NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES: VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS
Eraõiguse instituut





Taavi Käärid


NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES: VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED
Uurimustöö



Juhendaja : Aleksei Kelli






Tallinn 2011

SISUKORD

1. Nanotehnoloogia ja Patenteerimine 5
1.1 Nanotehnoloogiliste lahenduste patenteerimine Ühendriikides ja Euroopas 8
1.2 Patendipuhtus, leiutustase ja tööstuslik kasutatavus 12
1.3 Mittepatenteeritavad leiutised 15
2. Patenteerimisega seotud takistused 18
2.1 Interdistsiplinaarsus 18
2.2 Mittetoimivus ja praktilised kasulikkusega seotud probleemid 21
2.3 Upstream teadustöö ning ülepatenteerimine 23
2.4 Patendipadrikud nanotehnoloogias 24
3. VÕIMALIKUD LAHENDUSED 26
3.1 Rist -litsentseerimine 26
3.2 Patendikogumikud ( Patent pools) 26
3.3 Kohustuslik litsentseerimine 28
3.4 Patendikaitseta leiutised 29
Kokkuvõte 30
SUMMARY Nanotechnological Inventions in Patent Law: Challenges and Solutions 32
KASUTATUD KIRJANDUS 33

SISSEJUHATUS
Nanotehnoloogia kui rakendusteadus on tänapäeval uus ning kiiresti arenev nähtus, kus tehnoloogia kasutusvaldkond ulatub energiasektorist tarbekaupade valdkonnani. Seega on tegemist tervet ühiskonda puudutava tehnoloogiaga, mille avastused muudavad teaduse arengu pöördeliseks, andes võimaluse teha asju kordades kiiremini ja efektiivsemalt. Teadaolevalt on tegu ühe kiiremini areneva alaga, nõudes miljardeid dollareid investeeringuid arendusse. Seega on nanotehnoloogia üks prioriteetsem teadusharu 21. sajandil, mis võib pooldajate arvates tipneda puhta energia, jäätmeteta tootmise, odavate kosmosereiside ja isegi surematusega.1
Uute ja teaduskesksete leiutiste patenteerimisel tekivad aga mitmed väljakutsed, esiteks kuidas innovaatiline ja põhjalikult uurimata tehnoloogia kehtivasse patendirägastikku mahutada. Lisaks on nanotehnoloogilistele leiutistele omane takistus seotud uue leiutise suurusega – näiteks kuidas patendiga tagatud leiutist efektiivselt kaitsta või selle patenditavust kehtivas reeglistikus määratleda. Kolmandaks hõlmavad ja ühendavad nanotehnoloogilised leiutised mitmeid tööstuslikke ja teaduslikke valdkondi, muutes patentimise ja kaitse veelgi raskemaks. Kokkuvõtvalt teeb interdistsiplinaarsuse tase nanotehnoloogiast erilise teadusaru, seda eelkõige võrreldes biotehnoloogia või informatsiooni-tehnoloogiga, kus viimaste ainetevaheline seos on äärmiselt väike või puudub üldse.
Probleemide valguses tõstatati uurimustöös järgnev hüpotees: kehtiv patendisüsteem aeglustab nanotehnoloogilist innovatsiooni ning kommertsialiseerimist. Siinjuures püstitati uurimustöö koostamisel ka kõrvalhüpotees - nimelt, kas nanotehnoloogiliste leiutiste sobitamine kehtivasse patendiõigusesse on võimatu ning efektiivseks kaitseks ja arenguks tuleks aluseks võtta patendiõiguses kasutatud muu lahendus või luua selleks hoopis erineva raamistik .
Töö jaguneb kolme ossa , kus esimeses tuuakse välja nanotehnoloogia mõiste, mida nanotehnoloogia üldse endast kujutab. Siinjuures käsitletakse ka patenteerimist nii Euroopas kui ka Ühendriikides, andes ülevaatliku pildi kahe erineva patendisüsteemi lähenemistest. Teiseks tuuakse välja peamised nanotehnoloogia patenteerimisega seotud probleemid ning takistused. Peamiselt käsitletakse nanotehnoloogia kui teadusvaldkonna omapära ning praktikasse ulatuvaid patendiõiguse kitsaskohti, mis peaks eelkõige välja tooma töö olulisema probleemi. Kolmandaks tuuakse välja võimalikud lahendused, kuidas kehtivasse patendiraamistikku vastava tehnoloogia tulemid mahutada. Samuti tuuakse välja erialakirjanduses väljapakutud lahendused, hinnatakse nende praktilist kasutatavust kriitiliselt ning tuuakse välja autori enda arvamused, mis võiksid rakendamise korral tagada ühelt poolt nanotehnoloogiliste leiutiste efektiivse kaitse, teiselt poolt aga vastava ala arengu innovatsiooni ning intensiivse rakendatavuse näol.
Kuna nanotehnoloogia kui teadus on siiski uuema aja nähtus ning tänapäeval puudutab vastav valdkond tugevaid arenenud riike, leidub eestikeelset nanotehnoloogia patenteerimist puudutavat kirjandust vähe, peamiselt tuleb töös keskenduda väliskirjandusele ja seega ei jää muud üle, kui kaasata üksnes mujal maailmas esinevaid allikaid , peamiselt erialakirjanduses levivad artikleid ja arvamusi , samuti kohtulahendeid vastavate arvamustega kõrvutamiseks.

1. Nanotehnoloogia ja Patenteerimine


Nanotehnoloogia kui teadusharu ehk nanoteaduse uurimisobjektiks on peamiselt nanostruktuursete materjalide sünteesi, iseloomustamise, uurimise ja kasutamisega seotud valdkonnad, sh ka neile kasutuse leidmine. Nanomaterjale saab iseloomustada kui vähemalt ühel dimensioonil esineva nähtusega nanomeeterskaalal. Nanomeeter (nm) on üks miljardik meetrit (10-9 m) ehk sama palju väiksem meetrist, kui millimeeter on väiksem tuhandest kilomeetrist. Ühe nanomeetri pikkus on umbkaudu ekvivalentne kümne vesiniku ja viie räni aatomi joondatusega.2
Nanotehnoloogia tegeleb aine kontrollimise ja juhtimisega väga väiksel mõõteskaalal, üldjuhul vähema kui 100 nm ulatuses. Tegu on põhimõtteliselt molekulide ja aatomite individuaalse manipulatsiooniga.3
Euroopa Patendiamet4 defineerib nanotehnoloogiat järgnevalt:
Nanotehnoloogia kui termin hõlmab enda alla üksuste kontrollimist geomeetrilisel tasandil, mille vähemalt üks funktsionaalne osa on väiksem kui 100 nanomeetrit ühes või mitmes dimensioonis ning mõõtmes, ja mis on vastuvõtlikud füüsikalistele, keemilistele või bioloogilistele mõjudele omased sellele suurusele. Samuti hõlmab see endas seadmete ja meetodite kontrollitud analüüsi, manipuleerimist, töötlemist ja valmistamist , mille mõõtmise täpsus on väiksem kui 100 nanomeetrit.5
Eelnevast tulenevalt tekivadki selles valdkonnas mitmed probleemid. Esiteks nanotehnoloogia puudutab teadaolevalt väikseimaid osakesi või objekte, nagu eelpool nimetatud nanomeeter on üks miljardik meetrit, 100 nm on üks kümnele tuhandikule millimeetrile, seega ligi 500 korda õhem kui inimjuus. Aine manipulatsioon sellisel tasandil ei ole üksnes ühe tehnoloogilise teadusala prerogatiiv - nanotehnoloogia on igakülgselt interdistsiplinaarne ning selle rakendused on sageli juba olemasolevate tehnoloogiate tulem.6
Seega on nanotehnoloogia kompleksne erialadevaheline teadus, sisaldades endas nanokeemiat, nanofüüsikat, nanomaterjalide teadust, nanoelektroonikat (optoelektroonika ja nanotehnika), nanobioonikat, nanometroloogiat, nanoseadmeehitus jne.7 Uued nanotehnoloogilised arendused ja lahendused on tihti ka asjakohased mitmetes tööstusharudes. Nanotehnoloogia võib hõlmata endas keemiat, bioloogiat, füüsikat, arvutiteadust, farmaatsiatööstust, materjaliteadust, mitmeid valdkondi inseneriteadustest ja teistest teadustest.8
Vastavalt Riikliku Teadusfondi9 uurimusele, saavutab aastaks 2015 globaalne nanotehnoloogiaga seotud toodete ja teenuste turg ühe triljoni dollari piiri, tehes sellest ühe kiiremini kasvava tööstusharu maailma ajaloos. Kui need numbrid osutavad tõeks, on tulevikus nanotehnoloogia suurim majanduslik jõud, edestades niiviisi kombineeritud telekommunikatsiooni ja informatsiooni-tehnoloogia tööstust tehnoloogiabuumi ajal 1990. aastate lõpul. Aastal 2002 ületasid valitsuste investeeringud nanotehnoloogialastesse teadustöödesse ning arendusse hinnanguliselt kahe miljardi dollari piiri, millest ainuüksi Ühendriikide valitsuse kulutused moodustasid 604 miljonit dollarit.10 Aastal 2004 tõstis Ühendriikide Kongress rahastamist veelgi ligi kümme protsenti, kuni 847 miljoni dollarini.11
Eelpool nimetatud valitsuste investeeringud kajastavad üksnes avalikus sektoris panustatud rahahulka. Kahtlemata on vastavast valdkonnast huvitatud ka erainvestorid, riskikapitalid ning suurettevõtted, kelle rahapaigutused võivad olla oluliselt mahukamad. Peamise erinevuse tingib just motivatsioon , kus valitsuse puhul ei ole peaeesmärk investeeritud raha mitmekordne tagasisaamine. Kui aga tegu on ühe prioriteetseima arengupotentsiaaliga tehnoloogiaga maailmas, võib autori hinnangul investeeritud summade erinevus küündida isegi kolmekordseks, kus erasektorist paigutatud vahendid on hinnanguliselt kolm korda suuremad kui avalikus sektori poolt panustatud.
Nanotehnoloogia patenteerimisel on juhtkohal USA, järgnevad Jaapan ning Euroopa riigid. Samuti on näha erinevaid trende taotlustes, kus nanobiotehnoloogia domineerib Euroopa sfääris, nanoelektroonikaga aga Jaapanis .12 Nanotehnoloogiat võib lugeda järgmiseks tehnoloogiliseks revolutsiooniks (!), mis omab võtme tähendust 21. sajandi majanduslikus arengus.13 Tegemist on tõenäoliselt ühe intensiivsemini kasvava patendiõigust puudutava valdkonnaga, kus aastatel 1997 kuni 2002 tõusis nanotehnoloogiliste patentide hulk müstilised 600%, 370 patendilt 2 650 patendini.14
Eelpool toodust võib selgelt järeldada, et nanotehnoloogia kiire areng ning nanoteadusest tulenevad erisused vajavad kiiret patendiõiguse reageerimist, kus tuleb vastavad leiutised kehtivasse regulatsiooni mahutada, teise võimalusena tuleks eraldada nanotehnoloogilised leiutised reeglistikust, mille tulemusel luua nanotehnoloogilistele leiutistele hoopis erinev raamistik.
Kokkuvõtvalt tuleneb nanotehnoloogia patenteeritavuse keerukus ja omapära kolmest aspektist . Viimase sajandi jooksul on kõik 20. sajandi võimaldavad tehnoloogiad – arvuti, Internet , tarkvara ja biotehnoloogia - lõpetanud üldkasutatavana, kus nn alusplokkide patenteerimine läbi poliitilise või isiklike lähenemiste, regulatsioonide või patendi kehtetuse on ebaõnnestunud, st olukorda, kus laialt levinud tehnoloogiate alustalad on üldkasutatavad ning keegi ei taotle nende kasutamisest majanduslikku kasu. Kontrastiks aga eelnevale, patenteeritakse nanotehnoloogilisi leiutisi esimesel võimalusel ja aktiivselt, kus ühelt-poolt patenteeritakse tööstus-spetsiifilisi leiutisi, teisalt aga nanotehnoloogilisi alustalasid ja põhitõdesid.15
Teiseks teeb nanotehnoloogia eriliseks selle eri valdkondades ja tööstusharudes esinemine ning kasutamine. Tegu ei ole ühe ala taotlusega vaid hõlmatud on kõikvõimalikud valdkonnad, mille lõpptulemused on seotud nanotehnoloogiaga või milles endas kasutatakse erinevaid nanotehnoloogilisi lahendusi. Tehnoloogia aluspõhimõte võib olla kasutuses nii biotehnoloogias , tekstiilis, materjaliteaduses ja telekommunikatsioonis. Märkimisväärne hulk ettevõtteid omab aga patente, lisaks enda tegevusharule, ka teistes tööstusest, mille tulemusel tekivad mitmed ettevõtted, kelle põhitegevus ei ole seotud patentidega, mida nad omavad.16 Pooljuhttoodete ja informatsioonitehnoloogia ettevõtete näitel saab välja tuua aga patendiomanike aktiivsuse erinevuse võrreldes patendiomanikega, kes turul osalevad. Nimelt patendiomanikud, kes omavad patenti väljaspool enda põhitegevusharu, hagevad suurema tõenäosusega enda patendiõiguste kaitseks, kui ettevõtted, kes samal turul tegutsevad.17 Seega annab see aluse väita, et nanotehnoloogiliste leiutiste puhul ei ole üksnes tegu tehnoloogiga, mille abil üritatakse majandustegevust arendada, vaid tehnoloogia ise ja patendiõigus annavad võimaluse muuta see ärimeetodiks.
Kolmas asjaolu, miks võib nanotehnoloogiat võrreldes teiste arenevate tehnoloogiate valguses pidada unikaalseks, on ülikoolide suur osakaal patendiomanikest. Üldiselt hoiavad Ühendriikide ülikoolid ja avalikes huvides tegutsevad sihtasutused ligi protsendi ulatuses patenditaotluste koguarvust, nanotehnoloogiliste leiutiste puhul moodustab see aga ligi veerandiku - Sampat metoodika järgi ligi 12% üldkogumist.18 Ülikoolide leiutised on aga kaitstud olemuselt upstream patentidega, mis erinevalt downstream patentidest omavad negatiivset mõju innovatsioonile. Kuigi ülikoolide laborite avastused ja leiutised on ajaloo näitel omanud teiste võimaldavate tehnoloogiate arengus positiivset mõju, siis nanotehnoloogia puhul käituvad ülikoolid vastupidiselt - selle asemel, et lihtsalt avalikustada varajases etapis ideid ja avastusi eesmärgiga aidata kaasa tehnoloogia arengule, patenteeritakse leiutis äärmiselt algstaadiumis , mis omakorda mõjub üldiselt tehnoloogiale negatiivselt. Samuti on Ühendriikide ülikoolide patenteerimine peale Bayh-Dole Act’i pea 16-kordistunud19, lisades sellele juurde veel ligi tavalisest 12 korda suurema patenteerimisaktiivsuse, omavad ülikoolid nanotehnoloogias kordades suuremat kaalu kui teiste võimaldavate tehnoloogiate arengus.20 Väite poolt räägib ka asjaolu, et aastast 2003 kuni 2005 tuvastatud 55 avalikult kuulutatud nanotehnoloogilise patendi litsentseerimise kokkuleppest olid 20 seotud ülikooli või avaliku teadusuuringu üksusega, kes olid tuvastatud litsentsiandjatena. Kõikidel juhtudel oli tegu täieliku ja ainuõigusliku litsentsilepinguga, va ühel korral, mille puhul tingimused polnud avalikustatud.21 Vastava uuringu tulemus näitab ülikoolide üliaktiivsust turul, mille eesmärk on pigem tulu teenimine , mitte tehnoloogia arendamine. Seega võib järeldada, et ülikoolide osakaal nanotehnoloogia patenteerimisel ja arendamisel on üllatavalt suur.

1.1 Nanotehnoloogiliste lahenduste patenteerimine Ühendriikides ja Euroopas


Kehtiv patendiõigus annab patendiomanikule õiguse välistada teised loomast, kasutamast või müümast ükskõik mida, mis kehastab mingiski ulatuses tehnoloogiaid , mida patent katab. Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja Ühendriikide mitmete vastastike kokkulepete kohaselt esineb lai konsensus patenteeritavuse ja mittepatenteeritavuse hindamisel, millele vastavalt ei ole patendikõlbulikud loodusseadused , loodusnähtused, abstraktsed ideed, esteetiline looming ning informatsioon ja andmed per se üldiselt - peaaegu kõik muu aga on.
Ühendriikides on patendi saamiseks hädavalikud tingimused selle uudsus , kasulikkus ja leiutustase, kus uudsuse ja leiutustaseme üle otsustamisel hinnatakse varasemat kasutust ja laialdast tuntust (ingl k prior art22) teisiti kui mujal riikides. USA-s uuritakse patendi andmisel esitatud töös loodud andmete esinemist ühendriikide territooriumil, mujal kasutatud või tuntud andmeid arvesse ei võeta, samas paljudes riikides lahendatakse laialdase tuntuse küsimusi geograafilisi piire arvestamata. Nagu ikka on ka Ühendriikide patendisüsteemi eesmärgiks innovatsioon ja leidlikkus, andes patenditaotlejale monopolilaadse seisundi 17 aastaks alates taotluse esitamise ajast. Ühesõnaga tagab Ühendriikides patent patendiomanikule kindluse välistada leiutise valmistamine, kasutamine ja müümine kolmandate isikute poolt ja seda üksnes Ühendriikide pinnal.23 Erinevalt enamustest teistest patendikaitse tagajatest, antakse Ühendriikides patent taotlejale, kes esimesena asja leiutas , samas mujal maailmas pooldatakse lähenemist, kes esimesena taotles.24
2004. aastal lõi USA Patendi ja Kaubamärgi Ameti25 uue klassifikatsiooni üksnes nanotehnoloogilistele patentidele – klass 977, mis töötab ristviitena abistades teiste seas ülevaatajaid, teha kindlaks laialdase tuntuse aspekt patendi taotlemisel. Eelnevalt tuli enne patenditaotluse esitamist otsida andmebaasist märksõnade abil, et leida sarnast informatsiooni või patente, sama pidi tegema ka ülevaataja. Vastavalt ameti definitsioonile, peavad nanotehnoloogilised leiutised klassis 977 vastama järgnevatele kriteeriumitele:
  • Seotus teadustöö ja tehnoloogia arendusega, mis on saavutatud skaalal vahemikus 1-100 nm vähemalt ühes mõõtmes;
  • Fundamentaalsete arusaamade andmine fenomenidest ja materjalidest nanoskaalal ja struktuuri, seadmete ja süsteemide loomina ning kasutamine, millel on suurusest sõltuvad uudsed funktsioonid ja omadused.26

PTO-s on patentide ülevaatamine jaotatud vastavalt leiutiste valdkondadele, kus biotehnoloogia ja orgaanilise keemia keskus vaatab üle biotehnoloogilisi leiutisi, pooljuhttoodete keskus viimastele vastavaid leiutisi jne. Nanotehnoloogilistele leiutistele ei ole aga siinkohal eraldatud keskust ega ülevaatajaid, kes oleks spetsialiseerunud üksnes nanotehnoloogilistele leiutistele. Seega jagatakse leiutiste ülevaatamine vastavalt taotlustele keskuste vahel laiali, mistõttu interdistsiplinaarsusest tulenevalt on naotehnoloogilised leiutised laiali erinevate keskuste vahel. Ühe keskuse ülevaataja aga ei kontrolli alati teiste keskuste prior art’i, mistõttu võib esineda puudujääke viimase hindamisel ja tingimuste täitmisel. Puudub nanotehnoloogiale unikaalne klassifikatsiooni skeem ja efektiivne ning automaatne tööriist nanotehnoloogia prior art otsinguil.27
Eelpool nimetatud põhjustel on hetkel PTO nanotehnoloogiliste patentide süsteem korrapäratu ning ei motiveeri vähemalgi määral patendikaitset otsivaid ning lõpptooteni pürgivaid kliente kehtivat patendirägastikku läbima. Seega võib järeldada, et valitsev süsteemitus omab negatiivset mõju nanotehnoloogilisele innovatsioonile kui ka üldisele tehnoloogia arengule. Kuigi tegu on ühe suurima, Ühendriikides patendikaitset pakkuva ametiga, st väga suures hulgas patenditaotlusi kui ka nende ülevaatamist, jääb see ka viimaseks põhjenduseks, miks peaks patendiõiguse areng jääma jalgu tehnoloogia arengule ja seetõttu ka selle arengut pärssima.
Euroopas reguleerib patentide andmist ja sellega seotud küsimusi Euroopa patentide andmise konventsioon ehk Euroopa patendikonventsioon, mille artikli 52 lõike 1 kohaselt antakse Euroopas patente leiutistele, mis on uudsed, omavad leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatavad. Seega peab patenditav seaduse, protsessi, meetodi, aine või nende kombinatsiooni tulemusel olema uus, praktiline ja mitte ilmselge.28 EPC29 alusel on loodud üks ja ühtne patentide andmise süsteem, millele tuginedes antud patente nimetatakse Euroopa patentideks. Euroopa patendi kehtivusaeg on 20 aastat taotluse esitamise kuupäevast alates.30
Euroopas on patendiõiguse tagamiseks võimalik pöörduda kas Euroopa patendi saamiseks EPO poole või iga liikmesriigi poole eraldi, kelle juurest kaitset taotletakse. Aastal 2005 pöördus ligi 90% nanotehnoloogilistest patenditaotlejatest EPO poole patendi saamiseks.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #1 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #2 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #3 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #4 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #5 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #6 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #7 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #8 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #9 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #10 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #11 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #12 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #13 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #14 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #15 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #16 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #17 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #18 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #19 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #20 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #21 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #22 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #23 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #24 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #25 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #26 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #27 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #28 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #29 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #30 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #31 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #32 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #33 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #34 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #35 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #36 NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES-VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED #37
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-07-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor taavik Õppematerjali autor

Lisainfo

Nanotehnoloogilised leiutised patendiõigused, uurimustöö bakalaureuse raames.
Nanotehnoloogilised leiutised , patendiõigused

Mõisted

Sisukord

  • SISUKORD
  • SISSEJUHATUS
  • NANOTEHNOLOOGIA JA PATENTEERIMINE
  • Nanotehnoloogiliste lahenduste patenteerimine Ühendriikides ja Euroopas
  • Prior art
  • Convention
  • Patendipuhtus, leiutustase ja tööstuslik kasutatavus
  • Mittepatenteeritavad leiutised
  • PATENTEERIMISEGA SEOTUD TAKISTUSED
  • Interdistsiplinaarsus
  • Mittetoimivus ja praktilised kasulikkusega seotud probleemid
  • Upstream
  • Patendipadrikud nanotehnoloogias
  • VÕIMALIKUD LAHENDUSED
  • Rist-litsentseerimine
  • Patendikogumikud (
  • Kohustuslik litsentseerimine
  • Patendikaitseta leiutised
  • KOKKUVÕTE
  • SUMMARY
  • Nanotechnological Inventions in Patent Law: Challenges and Solutions
  • KASUTATUD KIRJANDUS
  • Kasutatud kohtulahendid
  • Kasutatud normatiivmaterjal

Teemad

  • NANOTEHNOLOOGIA JA PATENTEERIMINE
  • et al
  • European Patent Office
  • National Science Foundation
  • Ibid
  • downstream
  • Bayh-Dole Act
  • Nanotehnoloogiliste lahenduste patenteerimine Ühendriikides ja Euroopas
  • Ibid
  • per se
  • prior ar
  • Patent and Trademark Office
  • prior art
  • prior art
  • European Patent
  • Patendipuhtus, leiutustase ja tööstuslik kasutatavus
  • overlapping’
  • In re Hoeksema
  • prior
  • prior art
  • Mittepatenteeritavad leiutised
  • Ibid
  • PATENTEERIMISEGA SEOTUD TAKISTUSED
  • buckyball
  • Interdistsiplinaarsus
  • overlappingu
  • Mittetoimivus ja praktilised kasulikkusega seotud probleemid
  • perpetuum mobile
  • United States Patent and Trademark Office
  • Ziegler
  • teadustöö ning ülepatenteerimine
  • downstream
  • downstream
  • upstream
  • Patendipadrikud nanotehnoloogias
  • Ibid
  • upstream
  • VÕIMALIKUD LAHENDUSED
  • Rist-litsentseerimine
  • Patent pools
  • start-up
  • Start-up
  • Kohustuslik litsentseerimine
  • start-up
  • Patendikaitseta leiutised
  • downsteam
  • Almeling, S. D
  • Bawa, R
  • Bawa, R
  • Bowmann, D
  • Garner, A
  • Germinari C
  • Getto, E. J., Cwik, C. H., Russell, L. D
  • Goddin, J.R
  • Heines, H
  • Huebner, S
  • Hunt, G., Mehta, M
  • Kukrus, A
  • Laurence H.R., Litowitz, R.D
  • Lemley, M
  • Mandel, G
  • Miller, J., Serrato M., Represas-Cardenas, J., Kundahl, G
  • Pokropivny, V., Pokropivny, A., Lohmus, R., Hussainova, I., Vlassov, S. et al
  • Sampat, B
  • Schellekens, M
  • Scott, R
  • Serrato, R
  • Singh, K
  • Steven, Y
  • Zech, H
  • Vaidhyanathan, S
  • Chakrabarty
  • Dawson Chemical Co. v. Rohm & Haas Co
  • Cont’l Paper Bag Co. v. Eastern Paper Bag Co
  • In re Hoeksema

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
1072
pdf
Logistika õpik
343
pdf
Maailmataju uusversioon
477
pdf
Maailmataju
161
pdf
Juhtimise alused
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
198
doc
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !