKU HEMISFÄÄRI KAHJUSTUS!!
Müopaatia on puhas lihashaigus! Düstoonia (basaalganglionis midgai).
Kui neuroloogilist leidu pole, siis EPILEPSIAhoog võis olla. Pärast on sageli segasusseisund, imeliktunne kuskil. Mis jhäired võivad jääda? (25 min räägib, mis ajuosa sellega seotud) kas, piklik, OS, TS, taalamus või keskaju ). Afa mis häireid võivad alles jääda?
Kortikaalne (ajukoore mingi häire), mingi põletik , mingi kasvajaepilepsia alusphjused võivad need olla. CT vaadat, (kompuutestomograafia), mis ajuosa oli kahjustatud., kus on leid. #exploring epilepsy!  vrt seda youtube videot.
TEMPORAALSAGAR (ptk 15)
TS-s on hösti palju hallainet. Temporaalsagar ise paikanb lateraavao alla ja...35 min). TSs paikenb hipokampus (ruumiorietntsioon ja mälufunkid). Kui lastel palavikukrambid, Kui on rasked palavikukrambid, siis neid lapsi peaks punkteerima. Aga kelle on korduvad rasked palavikud, siis võib tekkida hiljem hipokampuse prk-nna atroofia e kärbumine. Temporaalsagaa osad on helilainete analüüs (kas kõne, või muusika või primaarne ajukoor jääb sülvivao põhja). Sekundarne ajuosa on üheuses teiste ajuosadega. Saame aru, kes laulab ,mis lind lauab jne. Ja asjade äratundmine ka on sellega seotud. Et asju ära tunda, on vaja TS-i. Sest peame mälust võtma, mis asi on. Oluline ka limbiline süsteem (emotsionaalne värk, mälu osa ja maitsmis, haist). Insula on ka põhjas (nauding).
Sülvivagu (Sylviani fissure). Jaotatakse veel ülemiseks ja alumiseks tem poraalsagara kääruks. (mis asi??41 min)
..lumpus – haistmisasi (41 m)
Haistmine ja maitsmine on kohe limbilise süsteemiga ühenduses.
TS=Kõne, arusaamine, kui keskendute millelegi, siis on raske midagi muud tähele panna. Heli, muusikamõistmine, muusikataju, saame aru, mis meloodia või taju on. Et oskate ka mnna, kuhu panite riided, autovõtmedjne ehk kõik ruumiline mälu ka TS-ga seotud.
STS –Superiors temporalsagara käär
Melooditate ära tundmne ja viisipidamine on paremas ajupoolkeras. Rütmitunnet on vasakus poolkeras ehk hemisfääris. Palju on visuaalse 1.04 algab TS-i kokk õte.
Kui tS on kahjustatud: kõne, mälu, emotsioonid . Kui on haigused selle muutsega, siis isiksusemuutused, psühhoosid, amenstilised sündroomid, skisofreenua, epilepsia. (nt osad asjad võivad enne epilepsiat minna suuremaks või väiksemaks.
Luul – inimene ikka väidab, et keegi käib tema toas, siis võtab asju või tahab mürgitada. Ei usu teisi üldse.
TS KAHJUSTUS – parem poolkera – tajuda teiste inimeste emotsioonie, miimikat.
MÄLU funkides tähtis on vakas-parem poolkera erinevys.
Anterograadne amneesia – ei suuda kauaks uusi asju enam meelde jätta.
Huumoril seos palju TS-ga. Püendi mõistmine.
LOENG 5 –
Frontaalsagar
Insula korteks/ sagar ? (fukntsioon ja asukoht) Maitsetundekeskus on see ja peidetud on tenporaalsagara alla.
Valgeainejuhteteid mööda liigub info. Neuronid on aktiivsed, kui nad saavad suhelda. Info levib elketrilisel ja keemilisel teel. Kui need on aktiivsed (neuoronid siis), see ongi õppimise ja meeldejätmise ehk salvestamise alus.
Ajutrauma korral on mälufunktsioon kahjusttaud, aga ..... trauma korral kahjustatud tähelepanu (8. Min). Frontaalsagar tegeleb ka töömäluga. Kui teile asi meeldib, tegelete sellega piisavalt (ehk närviteed on aktiivsed ja kuumad info liikumisest), siis jääb paremini meelde. Et ei tohi rooste laste neid närviühendusi!! Akson juhib infot. Dendriidid võtavad infot vastu. Kohtamispunktid neil kahel on sünapsid ! Kui saab see müeliinikiht saab kahjustatud, siis info ei liigu nii kiiresti. (Sclerosis Multiplex on et müeliniikihti hävitab keha ise, toosas siukeid hävitusrakke. )
20% energiast kulub ajutegevusele. Läbi Capsula Iterna läheb juhtetee. Cortikospinaalne ehk püramidaaltrakt ja toimub piklikajus ristumine ja siis külgväädis läheb .. .kiud lähevad motoorsetele tuumadele ja allpool jalgadele. (see oli motoorse juhtetee kirjeldus (Frontaalsagara juurs).
Frontaalsagar on raamtus ptk16. Frontaalsagar ehk sotsiaalne ajukoor. Nimetatalse sotsiaalseks ajukooreks. See on otsimku aju. Ta küpseb kõige hiljem valmis. Käitumise juhthimine, emotsioonide kontroll.
Premootrne ajukoor on kollakasrohekas. Premotoorne on see lateraalne (ehk külgmine). Seljapiirkond on suplemetoorne prk. Sinine prk on premotoorne prk: Kui alt vaadata aju, siis suur on ... . Sageli ajutraumase ja kinniste ajuvigastuste korral saab ta vigastada. Aksonaalne kahjustus on kõige halvem kahjustus! Frontaalagaras on ka isiksus (kas ärritute kergesti v mitte).
Broedmann 4 ehk primaarne motoorne korteks.
Tema tegelikult kontrollib, kas liigutused ja asjad mis tegime, kas see oli õige või tuleb midagi muuta. (kes see kontrollib??)
Korraldused, mis endalse ise anname , aktiveerub suplemetoorne prk. Aga kui väliselt, siis on lateraalne prk aktiveerunud.
Infot saab ta ka basaalganlionitest. Ainult B6 prk saab infot basaalganglionitest. Kui lastel, kel peenmotoorika raskusi, siis nt palud midagi ühel käel teha, siis aju autmaatselt ka teisel käel, aga see näitab et aju liiga aktiivne ja see on halb.
Mälu ja mõtlemine, tegevuse planeerimine. Näoliigutused on ka väga tähtsad. Kui räägimekogu aeg ühesuguselt, siis ei taha keegi suhelda. Kergem on kuulata ka, kui on miimikat ja käteliigutusi jne. Meil on väga tähtis, mis me ümber on,
Tähtis on TP funktsioon, mis frontaalsagaras on: st et jõuad töös püsida ja välisärritaja peale ei reageeri kohe/reageerid kohe. See sõltub siis isiksusest. Temporaalsagaras on info olemas, et mis juhtus kui ärrituse peale halvasti reageerisite. Aga siis etaete, etpole vaja ärrituada, et tulemus oli tookord halb vms. Et inimene suudaks tegevust alustada, siis on see vajalik ehk see täidesaatev (eksekutiivne prk). Nt sünnapidu planeerimne (niipalju alaasju on siin vaja planeerida). Meil tuleb see suht automaatselt tavaelus. Aga Frontaalsagar kasutab infot,mis meil on ja siis suudamiegi tegevuse kava moodustada. Aga selle funktsiooni kahjustusega inimene siis annad talle reeglid ette aga ta rikub kohe reegleid, sest ta ei saa ilma. Ehk nad ei püsi reeglites .
Aga kui tulevad ootamatud külalised, siis kas jääte kurvalt vaatama või tegutsete või rakendate kedagi teist ka.
Täidesaatva funkid – oskame paindlikult käitumis muuta, teame, mis võimalusi saame kasuatda. Siia kuulub ka plaani tegemine peas/või ka väljakirjutatult), aga oskame vaadata, kas ressursse jätkub, kas meil välja tuli see asi jne. Osadel inimestel ongi teatud probleemilahendusoskused välja kujunenud.
Lezak pakub välja 4 komponetni: *mida tahame teha (soov), siis *planeerimisoskus (mis järjekorras ellu viia, ) *eesmärgipärane tegevus * siis kas asja muuta või enam tulevikus mitte teha jne.
Ka mõtlemine ja seesmised protsessid . Et oma käitumust hinnata. Inimesel ongi palju rolle (sotsiaalseid rolle). (olen tudeng, poodleja, isa, õde, girlfriend). Et nt kui haiglaõdega pahandatakse, sest patsient ei leia asju haiglas üles, siis ta on õe rollis, et ta ei saa võtta seda isiklikult. Et vahepeal rollid just saavad halbade emotsioonide eest kaitsta.
Seda, mida tagasi mõelda, siis frontaalne ajukoor aitab seda toimetada.
Premeerimissüsteem - ka FS sügavikus asub. Prefrontaalse ajukoore pool on siis tähtis. Et me tunneme, kas meil on hästi läinud, kas saame siis pos tagasiside. Et ka teatud agressioonihood ka. Sageli (kui amügdala läheb liiga aktiivseks, peaks see piduradtud saama, ja 1 viis on kogu erutust pidrudav prefrontaalne pool). Kogu premsüsteem (platseebo – kui usun, et see aitab, siis ta aitab ka) ongi ka nagu platseebo umbes. Aju areneb ja kasvab. Kahjus subkortikaalsed prk saavad enne vlamis kuis prefrontaalnse koor (pidurdada impulsse ja teha õigeid asju. Aga kahjus see pidurdusknotrll tulebki alles hiljem.
.... siia kuuluvad (46 min)... et kas mis meile ettekujutse tegid, kuidas nemad kätiusid, kas saame seda enda jaoks hinnata, sis see on prefrontaalsagara funktsioon, mis kõige hiljem küseb. Tegeleb see sotsiaalsete ja emotsionaalsete analüüsiga. Ventraalne straatum (annab motivatsiooni inimesele tegutsemiseks. ... (47 mi) koor on see,mis kontrollib seda. Puberteedieas.... (48 min)neid nomineerib subkotrikaalne pimulss ja kontroll. Nad ületähtsutsvad emostioone, stiimuleid, kogu aeg peab fun olema. See ongi iseloomulik pubekatele. Et kujra frontaalsagara kontorll on alles nõrk hääleke ja siis ongi elamstuseotsimine ja riskikäitumine. Et ei osata veel kuulata „sa ei tohi nii teha, „ kui Fsagar seda vaikselt ütleb. Väga ouline on, et ma ei läheks kaasa kambavaimuga.nt jookseme ületee auto eest. Ütled, et ei , ma ei tee seda. Ga see enesekontroll tuleb ka siis rohkem peale pubekt, kui see rpk on arenenud rohkem.
Amügdala krutib üles neg emotsioone ja siis FS suudabs eda ka vaigistada.,
Virgatsained – dopamiin (armastus, ). Serotoniin (õnnehormoon) Adrenaliin (ajukoort stimuleerib). Dorsolateraalne osa – seotud nii parietaalsagara tagusmie osaga kui ka temporaalsagarga (ehk lühimälu , et kas seda saja tasub veel samamoodi kasuatda ehk TS annab vana asja kohta infot).
Ajas rändamne on võimalik tänu ajule. Vaska prefrontaals – m’lu kodeerimisrotsess. Parem pool mälus ammutimsne/kättesaamine. (sed apole veel tegeltniitäpselt uuritud).
Nad võivad jätta apaatse mulje, mingit tegevuse emotsioone pole nagu. .. see on siis vb ka kasvaja vahepeal, et alati pole deprekas.
Impulsipiduramatus, emosionaalne labiilsus, ka sültuvsuhäired on kiiremad tekkima. Aga mille alla see kuulbu? Ei pannud tähele.
TULEB TEADA: vt slaidil, mida uurida, küsida, kui ....Kuidas hinnata... ongi test (55 min). Kui on vasak poolekera vastutab (motoorne kõnekeskus ) mille eest?
Kõik tegevused on FS-ga ja tegusõnad ka FS-ga. Ka lastel tulevad tegusõnad hiljem. Amügdala lisab agressiivsus. Dorsola... ka .....Pseudopsühhopaatiline isiksus - ...
Kui on FS on kahjusttaud, siis ei saa mõistatustest aru.Kelle on FS kahjtsus – kõneprobleemid, tegusõnu vähe, vanasõnade mitemõistmineon kahepoolse FS kahjustuse korral.
Korsakovi haigus –(alko prboleem, B1 vitamiini puudus) mäluhäired tekivad, ei suuda salvestada. Vahepealsed tühjad augud mõeldakse ise juurde.
Obsessiivnekompulsiivne häire on tihti toruette sündroomiga kaasas (sellel viimasel on tahtamtud tikid).
Amügdala hüperaktiivsus põhjustab....
Frontaalepilepsia haigus – see on imelike käitumiste hoog aga pärast iseei mäleta.
„fruit with life exerience“
KIIRUSAGAR LOENG 6
....kuni6-ni ei kuulnud . On eesmine ...ja kõik ülejäänud on tagumine osa ts....prk. tagumine tegeleb käitumisega jne.... . Alumine osa ka olemas. Alumine kiirusagara osa on supramarginaal ja angular gyrus . Soodustavad „ inferior parietal lobe “.
....12-22 inimene ei suuda teha mentaalseid operatsioone, orienteeruda ruumis, tunda ära objekte tunndmise järgi ( agnoosia , ...oosia) . Kiirusagara funki uuriminie raske, sest loomdael on neid funke järele modelleerida, sets in on hästi arenenenud see kiirusagar.
...koguvad kokku infot – nii puuteundlikku laadi kui teistlaadest. pG prk nägmiinfo ja puutetundlikkuse kokkupanemisega . Ülemine temporaalsagras ka...kombinatsioone. Inimese ajus näha, et paremal poolkeral funkis paremini arenenud. See on põhjus, miks in parem ajupoolkera on ruumislis.koordineeirmis juhtimisel parem. Vasak on parem just verbaalsel ja lateraalsel asjal. Kui kahjustus on paremas kiirusagaras, siis kliiniline pilt on kehvem (sümprmid on ulatuslikumad ja tõsisemad), puudjäägid on nägemishäiretes. In ei suuda nägemisinfot ära kasuatda , et ruumis mingeid ope läbi teha / sooritada . See aga puudutab alumist kiirusgarat ehk käitumuslikku, mitte puutetundlikkus e snensoorset asja.
...nägemisvood jõuab välja kiiruprkd-a ... . .....mingi piirkond aitab korrigeerida jäseme haaret vastavalt selle ovjekti omadustele. Need neuorid kasuatvad objekti haardeomadusi, et nagu selle alusel nad tegutsevad. Et pole oluline, mis värvi on ojvekt, aga mis on objehkit haaramisek solulised omadused. Kuju tajutakse võimalikult täpselt. Inter .....tegeleb ka mingi kontrolliga. Alumine osa tegutseb tegemisega. Kõik prk-d asuvad kiirusagaras.
Nii PE/5 saavd sensoorsed alast sisendi. ... ehk ta saab puute... ja saadab väljundi... . 20. M
PE korjab kokku infokilluksed, mis jõuavad indiviidile slelets, mis asendis ta/jäsemeed parasjagu on. Ehk jõuab PE-sse ja isis motoorsesse prk.nda. Üks PF?? sisend tulebki PE-st. PF sarnaselt PE-le on suht somatosensroone ja keha liigutuste jhutimisele/orienteeurmisele ruumis keskendub.
PG (ehk sinised joonekesed) – on visuaalne prk –sisendi saab (on polümodaalne muidu) eri ajukoore piikrondadeslt: nt visuaalselt modaalsuses, sügavus, kuulmistasakaal, silmaliigutused prknast jne. Et kõik jookseb sinna PG-neuronite juurde. Et annab infot, mis ruumis olev objekt on ruumis oluline, millele peab tegevus rohkem pühenduma. .... töömälus oluline ja ül soorituseson see vajalik ja erinevate alaühikute hoidmisega.
... Kuidas isis kiirusagarad tegvust juhivad? Pm võiks ette kujutada igapäevast situatsiooni, nt õhtusöök koos sõbraga restoranis. On lauanõud, erinevad ruumiaspektid, sõber, kellega peab rääkima jen.peab meeles pidama ,et herneid ei panna noaga suhu, samal ajal peab suhtlema sõbraga ehk mitu asja korraga :D seda saab teha aint siis kui pea, silmad käed liiguks pmavahel koordineeritult, et silmad vaataksid aju, et tõlgiksära asjade omadused. Omadused onju erinevad lähutvalt, mis objekt on. Et kõik liigutueed järgneks üksteisele õigest. Ka mitteolulisi signaale ümbruskonnast suudetakse ignoda. Kasvõi kõneledes üldist tausta ingotakse. Laua pealt võetakse ikkagi oma lusikas, mitte naabir oma.
NII Igatahes selleks on kiirusagaras eri prk-des erineuroid, mis on loodud reageerimaks eriomaduste kombineeirmisele ja aitavad sed akõike läbi viia. Traditsiooniline mõte on, et 1 ajuül on luua ümbritsevast ruumilne kaart. Paikneb ajuosade ühenduse - see kaart,mis seal on, topograafiliselt esitab inimestele reaaalsust, ..
Aju on valikuline infotöötluses – kasutab ära ainult neid aspekete, mida hetkel vaja on. Ajus on samamoodi, ka seal on erikaardid – osad näitvad värvi ja kauguse kombinatsiooni , teised näitvad mingit teist kmbinatsiooni teistest omadustest. Et kui opereerid kahvliga, siis pole selle värvi vaja teada, vaid kuju. Aga kui on oma kohvitasse kätte saada, siis vaja just seda värvi/ mustrit vaja teada. Tõenäoliselst kaardid eristavad sensoorseid erinevusi. Aga loogiline on, et sellelkes, et ajsadega opereedia, peab olema vaatlejakekskne kaart – ehk et vaateljale paistavad asjad reaalselt peegeldatuna ajju. Nt kui on laud eriobjektidega. Ehk need muudavad asukohti vastavalt kuidas liiguvad pea, käed, hoiak jne. Aehk aju arvutab kogu aeg asju ümber. Vastavalt vaatajakeskselt ka vaja ümber arvutada. Tagumine kiirkoor osaleb rohkem vaatlejakeskselt. ...Et objektid on trähenduslikult ja sõltuvalt kuidas nendega opereerida, siis aju arvutab pmber.
Tagumisel kiirukoorel on väga hea ühenuds silmaavamisega. ET kaks prk teevad koostööd. Ehk silmaliigutuste sagaadid juhivad....32 min.
.... tagab selle, et inimene suudab eri kekskonnas erivahenditea hästi opereerida.. nt võilevategu: .
....B... on laine,mis järgnieb mõnemillisek vahega, mis järgneb. Ja inimese kiirusagara uuringud näidanud, et in jälginud, et kiirusagarates on ... ja tagumine kiirukoor on tajumisel ja käitmuse juhtmisel oluline!tagumise kiiru korral kahjustused ...
Vasaku ja parema prk eristamisel on kahjustuse korral puudulik ja ruumilisus kahjustatud. In ple võimekuts luua peas mentaalset ruumi. Numbrite järjekord nt :27-13 on lihtne ka kiirusagara kahjustusega inimesele. Tehe ei jõua erilaadset manipuleerimist.
Kui on kahjustatud PE ja PF ( eesmised osad), on tavalin, et sensoorse läve muutused tekivad. Et nt on kaks puudutust (noel ja pliiats) ja siis in võtab neid kui ühte torget teatud läheduses.
Üks tihe vorm on asomatognoosia – in ise omaenda kehaosi/ seisundit ei taju. Tavaliselt vastastpoolel on kahjustus. Asomatognoosiaga kaasaneb ka anosogoonia – ei saa aru, et midagi viga on midgai.
Anosodiafooria - Ükskoiksus selle suhtes .Et saavad aru, et signaalid on ja tuleva,d ag aei saa aru, kust tulevad.
Autotopagnoosia suutmatus kehaosi nimetada ja kätte leida
Pimepuudutus – üks proua, kellel oli kiirusagar ulatuslikult kahjustatud, tal väljendus puudujääk selles, et ei tundud küljel puuduutusi. Aga ta suutis näidata prk et seal nagu midagi oli.
Balinti sündroom – optiline ataksia (jäsemete liigutuste anormaalne visuaalne juhtimine);
Simultagoosia – tp-sse mahub ainult 1 objekt. Kui pilk läks ära, siis ei saanud seda kergelt tagasi. See oli tphäire, kus üle 1 objekti tpvaatevälja ei mahu.’Patsient ei suutnud ovjekte manipuleerida. Ehk pealevaates ei suutnud mõtetstatud tegveust sooritada. Seda nim optiliseks ataksiaks. Patsiendil pole probleemi panna kuuel nüüpe kinni (tuleb iseenest ja vaatama ei peagi), aga kui tahad lauapealt kahvel kätte saada, sis see liigtus ei lähe täpselt, sest visuaalne info tuleb siin mängu. See ongi optiline ataksia. See on optilise ataksia ja piiratud tp sümptomite kogum – tuleneb mõlemapoolsest kiirusagara kahjusustes (siiiski parem veidi rohkem kahjus).
Kontralateraalne neglekt – maailma ignomine ühelt poolelt. Ja sellelt poolelt mis on ... 1 h. nt kui vasak jalad ja käed jäeti kinnasta ja sokkideta ja ka hügieen vasakult on halvem. Ehkmida pole, see pole ka probleem tema jaoks. Ignomisega kaasenb ka igasugugne ruumiskäitumisega puudujääk. Inimene ei saa aru, kuidas asetsevad ruumisuhted.
Ei osanu kirlejdada teed elutoast kööki. Ehk vasak-parem, edasi-tagasi mõisted olid omavahel segamine. Aga selle patsiendi puhul oli märgata taastumist.Et ta hakkas reageerima kehapoolelt tulevatele stiimulitele. Et teiselt poolt ei tulnud neid signaale. Et reageeris vastupidiselt aga pani juba tähele. Jrägmine faas oli, et hakkas ka ignotud poolele tp pöörata, aga siis tervelt küljelt ei tohtinud midagi tulla. Aga enamikule stiimulitele, aga aeglasemalt tp pöörama . Arvati et probla selles, et parem ajupoolkera on kiirusagarast , funk on all, aju ei saa aru, kust stiimulid tulevad.
Veel ei oska nad kopeerida ka sea paremalt poolt.
Gerstmanni sümndroom – 1 sümpotm paketist. Ei suuda näppe osutada ja kasutada. Seotud vasaku kiirusagaraga
Apraksia – liigutushäire, kus in pole suuteline tegeema detailseid, täpseid liigutusi. Nt ei suuda liigtuste jada korda saata ilma võdinateta, häiretteta. Aprakisat saab eristada: 1) konsrutksiooniline apraksia – in ei suuda panna asju üksteise peale, ei suuda konstrueerida, ei saa joonistamisega hakkama. Tükkidest tervikut kokku panna ei suuda. Apraksia ei avaldu täpselt, vaid enamasti paremagta , aga ka vasakulda võib tulla.
Ideomotoorne apraksia – ei suuda zeste järgi teha.
1.21 – et vaimse võmekuse testi ül, kus eeldatatkse orientstaisooini muutust, et seal ka teise objetki külje nägemine. Kujutlusvõime puhul vasak pool on oluline, aga objekti kui generatsioon selline hõlmab vasakult kiirukoort.
Parem kiirusagar on ruumilises olulisem!!.
LOENG7
...Mis on ajufunkide asümmeetrilisus e lateralisatsioon?
Aju parem ja vasak hemisfäär täidavad erinevaid funke. Vasak ajupoolkera on kõnekeskus, muskulatuur. Parem pool on sotsiaalses suhtluses , muusika , mitteverbaalne kõne. Dorso...tegeleb.... ja.
Aju on asümmeetriline. Aga mõlemad hemisfääris osalevad kätiumisprotsessis (üks vähe,m, teine rohkem). Eriti haiguste korral on oluline vaadata, mitte vasaku-parema frontaalsagara hemosfääri, vaid kuida son okstsipitaalsagar ühelt-teiselt poolt kahjustatud. Et tuleb aalti mõelda ajufuntsioonide asukohale. Ka loomadel-lindudel sarnane.
Anatoomilised iseärasused: ehk kuidas aju asüm tekib. Et kas mõlemad ajupoolkerad on nagu valgef lehes, ja siis hakkabad tead funkid minema vasakule, oas pramela poole. Või siis hoopis on juba ette ära määäratud, et vasakul on blalval ja paremal on blabla.
Temporaalsagar (kõne arusaamine – sensoorne kõnemõistmien) - see on juba loodetel olemas. See näitba, et ajuehitus on selline, et vasak ajupoolkera sobiks lkõnega tegelam. vastupidi on leitus, eet parem HF kus on primaarne helida analüüsikesksu. Et paremas on 2 ja vaskaus 1 Hešli (heschl) kääru. Tegelt ka parem ajupoolkera osaleb selles. Muusika – helide kõrguste vahed – ju siis on primaarne infotöötlus vajalik olulsielt vajalikum paramas PK-s. Et see on juba ette ära määratud. Täna magnetkompuutrile avastada muutusi ajuarenguanomaaliaid jne. Kõik on võimalik, et saab arenguliselt ka seda hinnata.
Kui sünnime, on meil vaasakPK ehitatud, et sobiks kõne infot analüüsima , tekitama. Parem on niii ehitatud, et võtab vastu muusikahelisid ja ka näoväljendusi.
... arvasid, et on 2 geeni, mis määravad (24 m) ... .
Epilepsia pole sageli haigus, vaid seisund, millel on palju põhjusi. Nt traumajärgsed, mingeid hormoone, ained liiga palju/vähe, ajuarenguhäired (nt mituajkoort, hallaines pesakesed, mis ei tohiks sea olla jne), naatriumkanalid ei tööta. Osadel lastel on palavikukrambid.
jUHTIMIUURING: (vt slaid!)
Paremal parietaalsagara (PS) ehk kiirusagara tagumise osa kahjustus. (parem ajupoolkera on natuke parem ruumitaju). Võisid jääda ka ruumitajuhääired
Aga peale oppi 1 kuu möödudes need nõrkused, negletid kadusid . Aga 4 a hiljem jäid püsima kopeerimisraskused, pusled (ruumitaju!), tee-leidmise raskused (vastasid need oskused u 6 a tasemeele).
Parietaalsagar saab infot kui kuklasagara nägemisprk-st (kus asi on) ja temporaaselt (mis see asi on)....(33 m) töötleb ruumist infot ja see oli juhtumipoisil h’iritud.
Meningioom ( vt google) surub teatud ajuprk-ndadele. Kui miingile ajufunile peale surutuakse, on verevraustus häiritud ja see prk saab kahjusattud.
HAGUJSUTUM 2
Tüdruk. Peale oppi oli u 1 aasta kõnekasutusraskused (vähenesid järk-järgult). Raskused jäid matas, lugemiine, objektide, loomade nimetamine (6a tase), käte asendite jäljendamise raskused(spont.liigutused – N)=apraksia.
Teadlsii hvitab, kuidas ajuPK töötvad: vasak PK võtab kõik väiksed detailised ritta ja teevad suure asja kokku. Mehed vastupiid: vaatavad suurelt ja vaatavad, kas detailid ka sisse mahuvad ehk nad töötavad teistmoodi.
2 eri kognitivset mudelt....
...(39M!) vasakul on töölaud korras, aga sportimisel on keeruline, ei saa väga hakkma. Aga parema PK tüüP – ei oska end verbaalselt väljenda nii hästi, võib kirjavogu teha, töölaud on väga segamine , tihti pole tipus ühelgi alal, aga psortlastel + kehalises ja liigtustemäluon väga hea.
Parem PK igal ajahetkel ümbritsevast ruist teeb uue ettekujutuse ja tänu temale pääseme mineviust + motoorika , nägemisorietntasioon, kujundite, sümbolite tunmidne, asjade sidumine nimedega, kauguste määramine, loovus, kujutlusvõime. Muusikalised võimad, tunded (ThM) (ehk saame teisest ahästi aru, saame teiste emotsioonidest hästi aru). Filosoof ja religioon . Suure pildi loomine info töötlusel, olevi , tulevik, riskeerimine!
VASAK pk – detailid, ajamõisted onkõik, min, ol, tul), tajavd ajamõistte hästi, mata, kõne, kirjutamine, loogika, praktilsie dtegvused, reaalsus, ohutus, mõütlemine keele abil, mu enda eristamine kogu selle ruumist, tajuda oma piire. Et selline väga huvitav funk. Aga koos saavad nad väga hästi hakkama.
Üliandekas – suurem HF vaheline koostöö. Infoülekanne on parem. CorpusCallosum (CC) – selle prk oli Einsteinil suurem, seepärast ka üliandekas. Nt klaverimäng (kahekäega asjad), valekäega hambapesu - see aitab seda CC-d suurendada. CorpusCollosumi l’bilõikamine eraldab 2 HF-d.
..1.28 m! Ja parem muutus eufooriliseks. Käelisus – (k/s). Tegelt 70% vasakukäelistets kõnekeskus on vaskaulpool ja 15% mõlemal pool. Tgelt suured populatsioonuuringu nädianud – mehi vas käelisi on .. (1.31 m) Ülidselt, et vasakukäelisel tüdrukutle prboleeme.... ja vaskpoistel ..... . kuula lõpuni
8. LOENGUST PUUDUSIN!!
KEEL JA KÕNE
KUIDAS ME ÕPIME
Õppimise püramiid : learning puramid. Kes asjast aru saab, oskab lihtsalt rääkida.
