Nüüdismaailma kujunemine ja tänapäeva tunnused (0)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Inimühiskonna arenguetapid

Kujunevad välja erinevad ühiskonnaklassid. Riigi oluline roll. Industriaalühiskond on valdavalt tänapäevamaailmas levinud. Aafrika, Ladina-Ameerika, Aasia. 3) Infoühiskond ­ oluline on igasugune informatsiooni levik ja kättesaadavus ning tootmistegevyses kasutatakse väga keerukaid tehnoloogiaid ja vähe inimesi. Selline ühiskond on kujunemas Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. (20.saj. teisel poolel) Infoühiskonna kujunemine ja iseloomulikud jooned (4 murrang) Hakkas kujunema peale II maailmasõda e. 20 saj. teisel poolel. · Tuumaenergia kasutuselevõtt · Side väga kiire areng võimaldas infoühiskonna kujunemist (raadioa, television, satelliitside, mobiilside, arvutiside, internet) · Väga suured teadusavastused (bioloogias geneetika, uued materjalid, kosmoseuuringud) · Transpordi mitmekesistumine ja kiirenemine · Inimeste haridustaseme tõus

Geograafia

16

doc

I Muutused ühiskonnas

saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt masintootmisele – tõusis tööviljakus, linnastumine, tarbimine, (eeldused: teaduse ja tehnika areng, tööjõud, rahakapitali olemasolu) jaguneb: varaindustriaalne: mitmeväljasüsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taime- ja loomaliikide aretus hilisindustriaalne: auruvedur, aurikud, kivisöe tarbimine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine geograafilise tööjaotuse kujunemine: piirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused koloniaalsüsteemi kujunemine: industrialiseerumise lõppedes kujunesid tööstusriigid ja kolooniad tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja olid iseseisvad (emamaa) kolooniad tegelesid toodangu hankimisega, transportimisega emamaale. kaubavood jagunesid kolme suunda: 1) emamaa – koloonia (põllumajandussaadused, tööstustooraine) 2) tööstusriikide omavaheline kaubavahetus

Globaliseeruv maailm

12

odt

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia

Linnast maale Kapitalimahukas tööstus ( paber, mälukiibid) ­ tootmine väga suurtes tehastes. Ettevõtluse ruumiline korraldus Ettevõtlusklaster e kobar ­ mingis piirkonnas spetsialiseerunud suur ettevõtlusvõrgusti, mis on keskendunud sarnase või omavahel seotud toodangu valmistamisele ( metsandus ­ masinaehitus ­ puidutööstus-paberitööstus-pangandus-äriteenused-koolitus-ehitus jne ) Olulised klastrikujunemisel muututad inimtegurid, mitte looduslikud. Olulised klastri tunnused, edukuse võtmed oma kaubamärgi e brändi olemasolu. Ülesanded. 1. Millisesse piirkonda on Eestis koondunud suurem osa tootmisettevõtteid ? Miks sinna ? 2. Miks on pagaritööstuse ettevõtted orienteerunud eelkõige kohalikule ( sise-) turule ? 3. Ida- inglismaal on arvukalt suhkrupeedivabrikuid.Enamik neist asub põllumajanduspiirkonnas, kus suhkrupeeti kasvatatakse.Selgita,miks suhkrupeedivabrik on toorainele orienteeritud ettevõte ? Säilivusaeg, on vaja toorainet.

Geograafia

6

doc

Globaliseerumine infoajastul

Globaliseerumine infoajastul 1.) Mida tähendab globaliseerumine e üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad rigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse. (maj kriis nät Ida-Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. 2.) Nimeta globaliseerumise eeldused e millised nähtused ja protsessid aitasid kaasa globaliseerumisele? Globaliseerumiseks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi: kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist majanduskoostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseeri

Geograafia

8

docx

Geograafia - muutused ühiskonnas konspekt

1. Muutused ühiskonnas Inimühiskonna etapid on · Põhinenud eri tehnoloogiatel ja sotsiaalsetel suhetel · Toiminud vaid neile iseloomulikus ühiskonnakorralduses Ühiskonna arengus võib eristada: · Põllumajandusajastut · Tööstusajastut · Infoajastut 1.1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Põllumajandus- ehk agraarajastu · Algas u 6000-7000 a tagasi ­ inimesed jäid paikseks, hakkasid põldu harima ja koduloomi pidama · Elatusvahendeid toodeti kohalikest loodusvaradest · Elatusmajandus ehk naturaalmajandus · Peamine tegevusala põllumajandus · Teised majandusharud (käsitöö, kaubandus jne) olid vähemtähtsad · Esivanematelt päritud teadmised ja oskused täiustusid aeglaselt · Tööjaotus ­ põlluharijad ja käsitöölised · Ühiskond üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti · Iga piirkond elas omaette · Eri regioonide majanduse

Geograafia

19

doc

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks

1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal ­ uustööstusmaad - Kaasajal ­ Põhja-Ameerika, Lääne- Myanmar Singapur,Taiwan, Lõuna-Korea Euroopa, Jaapan. (Kagu-Aasias, endine ( Ida-Aasia), Ladina-Ameerika Vaimne töö. P

Geograafia

10

doc

Ühiskonnageograafia I konspekt

ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suuremgi kui väikestel rahvusriikidel Suhteline eelis ­ mingi riik (tootja) suudab toota teatud kaupu suhteliselt väiksemate kuludega kui teised. Riigil tuleks spetsialiseeruda majandusharule, milles mahajäämus on väikseim. Vabakaubanduspiirkond ­ ühendus, kus liikmesmaade vahel on kaotatud kõik kaubandustõkked.  2. Agraarühiskonna tunnused: · Paikne eluviis · Põllumajandus Varaagraarne (rändkarjakasvatus, alepõllundus) Hilisagraarne 15. saj (põlispõllundus, ühinesid looma- ja taimekasvatus) · Arenes Ida-, Lõuna- ja Kagu-Aasias, Vahemeremaades ja Euroopas. · Kõige eesrindlikum oli Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud ja kõrge töökultuur.

Geograafia

9

doc

Infoajastu geograafia

GEOGRAAFIA ­ 1 INFOAJASTU GEOGRAAFIA: GLOBALISEERUMINE. GLOBAALSE TÖÖJAOTUSE PÕHIJOONED. Globaliseeruma ­ üleilmastuma Mastaabi sääst ­ tootmiskulude kokkuhoid suurtootmisel. 1 Globaliseerumise eeldused: 1. koloniaalsüsteemi poliitiline iseseisvumine 2. riikide vaheline majanduslik koostöö 3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised) 4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda sõjatehnika eelisareng) 5. transpordi odavnemine (eriti lennunduse kiire areng) Kapitali ja tehnoloogia liikuvus võimaldavad paigutada tootmise sinna, kus see on kõige odavam. (see omakorda seab ohtu majanduse stabiilsuse...) 2 Infoajastu globaalne tööjaotus Infoajastul süveneb globaalne tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele (tihti vaid toote osale või üksikutele töö

Geograafia

Kommentaarid (0)