(klindamütsiini, erütromütsiini, tetratsükliin) kasutatakse põletikulise akne ravis. Pärsivad bakteri Propionibacterium acnes ja teiste põletikku tekitavate bakterite kasvu. Toime avaldub pärast 2 nädalat ravi. AB ärritavad nahka vähem kui bensoüülperoksiid ja tretinoiin. Klindamütsiinravi ajal võib päevitada, kuid tetratsükliinravi ajal tuleks päikesest hoiduda. DUAC GEEL 10MG\ 50MG (Klindamütsiin ja bensoüülperoksiid) Näidustus: Kerge või mõõdukas acne vulgaris, eriti põletikulised kahjustused Annustamine: Täiskasvanud ja noorukid al. 12 eluaastast. Määritakse 1 kord päevas kahjustatud piirkonnale. Eelnevalt nahapiirkond pesta. Vastunäidustused: Ei tohiks kasutada esineva ülitundlikkusega klindamütsiini, linkomütsiini, bensoüülperoksiidi suhtes. Hoiatused: Ettevaatusega patsientidel, kellel on eelnevalt esinenud regionaalne enteriit, haavandiline koliit, antibiootikumidega seotud koliit.
BIOLOOGIA NAHK Referaat Juhendaja: Pärnu 2009 NAHK Nahk on organ, mis katab inimese keha. Selle kõige tähtsam ülesanne on kaitsta organi. Nahk kaitseb meid väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest. Inimese nahk aitab säilitada kehatemperatuuri. Liigse soojuse äraandmiseks laienevad nahal veresooned ja nahka tungib rohkem verd. Seetõttu hajub väliskeskkonda rohkem soojust ning kehatemperatuur langeb. Lisaks sellele aitab keha ülekuumenemist vältida higistamine, sest higi auramine keha pinnalt jahutab organismi.
Steffi Miitel Nahahaigused Õpimapp 2014-2015 Sügelised Sügelised ehk scabies on parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,4 mm) sügelislest Sarcoptes scabiei. Haigus levib nahakontaktil. Nakatuda võib igas vanuses. Noored täiskasvanud nakatuvad kõige sagedamini seksuaalvahekorra ajal. Sügelised võidakse saada ühises voodis magades, tiheda perekondliku kontakti läbi, aga ka lestadega saastunud voodipesuga. Nakatumist soodustavad ja lesta
............................................................................................................................................................3 SISUKORD.............................................................................................................................................................5 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 6 1 NAHK JA SELLE HOOLDUS...........................................................................................................................8 1.1 NAHK...............................................................................................................................................................8 1.2 NAHA EBAPUHTUSED.....................................................................................................................................10 1.3 NAHA HOOLDAMINE...............
Nahaprobleemid imikutel Nahk on inimkeha suurim elund, mis koosneb marrasnahast, pärisnahast ja nahaalusest rasvkoest. Marrasnaha alumise osa rakud kasvavad, jagunevad ja rändavad nahapinnale, täitudes keratiiniga, mis annab nahale tugevuse ning elastsuse. Marrasnahas leidub ka melanotsüüte, mis toodavad melaniini, mille ülesandeks on kaitsta pärisnahka päikese UV kiirguse eest. Melaniin annab ühtlasi nahale värvuse. Pärisnahas asuvad rasunäärmed, higinäärmed, närvid, veresooned, lümfisooned, karvanääpsud, lihaskiud, närviretseptorid ning nahavigastusi parandavad rakud. Nahk kaitseb imiku nahaaluseid kudesid hõõrumise, bakterite, viiruste, vedelikukaotuse ja UV-kiirguse kahjuliku toime eest. Samuti osaleb nahk lapse soojusregulatsioonis, ainevahetuses ning hingamises. Nahk on ka tunde-elund, mille kaudu kogeb imik ümbritsevast keskkonnast erinevaid stiimuleid: soojust, külma, puudutust, survet, valu, jne. Vastsündinu ja imiku nahk erineb
Naha paksus on 1-4 mm, kogupindala 1,5-2 m² ning kaal 4 kg. Kõige paksem on nahk peopesadel ja jalgadel ning kõige õhem silmalaugudel ja huultel. Erinevad füüsikalised, keemilised, mehaanilised ja bioloogilised tegurid võivad nahal esile kutsuda erinevaid reaktsioone. Nahk on otsekui peegel, mis näitab keha sisemuses toimuvat. 1.1 Dermatiit ehk nahapõletik Dermatiit on naha pindmise osa põletik, üks kõige tavalisem ja sagedamini esinev nahahaigus. Üheks olulisemaks asjaoluks selle haiguse kujunemisel on pärilik eelsoodumus. Haigus avaldub ühetaolise nahalööbena, nt. punetuse või villikestena.Esineb sagedamini väikelastel ja avaldub tavaliselt 3. elukuul. Kui nahapõletiku põhjuseks on mingi välisteguri toime, nimetatakse haigust kontaktdermatiidiks. Allergilise kontakt- dermatiidi põhjuseks on ühe või mitme allaergeeni sattumine organismi. Kontakt- dermatiiti täheldatakse mitu korda sagedamini kui allergilist ja rohkem esineb teda kätel ( vt joonis 1 ).
normaalsel funktsioneerimisel, seedeelundkonna lihaste toonuste säilitamisel, naha, juuste, silmade, suu ja maksa tervise tagamisel.Nahale annavad nad aga terve jume ning hoiavad naha niiskustasakaalu. Vitamiin B3 (niatsiin) ja vitamiin B5 (pantoteenhape) on väga populaarsed nahahooldus vahendite koostisosad, sest nad säilitavad väga hästi naha niiskustaset. Vitamiin B5 mõjub soodsalt ka akne ravis. Vitamiin B1(tiamiin) mõjub hästi kardiovaskulaar süsteemile. Selle vitamiini vajadus on suurem sportlastel. Vitamiin B7 ehk biotiin omab soodsat toimet nahale, juustele ja küüntele. Foolhape omab väga suurt tähtsust rakkude jagunemise protsessis, suurenenud vajadus rasedatel. Suurimad B vitamiini allikad: B vitamiine leidub kõikides värsketes töötlemata toitudes. Töötlemine vähendab oluliselt selle vitamiini sisaldust toidus. Eriti palju B vitamiini leidub loomsetes toitudes nagu maks, kalkun ja tuunikala. Taimsetest toitudest leidub seda vitamiini
Erinevad koorimise metoodikad omavad võimalikke sarnaseid kõrvalnähte: põletik, hüper– ja hüpopigmentatsioon, armide moodustamine. Agressiivsemad koorimised annavad suurema efekti, kuid samas on ka rohkem kõrvalnähte. Kuidas saavutada maksimaalselt positiivset tulemust nii stressirohkelt protseduurilt nagu keemiline koorimine ja seejuures vältida negatiivseid tagajärgi? Eelkõige, tuleks koguda kliendi haiguse eellugu. Seejärel tuleb täpselt otsustada selle protseduuri näidustuste ja vastunäidustuste üle, klassifitseerida koorimisi eri sügavuste ja liikide järgi. Valides erinevate koorimisprotseduuride vahel ja andes oma patsientidele erinevaid soovitusi tuleks kindlalt teadvustada endale antud koorimisprotseduuri mõju ja planeerida selle tulemusi. Teisisõnu nahaehituse põhjalik tundmine on edu pant. Keemiline näonaha koorimine kõlab riskantselt, kuid on väga efektiivne viis näonaha noorendamiseks
Kõik kommentaarid