KÕNE
Paljud ajupiirkonnad peavad koostööd tegema, tähtis, et infotöötlus oleks kiire ja sage, düsgraafia ja – leksiaga in, ei suuda piisavalt kiirelt töödelda, kõnemõistmine. Suur osa
Kõne on sensoorne tööriit, et hakkama saada. Õpime enne kui motoorsed oskused olemas, käima hakkavad ka. Rääkimine on teises eluaastast. Seimsine peaks, lastel mõelda kui vana on , kas oskus vastab vanusele, ei saa tahta, et 5 a mate ül lahendab, aju pole küps, ühel jalal käimine 3 eluaastaks peaks olemas olema. Terved lapsed õpvad rääkima, et on kõne keskkonnas, lastega räägitakse tavaliselt natuke aeglasemalt ja kõrgema hääletooniga, et kergem oleks tajuda. Kõnehäiretega lastel on mis valesti? Kõnefunktsioon on õks kõige sagedamini häiritud asjadest. Primaarne või kaasuv kõne häire. Mis läheb valesti? Kui üldine VA. Vaadata, kas isoleeritud v üldine mahajäämus. Tavaliselt muud kognitiivsed funktsioonid on lapsel ok, kuid ei oska rääkida, vaid zestikuleerib. Sellele liinile ei tohi minna, peaks panema rääkima, motoorse kõne probleem on neil, ei oska lauset öelda, vahetavad tähti, kõnest saavad praktiliselt aru. Aeglane infotöötlus on probleemiks. Mis kognitiivse poole härie on ? aeglane infotötlus. Lug ja k on tähtsad in, loodud kollektiivi, lapse kõne kujuneb kollektiivis, kui eismesed 3 a ri saa, siis kõnet ei kujune. Lapsed, kes aeglase kõnearenguga, siis rühamdesse, et saaks suhelda ja arenefda, kommunikatsiooni viis. Koduõppele ei ole hea jätta.
Rääkimine, kuulamine ja lugemine  enneolmeatult olulised; kuulamine: suuline kõne muutub tähenduseks
KEEL JA KÕNE
Lingvistid mõtlevad teisiti kui neronoloogid, abstraktne kokkulepitud märkide süsteem. Uusi sõnu tekib juurde ja lepitakse kokku, et kasutame teatud tähenduses. Kindlatel reeglitel põhineb (grammatilised). Need reeglid ühtlustavad info edastamist. Talletame mällu paljuski infot oma keele abil, kategoriseerimine , lapse amneesia, kõne pole piisavalt arenenud, et saaks infot aktegoriseerida ja püsimällu istutada. Mälupildid on jäänud, sünnipäev, kingitused. Üks tajuliikidest, saame nägemise, lugemise kaudu infot, mida talletame keele ja kõne mällu ja oluline mõtlemise aluseks. Vadin on ajus. Kogu vaim ja ajuvõrgustik on aktiivne. Rägitav keel, viipekeel , uuringud näitavad, et kui vasaku ajupoolekra kahjsutus kõnehäiretpõhjustab, siis ka viipekeel häriitud. Kogu kõne, äomuskulatuur on ajukoorega kõrvuti, naabrid ja üksteist aktiveerivad.
KÕNE JA KUULMINE
Füüsika. Kuulmine on füüsikalised mehhanismid , tektiamre akustilsi helisid ja selle kaudu teiste poolt räägitud signaalid võetakse vastu ja tõlegndatakse ära ja kuidasmeie enda vastavd kõnepiirkonnad aktiveeruvad.
KUULMISPROBLEEMID
Eelmisel saj, 1970, 1980. Oli kuulmislangus vanemate probleem, kuid tuleb ka noori. 19, 20 a täiskasvanueas. 15% noortest eestis on juba kuulmisnõrkusega ja iga aasta kuulmisaparaatide arv on tõusnud. Kõrvaarstid ütlevad et 1 viiendik vajab toetust. Ravim ei aita.algul kohin kõrvus, tinnitus. Mürarikas keskkond mõjutab (palju kõrvaklappidest). Meie organism evolutsioonis ei ole väga kiiresti muutusteks valmis ja pidevaks müraks.
Punase lipu sümptomid, et kui taustamüra on väga tugeve, ei kuule , mida meiega räägitakse, kui keegi misitab, siis kuulmisega probleem, kaashäälikute eristamine, sosistamist ei kuule, spitaane tegevus nagu teleka kõvaks keeramine. Mürarikkas keskkonnas ei tasu olla liiga kaua. Mitte kuulata üle 60 maksimaalse seadme tugevusest. Riskipiir 85db. Dodidysmine ei tee halba, kuid karjuda teise peale ei tohi. Kui suu lahti teha, siis reguleerib kõvat muusikat. Teised kogntiivsed funktsioonid võivad müras kanantada saada.
MILLEST KOOSNEB KEEL?
Kõige väiksem ühik on foneem, morfeem on kõige väiksem tähendust kandev üksus (jää-tis). Kokku tulevad sõnad, süntaks on õige sõnade jrk, gramamtiliselt õige lause ja sisuga justustus ond iskurs. Leksikon on kogu sõnavara, mida keeles kasutatakse. 300-400 tuhat sõna on meil. Hiindlastel 50 000 iga päev kasutuses. Oleneb, kas haritud in või vähem haritud in. Sümbolid on nimetatud, iggale on nimi antud. Keskus on teporaalsagaras. Kui nimesid ei leia, sis temporaalsagarst probleem. Tegusna ei leia siis frontaalsagar. Frontaalsagar ona ction, tegevuse piirkond, otusstab, mõtleb, paneb keäd ja jalad liikuma ja tegeleb sõnadega. Metafoorid on ka akvalad asjad, nende abil on võimalik lapsi õpetada, ei ole enam niivõrd konkreetne mõtlemine.
KÕNE
Mitu osa, peab tajuma, rääkima, vatsama, õpitud oskus, kui keelekeskkonda ei ole, siis kõnet ka ei tule, baas on olemas. Planum temrporale ühel pool suurem, kõne tutnneb ära, samamoodi ühendused motoorse keskusega. Uurijad on huvitavaid järeludsi teinud, miks in erineme. Uurijad on leidnud, et loomad mõistavad keelt. Ei suuda öelda teatud häälikuid ja kaashäälikud puuduvad. Anatoomiline baas – madal kõri ja lai kurk , tegusõna on meie eripäraks . Hääleenegia tuleb kopsudest, läheb kõrisse, enne paneb liikuma häälepaelad. Tektitakse hääl. Häälikute ütlemiseks on vaja kõrgelt arenenud ajukoort, et annaks muskulatuurile täpselt korraludsi, kuidas keel peaks liikuma. Kuidas huuled, suupõhi, lastel s ütlemist, sigmatismi nt s kui keel hamamste vahel. Paljudel on nii. Vales kohas on keel ja tuleb vale hääl välja. Logopeedid õpetavad. Täpselt on vaja koordineerida.
Kuulmisvahemikud eri liikide jaoks, in 20 – 20 000 hz. Tajume helisid.
Kõne seotud vasaku hemisfääriga.
KÕNE 3 OLULIST KOMPONENTI.
Ajukoort on vaja, mis kõnelihaseid kontrollib, frontaalsagaras. See ka, et saame rääkida, mida vaja on, planeerime, mida tahame öelda, artikulatsioon , düsartria kõned ei tule välja, kõne moodustamine oleks korras, pudikeel – häälikud vahetatakse ära. Kogu lihaskond nõrk või osaliselt mõrk, halvatud, ei saa kiiresti formuleerida õigeid häälikuid. Esmalt lasta lõuga liigutada. Ekspressiivse kõne häirega ei saa liigutust teha, keele torutamine, keele üht põske panemine ja teise. Need näitaad, kuidas töötab muskulatuuri osa. Täishäälikut öelda, siis suu lahti. Kinnise suuga ei saa. Osad kaashäälikud lahtise, osad kinnise suuga.
KÕNE ARENG
Sundlus geneetiline, elame kollektiivis. Tuleb kõne järk-järgult. 10 kuuselt keskmiselt öelakse 4 sõna, norm on, et 1 aastaselt peaks olema 5 sõna, 1.3 peaks kõndima. 2 aastaselt tulevad laused . Eesti lastel sõna lamp tuleb kiirelt. Kõneareng peegeldab sõnavara vaimse arengu potentsiaali. 2 a vanuseks närvirakud õiges kohas. Müeliin. 6 eluaastat on kõige olulsem kõne periood. Nendel lastel magnetiga kontrollitud, kel ruttu kõne lateraliseerub ühte poolde ära, siis edukamad kõnes. Aktiivse kõne arengu perioodil 60 sõna õpitakse päevas. Aju töötab kõiki keeli sarnaselt, programm on sama.
KÕNE MÕISTMISE ARENG
Loode tunneb vb ema ära, ema räägib pidevalt ja jutt läbi keha jõuab lapseni. Pärast sündi tasub võõrast ja tuttavat häält. Mozarti kuulmine hea, mate võimeid arendab. 6-8 kuuni sõnaline segmentatsioon.. prossoodia on kõne intonatsioon. Oluline rääkida emotsionaalselt. Teatud ajukahjustuse puhul käib prosoodia ära.
VESTLUSE STIIL
Lastel omapärane, saadab sisekõne. Räägib, kui mängib. Kui oma ajuvadinat kõvasti räägiksime, siis peetaks meid imelikuks, kuni 5ni võib anda endale korraldusi. See on tähtis. Teistele ei ole mõeldud. Vanemana ootab,mis teine vastu räägib. Väike jutt on 3 a, 5 a saavad sündmusi seleteada, palju fantaasiaid. Karlsson katuselt on kujutledav kaaslane. Üksikud lapsed on sellised, kellel on mõeldud sõbrad. Arutada lapsega, kas teised ka näevad jms, kuid maha ei võiks suruda. Koolieani on sõbrad. Kui on kõnearenguga probleeme, siis ei maksa kodus hoida, kohe panna, keskkond stimuleerib. Käitumishäired põhjustatud, kõneareng ei ole nii hea, eis udua endale korraldusi anda.
MEELDETULETUS - Temporaalsagara kahjustuse korral. Kõne mõsitmise pool.
KÕNE LATERALISATSIOON - Anatoomiline iseärasus, vasakul lanum temporale 65% inimestel.
PENFIELDI KÕNEPIIRKONNA KAARDISTAMINE
Epilepsia haigetel, elektroodid ajju, meditsiinilise näidustusega in, stimuleeritakse ajupiirkonda, kui in räägib, kas kaob või teeb häälitsust, või ütleb midagi, mis piirkonnaga tegemist on? Rääkimine ja häälitsemine on frontaalne motoorne piirkond, võimalik kõnet uurida funtksionaalsete meetoditega, eislekutsutud potentsiaaliega, kaardistatud. Kõne ei ole, et selles punktis motorone ja kaugemal midagi ei juhtu, tegemist on võrguistikuga, teatud ulatuses, kas valdaval tmotoorne, retseptiivne või haarab. WERNICKE JA BROCA , lisa premotoorsed piirkonnad, vaja sisekõne jaoks, reagerida teise kõnele. Selle düsfunktisooni korral ehholaalia ehk järgikordamine. Teatud perioodis laps kordab ja õpib, kui 3 a laps ja tekkinud automatselt et ütleb küsitud, autistidel samamoodi, ehholaalia on järgikordamine. Näo muskulatur. Kraniaalnärvide tuumad paiknevad aju sillas, tüves, tagasiside sensoorsetets piirkondadest.
Kõige pealt primaarne kõnekesus, et kuuleb sõnadvasakult ära. Vastuvõetud heli, peab minema wernicke kõne keskusesse, saame sõnast aru. Seoses, et mälus sõna olemas. Kui öelda prantsuskeelne sõna, siis ei tea, mida tähendab. Näidatud , et kõne taju, kuuleme sõna ära, töödeldakse infot, et mõistame sõna. Kõne produktsiooni osas info aktiveerib motoorse kõne keskuse, mida öelda tahame, frontaalsagara alumises piiris ja tema stimuleerib näo muskulatuuri, näolihastele mineva korraludse. Info peaks minema, kus kraniaalnärvi tuumad, näonärvile ja keelelihastele, suupõhja lihastele , 7, 9, 12 kraniaalnärv, antakse info ja saame õigetsi öelda. Kontrollib.
Tähtsad piirkonnad, sõnade kuulmine primaarne auditoorne koor, kui loeme, siis tuleb primaarne visuaalne koor, siis info läheb prmaarsest koorest parietaal tagumisse ossa, see on äthtis osa, info läheb edasi, kust kõne tmõistame, wernicke keksus ja kuuldud või kirjutatud sõna, kui loeme, siis kirjutatu õan kodeeritakse auditoorseks, mõistame, mida tähendas. Selleks on oluline käär, parietaalsagara tagumises osas. Lugemise aluseks, näeme sõna muidu, kuid sõna täehnduse seost ei teki, peab temporaalsagarasse hõudma, kus sõna ära tundmine . Mõistame, mis on ja seejärel info veetakse motoorsesse keskusesse, Broca keskus ja tuleb programm lihastele. Sõna tähendus on hiibisel toodud, 4 on motorika, ees motoorne, sõrme juures 22 sensoorne(?). sõnade tähenduse osa on seotud meie mäluga.
Paljudel naistel motoorne keskus. Meie osavamad. Üldiselt meil aktiveerub bilateraalselt. Meestel ühepoolne.premotoorse defitsiidi korral ehholaalia j juhtetüüpi afaasiad , kuuldud sõna ei saa korrata või ei saa kõnes kasutada tähendus ei aktiveeru.
FOXP2 on geeni vaja aju ja kopsu normaalseks arenguks.
AHV JA INIMENE
98 a avastati. Meil erisus ainult 2 aminihappes. Mutatsioonid 7. Kromosoomis. Kontrollib inimese kõne motoorikat. Suulihaseid ja nende tööd. Toodud palju võimeline kodeerima.
Selle haiguse korral, arenguline kõnehäire , ei suudeta artikuleerida sõnu, funktsionaalne, uuritud, mis ajus toimub, geenimutatsioonid. Frontaalne broca piirkond ja teatud basaalganglionite osas on aktiivne. Funktsionaalselt ei aktiveeru nagu vaja ega anna kontrolli. Tähtis, et basaalganglionid seotud ka parkinsonismiga. Need kontrollivad kõnet, ja regulatsiooni, kui häiritud, siis korralikult ei saa rääkida.
THE KE FAMILY
Üle kolme generatsiooni oli väljendunud düsartria. Neil oli häiritud ka kirjutamine. Sügavam probleem. Sugupuusid joonistatud, spetsiifiline häire. Uuritud ka ekspressiivse häirega laste arengut. Penmotoorika ja suhtlemishäire. Uuriti lapsi, kel näha, et mahajäämus ja ka 7 aastaseid. Kõne ja käe asi koos, kui tahame kõnet stimuleerida siis käelise tegevuse kaudu. Silitamine, kareda asjaga, eri materjalifega, käte harjutused, järejstikused jms. Parandavad kõnet.
Funktsionaalne magnet uuring. Aju plastilisuse uuring. Osadel lastel ajuinsult tekkinud enne looteperioodis või sünnituse käigus, kui pärast esimest kuud, siis perinataalne insult . Plastilisus , kuidas on. Lattel vasaku poolekra kahjustuskus kõne paikneb. Latuslik kahjustus. Fumktsionaalset amgenetit väga vara ei saa teha, laspele antakse vastavaid ülesandeid, tegusõna juures ütleb sõna ja peab mõtlema, mid teha saab. Frotnaalne aktivistatsioon. Lauseid öeldakse, aru saada sisust, temporaalne pool. Ülesanded blokkidena, teevad vael silmanõksu. Lülituvad üle. Sõnede mõistmine ja tekitamine. Nähtav parees . Lapsel aktivistasioon muutus paremale. Mursid ei ole kõnega, tal on kõne pool paremase kolinud. Motoorne defitiit on. Parem pool ei saa täielikult toimida oma ülesannetega.
2 a ajuinsult, tekkis (kõnehäiret ei olnud) basaalganglionites häire. Motoorse kõnekeskuse aktivistasiooni vaadtai, jäänud düsartria. Vaimen ja muu kognitivne profiil korras. Motoorne kne piirkod aktiivne mõlemal pool.
Pärast kukkumist nt ajuarterite vigastus , leskmed lahti ja vahele veri , takistas, tromb tekkis. Kerge parempoolne hemiparees . Jäid mõlemad kõne produktsioon ja arusaamine kahjustatud, lisaks täehlepanu defitsiit, käitumishäire põhjsutatud kõnearengu häirest. Lapsel aktivisatsioon kahjustatud poolde jäi.
PPA - Algab nagu semantiline. Algab enne 65 eluaastat, algul visuaalne mälu ja taju korras, lõpuks dementsus ja atroofia (temporaalsagarates).
LANDAU KLEFFNER - Unes epileptiline aktiivsus. Kustutab kõne mõistmise, vaa vb jääda.
9. LOENG
KAHE Ajupolekrade vahelistest ühendustest ja mis juhutb, kui ühendus miskipräast katekstatakse või sünnipäraselt neid ole - ehk ühendamatuse sündroomid
23 ei kuulanud .
Eesmist osa nimetatakse põlveks (aju eesmine ühendus – mõhnkeha) ja tagumine on pleenium (aju tagumine ühendus – mõhnkeha).
Kui inimsele mõhkeha ühendus pole, siis kasvavad..mis asjad?....suuremaks ja võtavda üle koorealuse funki. Sellisel juhul nende ülesanne kasvab. Muidu on nad väiksema prk ühendamiseks mõeldud. Mõhnkeha ühendused langvad 3 põhiklassi:
*topgraafilsied ühendused - ühel ajupoolkeralt täpselt saamssse punkti vastsaasjupoolkeraasse jooksevad. Ehk ühendavadki kahte ajupoolkera identseid punkte. Et piirkonnad teaksid, millised alad on innerveeritud. ET ka vastaspoole V2 prk teab, mis signaale V1 saadab.
Kolmas hulk projektsoone on laiallivaguvad.. (vt slaid) – annavad kummalegi ajuppolkerale.Vasak ajupoolkera oskab tähtedest sõnu kokku panna. Kui ühendused kahe ajuplkera vahel ei jookse ...28 m ehk võib juhtuda igast hädasid, kui mõhnkead on kahjustatud.
Mõhnkeha omab kõige rohkem ühendusi, mis jäävad keha keskjoont ühendama. Muidu eristab sensoorset infot kahe ajuplkra vahek pikilõhe. Nüüd corpum colloosum eristab...29 m
....29-32 puudu
Assotsiatsioonikiud – lühiksed ühendavad.... ja pikemad ühendavad...mida?? 32 m
Kommissuurikiud ühendavda kahte ajuplk ümavahel. Väliskihn jääb juttkoosseisu (striataalsed fiibrid).
NÄDAL 10.
MÄLU
Mälu häired esineb/on esinenud kõikil. ( nt ei mäleta 1-2 eluaastat). ON ka olemas äkilisi mälukaotusi. Et on olemas ka väga spetsiiflsii amneesiatd (unustatakse omadussõnad ära, kuulsate inimeste näod ). Põhjusi on palju: nt kas peapõrutus, trauma, migreen, embol (rasvapiisk veres).
Ekvipotensiaalsus – kõik ajukoored on ühtviisi tähtsad!.
Mass Action - ....
H.M juhtum – kadus mälu ära.
Hm-l kadus ära võimalus oskus/suutlikus moodustada uusi m’älujälgi. Varasemat elu ta mäletas. Aga juba õhtul unustas ta ära, mis hommikul sündis. Iga päev oli tema jaoks uus. Kui ta kolis uude kohta elama peale op—i. Ta ei osanud enam koju minna eg majaplaani. Aga mäletas hästi seda kodu, kus ta enne elas. Kui isa suri, ei mäletanud, et ta surnud oleks, AGA midagi ähmaselt, et midagi on isaga valesti.
Mandelkeha ja riniaalkorteks ja hippokampus – mälujäle tekke eest vastutavad.
HM paranes soorituselt, kuigi ei m’letanud, et seda oli kunagi teinud. (implitsiitse ja eksiplkitse mälu vahe!!!! Otsi nende vahet netist.
Ekplitsiitne mälu - nõuab pingutust. The Gollin test – vt slaid (et hakatakse ärjest rohkem elevanti näitama. Ja siis lõpuks täielikult piirjooned. Mida orhkem in näinud seda, seda kiiremni arvab ära.
PRAIMING – nö lühike, otsetee mälule. Nt selline asi. Loeme enne sõnad läbi. Saan sõnadetüvede tabeli. Siis suurema tõenäosusega kirjutad need snalõpud tüvele otsa, mida sa enne just lugesid.
Kui esitada sõnatüved väiketähtedega (kui enne oli suured tähed) vasakusse nägemisvälja EHK paremasse ajupoolreasse. Siis on sama sõna kirjutamine vähem tõenäoline. Kui aga vasakule poolkerale näidatda – siis see tunneb ära sõna (vahet pole, kas suur või väikeste tähtedega).
Ehk parem vastutam rohkem ruumilise eest ehk väljanägemise eest. Ta niivõrd sisu üle ei vastuta. Nt sõna tabel – parem vaatab, kuidas ta välja näeb kirjutatult. Vasak poolkera aga saab aru, mi see tabel on.
Meeldetuletamine ei ole sama mis omandamine! Ja see on ka eksplitsiitne mälu (et peab meelde tuletama midagi, mida äsja oled õppinud ). Aktiveeritakse dorsolateraalne koor.
Herpesentsealiit – kahjust omusagara närvirakke ja ka otsmikusagarasInnsula –kui insulaei aktiveeur, kui in teeb parasjagu värsket asja (nt katse esimest meeldetuletus), aga aktiveerub, kui in teeb midagi juba mitmendat korda. Eksplitsiitne mälu kaob entsefaliidi korral esmalt!!
Vaheaju on ka oluline! Mälupuudulikkus, mis ilmneb äsja olnud tegevuste ja
Korsakovi tõbi. Inimene on ära tarbinud vitamiinivarud. Ja vitamiinivaegus põhjustab ka midagi... Hoolimata põhjusest mõlemal puhul patsient ei mäleta äsjaseid sündmusi. Kui uuringu situatsioonis midgai küsida. Et räägib ära. Ja kui mõne aja pärast uuesti küsida, siis ta ei mäleta, et talt juba seda küsiti. Nt on ka retro...amneesia – nad ei tunne ära kuulsate inimeste nägusid.
Et pealnäha ei saagi aru, midagi oelks valesti. Et kui küsida, mis hommikul tegi, siis vastab“ stereotüüpse vastuse“; mitte mis tegelt ka tegi. Aga nad ei saa ise aru, et midagi valesti oleks. Nad ei saagi aru, et nad vastavad teistmoodi ,vaid oletades vastavad.
Otsimikus sagad on tihti puudulik. Kui alkohoolikutele diamiini hakata manustda, saab peatada SÜVENEMIST. Kui aastaa aega diamiiini juurde panna, siis viiendik patsientidest veidi veidi paraneb , aga mitte palju.
Vaheajuamneesia??
EESAJUPÕHIMIK ja AJUTÜVI
Alzheimeri põhjused – 10 % aint geenide tõenäosus. Mutatsiooni valkudes. Oksüdatiivne stress .
Basaaltuumad – koguvad kogu info, mis tulevad uusajukoorets. Töötlevad seda ja saavad premotoorsesse ajukoorde.Premotoorne juhib kavatsusi ja motoorset programmi.
Kui on IMPL mälu häried – unustab ära, kuidas kanaleid vahetada, kuidas tuli toas põlema läheb.
Tegevusmälu juhteteed . Parkinsonitõve puhul on näha mäluhäireid, et dopamiini...sisend substantsia nigras, sest patsiente on , kelle puhul häireid on näha.
Pascual- Leone jt katsed. ...
Proaktiivne interferents- kui esitada inimesele kordamiseks sõnajadu, mis koosnevad erinevas .... .
Mida edasi jadasid tulevad, seda vähem mäletataske. Aga kui on teise kategooria sõnad, siis jälle hopsti mäletatkse rohkem. „ehk sarnane stiimul väsitab aju ja uus värskendab)
NEURO 11
RUUMITAJU – üks integratiivne funk on see.
Distaalne ruum – jääb kehast eemale ehk on kaugem ruum ehk on haardeulatusest kaugemal. Inimene peab liikuma, et jõuda kuskile/võtta midagi jne. Lisaks füüsilisele ruumile on ka olemas aja mõiste. See on ka sisuliselt ruumi mõiste.
Mentaalne ruum on vaimne ruum ehk kognitiivne ruum. See on oskusena käsitlenda. Ruum või ruumitaju on võimalik arendada/see areneb arengus paremaks/edasi. Nt väiksena tundus vanaema maja palju suurem kui praegu.
Ruumitaju uurimise lähted:
Ruumitaju võiks olla spetsiifilsielt paremale ajupoolekeral. Ehk ruumitaju siis paremal ajupoolkeral. Samas natuke on ka vasakus pooles , aga need on natuke teistsugused.
Nägemisega saab inimene kõige paremini ruumilist infot. Ventraalne oim ja tsentraalne kiir –on ruumitajus olulised! Isegi tsentraalne kiir on olulisem.
Kui.... tekib in probleeeme lokalistasiooniga enda suhtes ja mujal. EI suuda toime tulla elementaarsete rotatsiooniülesannetega (seega kahjutsus on tagumises kiirusagaras).
....selle puhul on suunataju määratlemisega probleeme. Kuigi objektid tuntakse ära aga nende alusel ei osata suunda seada.
Hippoikampus ja kahe parietaalkääruvahele jääb ruumimõistmine.
Kui objekt läheb suuremaks, tähendab, et meie l’heme lähemale ja kui väiksemaks, sis lähme me kaugemale.
Inimene juba ruumis liikudes suudab asju ....aju konstantse objekte ümberarvutamine. Annab aimu, kuhu oled liikunud, kui kaugele jne. See on selline orienteerumine.
Nt tavaliselt pole raske leida oma auto üles teiste hulgast,isegi kui teisi autosid on juurde tulnud.
Vaja meelde jätta olulisemad ruumivihjed. Siis oskavad nad hiljem ka tagasi tulla selle jurude, mille juurde vaja.
Lastele tehakse Acredolo testi: väikelaste ruumitaju/ruumisorienteerumise test. Nt on tuba (ühes otsas uks, teises aken. Silma peal side. Keerutatkse last, võetakse side ära. Ja laps peab tagasi minema kohta, kust ta liiku ist alustas. Sõltuvalt sellest...
Kuni kolme aastsased pööravad tuldud suuna poole. Ehk kasutaad orientiirina enda keha vihjet. Vanemad nt võtavad njekte nt laua juurde minnakse alati (isegi kui laud on teises kohas). Alates kuuendast kasutatakse akent ja ust vihjena. Ehkk nad saavda aru ruumilise staatilisest asjast...
Sellest representatisoonist räägitakse kognitiivsest ruumist. Üks võime, mis inimesel on, on manipuleerida ruumiga oma peas, ajus.
Oma ruumi omadusi ära kasutada ruumi ..nt teist külge jne.
33-36 min kuula üle!!  
Neuroid,mis vastutavad nende visuaalsete tajude eest, on sisult erinevad. Magnotselllulaarsede rakud (suured neuorid, nad on vomrile, liikumisele tunldikud. Kiirusagararasse liiguvad. Nägemisega soetyd. Värvile tundlikud neuronid on väiksemad, liiguvad tempioraalsagrasse ja sis edasi frontaalgarassse. Nad läbivad ka V3 ja V4. Need vastutavad nähtava detaili eest.
Erinevates ülesannetes, mis on ...kui on vaja teha vahet lokalisatsioonil, siis kasutati dorsaalset teed. Muidu kasutati ventraalset.
Ja erinevad rakud annavad infot rotile, kuhu rott on suunatud või kuhu ta on suunaud pea või kuhu ta suundub. Ja sellest kohast, asukohast .. On sensorid, mis reageerivad ainult siis, kui ta nina on põhjas või läänes.
Kui loom on mingis kindlas kohas. ...
43-47 vaja üle kuulata!
Kui inimestel on vaja orienteeruda kuskil, nt meremehed. Siis neil on kasutada erivahendid. Üks vahendid on aeg, kell, liikumiskiirus, suund. Ja kui nad muudavad suunda, arvutavad nad need eelmised asjad ümber. Ka rotil on orienteerumiseks sisemised neuronid.
Hippokapmuse neuorid – need on tähtsad ka orienteerumisel. Kui meenutada mingt teerada, siis aktiveerub paremalt poolt hippokampus. Seega hippokampus oluline mälestuse/meenutuste taastamisel.
Kui hpampust ple või saanud kahjustada, siis erinevad ruumitaju probleemid. Nt erinevad amneesiaviisid. Hpmkampuste kahjustsuest nii retrograane või anterigraande amneesia. – ei suuda asukohta määrata. Ei saa aru objektide asukohast ega kuidas mingites piirkondades oma teed leida. Agnoosia on see, kus in ei tunne ära. Amneesia mingil hetkel koha peal olle sobjekte eristatakse omavahel ,kaaridts saadatkse aru, aga ei ole suuteline meelde tuletama, meeles hoidma. Nii amneesia kui agnoosia on oimuja kiirusagara tagumise koore kahjustsu. Amneesia aga pigem hipokampuse kahjustusele. Et sümptomite kogu vüib olla kvalitatiivselt ja kvantitavtiivselt täiesti erinev.
Kiirususagara....t....kahjustus – kogu paremale poole jääad maailma ignoreeritakse ja ilmenvad teistsugused topograafilised ... . Taju integratsioonihäire.
Milano katse – kontralateraalse negletiga pt paluti kirjeldaada seda katedraali väljakut. – probleeem polnud mälus.
Ruumiline tähelepanu
Kui ilmunb ootamatu segaja, mis nõuab tp endale (tähtis stiimul taju seisukohalt), siis aktiveervb oimu-kiiru ühispiirkond. Teadlikul suunalmisel on aga kiiru....tp suunaja.
Displased visual attention – ei suudeta teadlikult nägemistaju .
Otsimikukoor on oluline, et ajuu saaks aru, et .... on temani jõudnud.
Üldiselt ruumitaju häireid võib rohkem näha , kui on kahjusttaud kiiru või oimu või nende vahelised piirkonnad. Kuidas saab ruumitaju testida? Kuidas määrata sümpotmite komplekti tõsiduse?  erinevad testid selle jaoks.
Oimusagara kahjustusega pt , kes on tõenöoliselt hpkampuse kahjustuega minigl määral. Ja võrreldud on lokalistasiooni nii parema-vasaku poole palt, siis on 1) pt pidikohe laua endise seisukorra taastama 2) pt jäi u 30 min aega ja sisi pidi laua endise seisukorra taastama. SIIT ON NÄHA, et vasaku temporaalaga kahjustusega ja normgurpil VAHet! Aint kui on pooletunnine vahe, siis veits on ka vahe.AGA parema teporaal ehk oimu sagarakahiustsu, siis ei ole vahet, kas kohe või 30 min pärast, siis sooritus on ühtemoodi halvem.
Ruumitaju määratleb veeL: ruumitaju on individuaalne omadus.ka sugudevaheline erinevus. + sugude sees olev erinevus. HORMOONIDE mõju ja just suguhormoonide mõju! Ku
1.19-1-22 kuula - ...turneri syndromiga niased on muidu suht tavalised , aga oluline puudjääk on visuaalruumiline võimekus. Sest östrogeeni mõjutav mõju pole... Ja on püütud seostada käelisust ruumitajulise võimekusega. ...
LOENG 12
TÄHELEPANU JA TEADVUS
Täheleanu ja teadvus jhivvad keha tegevust. Need on närvi osad pm.
Kuni2 min midagi ei kuulnud. .. Teadvustatud otsingu puhul ...
Kõigepealt visuaalse mudeli kohaselt stiimul lahutatakse osadeks, siis tajutakse teatavates piirkondades eraldi tema tunnused. Siis mingisuguses osas integreeritakse tunnused taas.
Pm on tehtud katse Moran ja Desimone poolt – kas ahvil viusaalsetest töötlusprk närvirakud on suutlisedsättima tööd keha prk lähtuvalt või mitte. Ahve kastreeriti ja üks neuron reageerib ühele stiimulile (ainult punasele pulgale(, teine neuron reageerib vaid rohelisele ringile).
Tähelepanu ei tööta täisvõimsusel kogu aeg. Kui infot liia palju, tekib ummistunud pudelikaelasündroom. Valikutegemiseks kulub mingi hulk aega. Millist hulka infot valida töötlusesse, on tähelepanu ülesanne. Nt maanteel kui peale sinu pole kedagi muud, siis saab ka ripsmeid värvida, teloga rääkdia jne. aga linnas ei saa. Siis ei saa kõrvaltegevusi teha. Et pingutama peab vaid sellele, mis tähtis.
Rakutasand: kas V4 neuronid reageerivad ahvil teistmoodi.
Kui ülesanne on raske, töötavad rakud 20% aktiivsemalt! Nb  tähelepanu efekt.
Chelazzi avastas: et... et rakk reageeri, aga surutakse alla teiste sitimute poolt. Kui rakul on eelnev mälujälg olemas ,siis niipalju ei pöörata sellele tähelepanu. Aga kui on uus, siis surutakse teised alla ja pööratakse tp uuele.
Fikseeritud tp see tähelepanu jaotmaine või tulukese jälgimine aktiveeri s rohkem parietaalprk-nda. Sõltuvalt, kuhu nägemisvölja tulukese hüplemine jäi, sõltus ka see, kummast ajupoolkerast ... aktiivne oli. Oligi nii, kui vilkuv tulkuke vasakus nägemisväljas, aktiveerus kiirukoor vaid paremalt poolt. ja kui paremasse nägemisvälja stiimul, siis MÕLEMALD kiirukoord aktiveerisid.
Kui juhuslikule objektidee reageerides, saab neuronitelt aktsioonipitensiaale,. Ehk rakk ei pruugi saada niipalju erutust, et ise anda edasi.
Tähelepanu neuraalne alus on muutus
Change blindness – ehk on 2 pilti, ja siis pead otsima 10 erinevust pildil. Um bes midagi sellist.
1.15-1.29 m puudu 
Vaja on ajuaktiivsust. Teadvus kaasneb alati ajukoore arenguga. Enesest teadlik olemist eeldada.
LOENG 13
Närvisüsteemi areng
Haigutamine – peletab und eemale.
Närvirakke tüvirakkudes tekib natuke juurde ka. Aga juba aeglasemalt ja pole nii efektiivsed nt peale mingit .
Mitokonder toodab energiat. Ribosoomid toodavad valku. Kõige kiirem dendriitide areng eismesed 6 kuud peale sündi ja edais ka esimsele eluaastal. Palju oleneb ka keskkonnast.
INIMENE PEAB MÕTLEMA JA ÕPPIMA; SEST SIIS EI LÄHE NÄRVIRAKUD halliks. Kui nad lähevad ehk inimene ei mõtle, ei lahenda midagi rasket, ei õpi vms, siis on need rakud ka kutud.
Anatsefaalia – peaajutus . Mikrotsefaalia – natuke aju on alles. Sõnavara ennustab hästi IQ taset ;)
LOENG 14
Apotoos – mitte midagi ei jää järgi. (aga mida mitte midagi?)
Nekroos – jääb mingi jälg , magentiga saab nt vaadata.
Aju on plastiline – ehk võime muutaoma funktsioone. Väikestel lastel siis kui on kasvaja, peab aju jagama poetnsiaali nii kasvamieks kui paranemiseks!!
Stuktuuriline plastilisus – et taastub aju keemia jne (vt slaid)
Kõik saab alguse ajutüvirakkudest.
Taastumisliigid: -bioloogilised ehk täieliku??? Kuula üle 14 min
Regeneratsioon- uuetsi taastuvad aksondite või dendriitide ühendused
Diashios – ajušokk. Et osad, mis pole kahjustusnud, lülituvad korra välja siis mõne a apärast tulevad sisse tagasi ja on täiesti töökorras.
Võrsumine ehk sprouting – kas tekib uus kollateraal või paraterminaalne (plaadi suuremine aksonil) või siis kotakt luuakse ebatavvalise koha juures (vt slaidi kus on 3 pilti reas- must valget)
Denervatsiooni supersensitiivsus.
Mida vanemaks saame, seda rohkem mõjutab meid geneetika . Seega lastele on hea õiged geneetilsielt vanemad + hea kekskkond.
Laste aju areng kui saavad valmis vastavad struktuurid, areneb ka vasta fukntsioon. Seega planeeriva.täidesaatvad fuktsioonid kõige hiljem, sest ka frontaalsagar, kus need asuvad, arenebe/Küpseb kõige hiljem.
Nt diabeet kaugstaadiumid (kõrge suhkrusisaldus, vererõhumuuused, osmootilised muutused.) mida see siis mõjutabs ee haigus? See mõjutab mõlemat ajuhemisfäärfi, poolkera. Aga meningiit ? Meningiit mõjutab ajus kõiki piirkondi. Entsefaliidid mõjutavad ajus kindlat piirkonda (temporaalsagarasse tekkisid haigus). See mis on üldine haigus, haarab kogu ajupiirkonda.
Epilepsia – generaliseerunud (korraga haarab mõlemat hemisfääri, tekib elektriline laeng., haareatud ka talamuse piirkodn,see prk annabki võimaluse mõlemale poole leivad). Vokaalne epilepsia?? Oli ikka vokaalne? See on siis ainult ühes piirkonnas. Nt kuklasagaras. Temporaalsagaras on palju hallainet ja sinna võib kõige rohkem epilepsakoldeid tekkida.
Kui on olnud haigus ja trauma, mis on kaanenud ka motoorikahäire, siis uurida sünaptogeeneesi vms??28-29 min!!
Ajule on see stimuleeriv, kui on palju valgust!!! Seega inimene väsib ka kui on pidevalt pime.
Kui funkktsioone on vaja taastada ja paranda, sSIIS????
Kui treener teeb ise ette mingi hajrutuse, siis aktiveeruvad ka peegelneuronid, ehk siis hakkab haige klient paremini tööle ja aktiivsemalt. (nt käsi liigub paremini kui on halvatud jne).
Väga hästi mõjub, kui rase naine saab taktiilset stimulatsiooni!! Ehk puudutus !! Ja ka mozarti kuulamine ja kontserdil käimine jne.
DIEET on negatiivne asi. Kige ohtlikum on taimne dieet. Ehk taimetoitlus: Valgudefitsiit (oad jne ei anna nniipalju valku). Ka foolhapet ka ei saa nedmad nii palju. B 12 vitamiin, on vereloomejaoks vajalik et hoida norm homoöstaasi taset vms.
43-51 m kula üle!
0-2 a mülemal hemisfääre kahj korral areneb välja kõnehärie. 2-10 häir,e siis kõne...funkn täielik. Ja teismelisel on ...
Tüdrukutel teatud funkid ....
Ükskki haigus ei tee aju paremaks ehk nt tekita kõnet vms. Kui on vasakuajupoolkera kahjustus, siis on häirunud nii verbalane kui mitteverbaalne. Meestel aga kõnefunki pidurud ons amal tasemel ja mitteverbaalne fukn on neil suht hea. Parema ajupoolkera kahjus korral mõlemal pole kõnet häiritud! Aga naistel pole häiritud mitteverbalane ruumitaju. Aga meestel on need suht võrdselt kehvad.S ee näitab, et paremaajupoolkera fukntsioon on meeestel-naistel erinevalt struktureeritud.Koolilastel on õpiraskused, siis hakkab tulema .....
Kui palju saab ravi/abi õiged inimesed?? Ainut 2 % et teget paljud ei saa vajalikku abi.
Matemaatikaga raskusi. Mataga on rohkem tüdrukutel raskusi.
Õpivilumuste häire on eraldi häire. Aga mõne haigusega kaasuvalt nt epilepsiaga võib ka välja areneda veel õpiraskus .
Düsleksia
Epilepsia – 1% elanikkonnast. See põhustab kognitiivset halvenemiest. Kõige rohkem tähelepanu. Kui teame, kus epileptilne kolle paikneb, siis teame, kas on rohkem nägemistajudefitsiiti, visuaalseid illusioone vms, või ka imelikke käitumisi/segasushoogusid. Mis on ohtlikud kohad epileptikule (köök, vannituba).
Kui on jalad konksus põlvest, sissepoole, jalalabad ka sisse, kikivarvulik, siis see on motoorika häie ja
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
NEUROPSÜHHOLOOGIA #1 NEUROPSÜHHOLOOGIA #2 NEUROPSÜHHOLOOGIA #3 NEUROPSÜHHOLOOGIA #4 NEUROPSÜHHOLOOGIA #5 NEUROPSÜHHOLOOGIA #6 NEUROPSÜHHOLOOGIA #7 NEUROPSÜHHOLOOGIA #8 NEUROPSÜHHOLOOGIA #9 NEUROPSÜHHOLOOGIA #10 NEUROPSÜHHOLOOGIA #11 NEUROPSÜHHOLOOGIA #12 NEUROPSÜHHOLOOGIA #13 NEUROPSÜHHOLOOGIA #14 NEUROPSÜHHOLOOGIA #15 NEUROPSÜHHOLOOGIA #16 NEUROPSÜHHOLOOGIA #17 NEUROPSÜHHOLOOGIA #18 NEUROPSÜHHOLOOGIA #19 NEUROPSÜHHOLOOGIA #20 NEUROPSÜHHOLOOGIA #21 NEUROPSÜHHOLOOGIA #22 NEUROPSÜHHOLOOGIA #23 NEUROPSÜHHOLOOGIA #24 NEUROPSÜHHOLOOGIA #25 NEUROPSÜHHOLOOGIA #26 NEUROPSÜHHOLOOGIA #27 NEUROPSÜHHOLOOGIA #28 NEUROPSÜHHOLOOGIA #29 NEUROPSÜHHOLOOGIA #30 NEUROPSÜHHOLOOGIA #31 NEUROPSÜHHOLOOGIA #32 NEUROPSÜHHOLOOGIA #33 NEUROPSÜHHOLOOGIA #34 NEUROPSÜHHOLOOGIA #35 NEUROPSÜHHOLOOGIA #36 NEUROPSÜHHOLOOGIA #37 NEUROPSÜHHOLOOGIA #38 NEUROPSÜHHOLOOGIA #39 NEUROPSÜHHOLOOGIA #40 NEUROPSÜHHOLOOGIA #41 NEUROPSÜHHOLOOGIA #42 NEUROPSÜHHOLOOGIA #43 NEUROPSÜHHOLOOGIA #44 NEUROPSÜHHOLOOGIA #45 NEUROPSÜHHOLOOGIA #46 NEUROPSÜHHOLOOGIA #47 NEUROPSÜHHOLOOGIA #48 NEUROPSÜHHOLOOGIA #49 NEUROPSÜHHOLOOGIA #50 NEUROPSÜHHOLOOGIA #51 NEUROPSÜHHOLOOGIA #52 NEUROPSÜHHOLOOGIA #53 NEUROPSÜHHOLOOGIA #54 NEUROPSÜHHOLOOGIA #55 NEUROPSÜHHOLOOGIA #56 NEUROPSÜHHOLOOGIA #57 NEUROPSÜHHOLOOGIA #58 NEUROPSÜHHOLOOGIA #59 NEUROPSÜHHOLOOGIA #60 NEUROPSÜHHOLOOGIA #61 NEUROPSÜHHOLOOGIA #62 NEUROPSÜHHOLOOGIA #63 NEUROPSÜHHOLOOGIA #64 NEUROPSÜHHOLOOGIA #65 NEUROPSÜHHOLOOGIA #66 NEUROPSÜHHOLOOGIA #67 NEUROPSÜHHOLOOGIA #68 NEUROPSÜHHOLOOGIA #69 NEUROPSÜHHOLOOGIA #70 NEUROPSÜHHOLOOGIA #71 NEUROPSÜHHOLOOGIA #72 NEUROPSÜHHOLOOGIA #73 NEUROPSÜHHOLOOGIA #74
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 74 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 105 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor estoonian Õppematerjali autor

Lisainfo

aine "neuropsühholoogia" kõigi loengute konspekt, sisaldab trükivigu, eksami materjal, Tartu Ülikool
neuropsühholoogia , frontaalsagar , oktsipitaalsagar , temporaalsagar , hippokampus , närvisüsteemi areng , eksam , hallaine , ajutrauma , V5 piirkond , afaasia

Mõisted

malaarial, kolvikesi, epifüüs, motivatsioon, düstoonia, müokloonia, sensoorne süsteem, psühhogeenne, rett, rettil, williamsi sündroom, peenmotoorika, vegetatiivne, müopaatia, prsefrontaalne ajukoor, temporaalsagaa osad, sekundarne ajuosa, v5kahjustus, ajukoores, v1 piirkonnas, insula, kiirukoor, lumpus, oimus, kõhtmisele, sts, nasaalne, rütmitunnet, ts kahjustus, anterograadne amneesia, temporaalsagaras, neuronid, ajutrauma korral, frontaalsagar, premootrne ajukoor, seljapiirkond, obsessiivnekompulsiivne häire, frontaalepilepsia haigus, virgatsained, alumist kiirusgarat, ajas rändamne, vaska prefrontaals, pseudopsühhopaatiline isiksus, korsakovi haigus, anosodiafooria, autotopagnoosia, balinti sündroom, ajuül, kontralateraalne neglekt, tagumisel kiirukoorel, konsrutksiooniline apraksia, vastastpoolel, ideomotoorne apraksia, parem kiirusagar, vasak ajupoolkera, parem pool, muusika, osadel lastel, infoülekanne, valekäega hambapesu, käelisus, nädianud, vadin, kuulmine, kuulmisaparaatide arv, kõnehäiretega lastel, aeglane infotöötlus, härie, leksikon, 300, sümbolid, metafoorid, mälupildid, uurijad, anatoomiline baas, häälikute ütlemiseks, väike jutt, karlsson katuselt, koolieani, meeldetuletus, kõne lateralisatsioon, korral ehholaalia, 6 eluaastat, sõna tähendus, foxp2, ppa, landau kleffner, basaalganglionite osas, eesmist osa, 28 m, assotsiatsioonikiud, herpesentsealiit, vaheaju, amneesia, ekvipotensiaalsus, mass action, m juhtum, alzheimeri põhjused, basaaltuumad, parkinsonitõve puhul, praiming, nägemisvälja, ruumitaju, või ruumitaju, hippokapmuse neuorid, agnoosia, otsimikukoor, parietaalprk, change blindness, haigutamine, anatsefaalia, apotoos, regeneratsioon, koolilastel, mataga, epilepsia, rostralis, anterior, bilateralis, caudalis, intermedius, ipsilateralis, aktiivne migratsioon, glutamaadi retseptorid, gaba reptseptoritel, sihtkoht, astrotsüüdid, aju, aju, eluaastal, kummaski ajupoolkeras, motoorika, orbito, perseveratsioonid, lähtuvad, frontaal, wigan, auditiivne ajukoor, kõne areng, menstrual cycle, afaasia, nurkkäär, semantiline dementsus, arcuatus, kõnetukordam, sensoorne süsteem, ühes suunas, saavad sisendi, superoptic nucleus, eristab 3, selektiivne, kortiko, reticulo, seljaaju kõhtmisest, ärkvel, ajukoorest, trakt, gracilis, guneatus, cerebellum e, kognitiiv, grupp projektsioone, kinni kaetud, apraksia, ajupoolkerad, amügdala, nägemissüsteem, eelistatud, somatosensoorne, supersensitiivseks, neuronit inimesel, autism, ts kahjustus, landua, ts kahjustus, mittetraditsioniline sex, sex, väljund ajukoorde, väljundid pf, case report, haaramisomaduste suhtes, patsiendi ülesandeks, nägemisväli, rakud seal, kuklasagar, hemianoopia, nägemishäired, visuaalne kogemus, kuklasagarate talitlus, eesmärgipärase stiimul, koorde, ahvi ülesandeks, kujutlus, moduleerivad eest, haaramisruum, hughlings, visuaal, dientsefaal, õppimise mõõt, alusõpikus, emotsioonid, basic emotions, posture, klüver, perseveratiivne käitumine, arhetüüpsetel emotsioonidel, raskused visuaal, creutzfeldti

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

78
docx
Neuropsühholoogia
106
pdf
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
74
docx
Psühholoogia konspekt
36
docx
Psühholoogia konspekt
68
doc
Kõnetegevuse psühholoogia
524
doc
Arengupsühholoogia
42
docx
Bioloogiline psühholoogia
37
odt
Psühholoogia





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun