10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-04-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
taksist
Õppematerjali autor
Gorod Narva! Ajalugu Narva aladel ja selle ümbruses on elatud juba kiviajal. Narva asula tekkis ilmselt muinaseestlaste linnuse kohale, mille lähedale ehitasid hiljem oma linnuse taanlased. Novgorodi kroonika teatas aastal 1172, et Novgorodis asus kaubaõu Nerveski või Nerovski konets (Nerevi õu). Narvia 8 adramaaga küla märgiti esmakordselt Taani hindamisraamatus 1241. Narva linnus rajati taanlaste poolt 1256. aastal, esialgu Narva jõe idakaldale. 1277. aastal kinnitasid ürikud, et Taani kuninga esindaja Eylard von Oberge nimetas end Eesti, Narva ja Tallinna komandandiks (capitaneus per Estoniam, Narwiam atque Revaliam). 1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuga said Rootsi Kuningriigi valdusse. Ingerimaa kubermangu keskuseks oli Narva linn, kus asus ka Ingerimaa kuberner või asehaldur. 1700. aastal alanud Põhjasõja algul, 30. novembril 1700 toimunud Narva lahingus saavutasid
Wilhelm Neumanni kavandi järgi ja korrastati Vallimägi.1941 lasid taganevad Nõukogude väed Vallitorni õhku. Torn taastati ja avati külastajaile 23. aprillil 1993.Vallimäel ja linnusevaremetes korraldatakse vabaõhuüritusi.2009 algasid Vallimäe ja Vallitorni rekonstrueerimistööd. 10 11 12 Narva Hermanni linnus Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal, Narvas, Narva jõe kaldal, aadressil Peterburi maantee 2, Narva Ajalugu 1254. aastast pärinevad esimesed teated taanlaste ehitatud Narva linnusest, mis esialgu asus küll üle Narva jõe tänapäevase linnuse vastas. Linnus võidi ehitada 1220. aastatel – seega kohe pärast Virumaa vallutamist oma Eesti valduste idapiiri kaitseks. Hilisem linnus ehitati Narva jõe
1655. aasta sügistalvel alustasid venelased suure saladuskatte all laiaulatuslikku ettevalmistusi Eesti, Liivi ja Ingerimaa ründamiseks. Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar 1656. aasta suve hakul sõda. Et oma tahtmist saavutada, juhtis ta Riia piiramist isiklikult. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. aasta sügisel. Venelaste kätte langesid ka Vastseliina ja Vasknarva linnus. 1658. aasta lõpus tehti Narva lähedal Vallisaare külas vaherahu. Kui aga rootslased vabanesid teistest vaenlastest lõuna pool ja ähvardasid rünnata, ei jäänud Venemaal muud üle, kui sõlmida 1661. aastal Laiuse kihelkonnas Kärdes lõplik rahu. Sellega tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti ja Liivimaal. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse. II Kuningavõimu tugevnemine. Eluolu Rootsi ajal. Reduktsioon. 1660
Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi. Sügisel talurahva ülestõus Harju- ja Läänemaal, eestlaste toetus Rootsi võimule. Piirama Koluvere linnust, kuid nad hävitati.
Seega täpne rahvastikustatistika piirkondade kaupa Eestis praegu puudub. 2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 linna, 10 alevit, 177 alevikku ja 4437 küla[8]. Suurimad linnad[9]. Järjekord Linn Maakond Elanikke Eestlasi Eestlaste osakaal Tallinn Tallinn Tartu Tartu Narva jõgi 1999.jpg Narva 1 Tallinn Harjumaa 400 387 215 114 53,7% 2 Tartu Tartumaa 101 169 80 397 80% 3 Narva Ida-Virumaa 68 680 3 331 4,9% 4 Kohtla-Järve Ida-Virumaa 47 679 8 479 17,8% 5 Pärnu Pärnumaa 45 500 36 112 80% 6 Viljandi Viljandimaa 20 756 18 995 91,5% 7 Sillamäe Ida-Virumaa 17 199 719 4,2% 8 Rakvere Lääne-Virumaa 17 097 14 496 84,8% 9 Maardu Harjumaa 16 738 3 331 20% 10 Valga Valgamaa 14 323 8 970 62,6%
katoliiklaste vastu vaenulikult meelestatud Tartus oli esimeseks protestantlikuks jutlustajaks 1523. aasta lõpul tegevust alustanud üks Lutheri õpilastest Hermann Marsow (sai hiljem üheks usu-uuenduse peamiseks kandjaks) Tartusgi leidis uus usutunnistus kodanike seas kiiresti poolehoidu ja seepärast sundis ärritatud piiskop jutlustaja Marsowi linnast lahkuma (läks ära Tallinnasse) 1525. aastaks levis reformatsioon ka Narva, Viljandisse ja Uus-Pärnusse, väiksematesse linnadesse aga hiljem Protestantluse levimisega tekkis jõuline liikumine munkade ja katoliku preestrite vastu, kelle kaitseks astus välja maa-aadel (seda tingis aadlike vanameelsus) Kõige visamateks katoliku kiriku kaitsjateks olid ordumeister Wolter von Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld Plettenberg kirjutas Tallinna raele karmis toonis manitsuskirja, mille ettelugemine vallandas
Tallinnas tõsiselt hoiti silma peal Narval, sest järgmine sihtpunkt oleks olnud Tallinn. Öeldakse, et Narvast tulistati kahuritest esimesena, teised ütlevad, et venelased tulistasid esimesena. Linnas tekib paanika. Vaherahu, Linnas algavad läbirääkimised. Tuleb saata saadikud Venemaale, Joachim Krumhusen ja Arnd von Deden saadetakse. Neid valiti, sest nad on kaubelnud Venemaal ja neil on hea vene keele oskus. Deden ja Krumhusen polnud nõus tsaariga, sest nad ei tahtnud, et Narva läheks tsaari võimu alla. Saadikud ei jõudnud veel tagasi aga Narvas oli raske olukord. Venelased kasutasid ära läbirääkimisi, et piirata ümber linna. Narvas toiduvarud olid tühjenemas ja laskemoonasi oli vähe. Aprilli lõpus saabub Viljandi komptuur ehk Gotthard Kettler, kellega tulevad kaasa Riia palgasõdurid (Riia linn oli nad vallandanud). Said piiramise rõngast sisse ning tugevdasid linna kaitset. Toimub üks kokkupõrge, sest soov võidelda oli nii suur. Tallinlased tulid
saj 11 päeva, 19.saj 12 päeva, 20.saj 13 päeva. Kuna kuulusime ühe ja teise riigi koosseisu, on ühissündmused. Altmargi relvarahu 1629.aastal, Rootsis 16.september, Poola ja ülejäänud Euroopa ajalookirjandus peab 26.septembrit. 1700.aastal otsustati Rootsis üle minna uuele kalendrile, üleminek pidi toimuma 41 aasta jooksul. Aastal 1700 oli veebruarikuus 29 päeva. Ekperiment kestis ainult 1712.aastale, siis mindi üleöö tagasi Juliuse kalendri juurde. Narva lahingu kuupäev, 30.november 1700, sel hetkel oli Rootsis 20.november, puhtalt Juliuse kalendri järgi 19.november. Vene kalender arvestas aega maailma loomisest, Kristus sündis vene kalendri järgi 5508.aastal. Sealt hakati aega lugema. Vene allikates peab alati arvestama selle nihkega, et tuleb juurde liita 5508. Venemaal algas uus aasta 1.detsember. Kohanimed Eesti kohanimed nagu tänasel päeval. Naaberalade kohta eestipäraselt,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid