1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist - millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisegaühiskonnas kaasnesid? 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx,Weber ja Durkheim tööstusühiskonda? 3. Kirjelda heaoluriigi kujunemist. 4. Iseloomusta heaoluriiki. 5. Millised on heaoluriigi arenguetapid ja mida toob tulevik? 6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutamatult seotud? Miks? 7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 19.-20. sajandil. 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond? 9. Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga? Millises seisus on Eesti täna? 10. Mida kujutab endast polüarhia? 11
millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisega ühiskonnas kaasnesid? Tööstusühiskonna ajal oli majanduses esikohal tööstuslik tootmine. Range arvestus, aja otsstarbekas kasutamine, ratsionaalsus, bürokraatia tugevnemine Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna- ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid Postindustriaalses ühiskonnas kasvas kiiresti teenindussektori osatähtsus Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Postindustriaalne ühiskond vajas haritud spetsialiste Kujunes välja keskklass Tekkis masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Teabe mõjukus majanduskonkurentsis ja argielus Info oluliseks kujunemine kõikides elusfäärides Teadmusühiskond Eelnevalt rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Oluliseks tõusis teaduse, uurimisasutuste, avastusleiutiste rakendamine Paindlik ja vabam töökorraldus
Nüüdisühiskonna iseloomustus: turumajandus riigipoolse planee- * Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus. rimisega * tööstuslik kaubatootmine Teadmusühiskond: * rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises * vabam töökorraldus * vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus * loovus, oskus töötada meeskonnas, rakendada oma teadmisi * inimõiguste unnustamine Infoühiskond:
Sissejuhatus Nüüdisühiskond vormus 19. sajandil, mil kujunesid välja ühiskonna kolm põhilist sektorit  turumajandus, avalik ehk valitsevsektor ja kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed tööstused ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne. Oluline oli, et tööaeg saaks kasutatud võimalikult otstarbekalt. Juhtmotiiviks kujunes ütlus ,,aeg on raha!". Võimusuhted ning argielu muutusid asisemaks
osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tänapäeva ühiskond on mitmetahuline, mistõttu kasutavad teadlased selle iseloomustamiseks mitmesuguseid oskussõnu. Kui huviorbiidis on valitsemine, räägitakse demokraatiast ja diktatuurist. Kui uuritakse majandust ja tehnoloogiat, kasutatakse mõisteid tööstus- ehk industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, infoühiskond, teadmusühiskond. Sotsiaalset võrdsust ja õiglust analüüsitakse heaoluriigi mõiste varal. Sotsiaalfilosoofid tarvitavad mõisteid modernsus ja postmodernsus, seades sellega tähelepanu keskmesse väärtused, maailmatunnetuse ja inimsuhted. 3 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned 1. Tööstusühiksonnast teadusühiskonda 1.1 Tööstusühiskonna põhijooned
uurimisasutused olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge Teadmusühiskonna tunnused: - paindlikum ja vabam töökorraldus - oluline on loovus - oskus töötada meeskonnas - oskus rakendada oma teadmisi - ülemuse ja alluva roll pole rangelt määratud Postindustriaalne ühiskond- tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenindussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur Postindustriaalse ühiskonna tunnused: - teenindussekstori osatähtsuse kiire kasv - teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine majanduses - insenertehniline personal - teenindussektori töötajata osakaal tööjõus Polüarhia (paljude võim)  kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele, kodanikuorganisatsioonide ja
1. Ühiskonna komponendid- arenenud kultuur ja rahvuslik identiteet, püsiv territoorium, ajalugu, poliitiline sõltumatus, täienemine laste sündimusega ja/või immigratsiooniga 2.tootmisviisid ühiskonnas: *Põllumajandusühiskond- põhi rõhk põllumaj ja karjandusel *tööstusühiskond- esikohal on tööstuslik tootmine, konveier, ratsionaalsus, ,,Aeg on raha'' *teenindusühiskond- kõrgtehnoloogia massiivne kasutamine, ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur, 3. Tööstus teooriad: *Adam Smith- rikkust toodab töö ehk tööväärtuste teooria, maj liberalism (riik ei tohi sekkuda, turg reguleerib ise) indiviidi egoism *Karl Marx- 2 põhiklassi, konfliktiteooria, 2 kapitalismi tõukejõudu on toota kasumit ja püsida konkurentsis *Max Weber- protestantlik eetika ja kapitalismi vaim *Emile Durkheim- tööstusühiskond areneb individualism, anoomia oht, puuduvad
2. Eesti Majandus  lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis 2008 Nüüdisühiskonda iseloomustavad järgmised tunnused (õpik, lk 5-16) 1. Ühiskonnasektorite eristatavus 2. Ühiskonnasektorite vastastikkune seotus 3. Tööstuslik kaubatootmine 4. Rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses 5. Vabameelsus inimsuhetes 6. Inimõiguste tunnustamine Veel ühiskonna kohta kasutatavaid oskussõnu 1. Valitsemine  demokraatia, diktatuur 2. Majandus, tehnoloogia  tööstusühiskond, postindustriaalühiskond infoühiskond, teadmusühiskond  uus majandus  teadmistepõhine majandus 3. Sotsiaalne võrdsus ja õiglus  heaoluriik 4. Sotsiaalfilosoofid  modernsus, postmodernsus (väärtused, inimsuhted, maailmatunnetus) Vaatame lk 5 joonist Agraarühiskond 1. Töötegemine sõltus ilmastikust 2. Rahvakalendri tähtpäevadest 3. Usupühadest 4. Pidutseti tavaliselt tööperioodi lõpus, mis oli jätk töisele
Mõisted Nüüdisühiskond- Tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Infoühiskond-Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Teadmusühiskond-Teadmusühiskond (teadmispõhine ühiskond) on ühiskonnatüüp, kus
TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool põhi rõhk teenindsektoril masstarbimine heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I  infoühiskond kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber Emilé Durkheim Vabaturumajandusest Kapitalistlikust Kapitalistluku Sotsioloogiateaduse  propageeris tootmisest ja tootmisviisi rajaja. turumajandussuhteid, klassisuhetest. vaimsetest Tööjaotuse rõhutas et väärtusi Uskus, et tunnete eeldustest. põhifunktsioon on loob majanduses ja traditsioonide Saksa nimekaim sotsiaalse
1. Kirjelda tööhõive muutumist ühiskonna arenedes! · Teikib industriaalühiskond ja tööstusühiskond 1970-1980 · Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus · Põllupidajate arv kahanes · Domineerisisd töölisedosatähtsusest esikohale tõusevad teenindussektoris hõivatud inimesed 2. Missugused olid tööstusliku pöörde tagajärjed? · Muutused tööhõive, majanduse põhivaldkondades üha rohkem inimesi töötlevas sektoris · Linna- ja maarahvastiku suhtarv suurenes linnaelanike arv · Leibkonnamudel väiksed pered · Tööaeg domineerib puhkeaja üle
kasuks. 4)Linnastumine 5) Tööhõive muutus 6) muutub leibkonna mudel (inimesed kes majandavad koos), kaovad ära suurpered. 2) Postindustriaalühiskond 1) teeninduse sfääri osatähtsuse 1) väga tugev tsentraliseeritus kasv 2) teaduse ja tehnoloogia 2) massitootmine, osakasv majanduses 3) massitarbimine, massimeedia, inseneride hulga suurenemine massikultuur. On alguse saanud tööjõu hulgas 4) kesklassi globaliseerumine. tekkimine 3) Teadmus ehk infoühiskond 1) teaduse kiire areng 1) loovus
Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond  tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia. Primaarne sektor ehk hankiv tööstus  põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus, mäetööstus.
c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond Termin ,,postindustrialne" levinuim kuna nüüdisühiskonda peetakse industriaalühiskonna otseseks jätkuks. Ka kirjeldamisel rakendatakse sageli võrdlust industriaalühiskonnaga. Kindlalt iseloomulik kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud. Muutused majanduse struktuuris Tööstusühiskonnas esmatähtis roll hankival (majanduse primaarne sektor) ja töötleval (majanduse sekundaarne sektor) tootmisel, mis tarvitasid rohkesti keskpärase kvalifikatsiooniga tööjõudu. Postindustriaalne tootmine asendas suure osa sellest masinatega ja robotitega, toimus teadus- ja tehnikarevolutsioon ning kasutusele tulevad kõrgtehnoloogia ja teadusmahuka tootmise mõisted
rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit  turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Vabrikutöö viis töölised pikaks ajaks (tööpäev kestis 12Â14 tundi) keskkonda, kus kõik määras vabriku töörütm.
muutus 4. vajadus lõbustusasutuste järgi tööhõive-inimesed hakkasid tööl 5. vajadus füüsilise koormuse järgi käima kindlal kellaajal 5. muutub leibkonna mudel-kaovad ära suurpered 2. Postindustriaal ühiskond 1. teeninduse osatähtsuse kasv 2. 1. tsentraliseeritus teaduse ja tehnoloogia osakasv 2. massitootmine majanduses 3. inseneride hulga 3. massitarbimine suurenemine tööjõu hulgas 4. 5. massikultuur keskklassi tekkimine osa 6. globaliseerumine ühiskonnast, kellel on kõrge ametialane kvalifikatsioon ja stabiilselt kõrge palk 3
Majanduses tõusis esile tööstuslik tootmine. 1) Tööd korraldati konveieritel 2) Ratsionaalsus  range arvestus 3) Bürokraatia  ametnike võim 4) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstuspööre ja üleminek kapitalismise muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 1) Leibkonnamudelid 2) Linna- ja maarahvastike suhtarv 3) Tööhõive majanduse põhivaldkondades Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond. 1) Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine 2) Kirjaklassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud Tertsiaar- ehk teenindussektor. 1) Osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab: 1) Haritud spetsialiste 2) Tsentraliseeritust ja paremini kooskõlastatust Adam Smith  propageeris kujunevaid turumajandussuhteid  olles veendunud nende paremuses
54 kursus tutvustab ühiskonna struktuuri ja seaduspärasusi, õpetab tundma poliitilis 55 i protsesse ja jõude, avab demokraatia olemuse ja selle toimemehanismid. 56 Kursus tutvustab erakondi valimisi, parlamendi ja täidesaatva võimu struktuuri ja 57 töökorraldust. 58 Pöörab tähelepanu võimude lahususele, uurib majanduse arengut nüüdismaailmas, 59 rahvusvahelist julgeolekut ja ühtse euroopa toimimist. 60 Tööstus ja teadmusühiskond 1.1 61 Feodaal kord (feodaalid, talunikud) -> 1640 ja 1780 vahel tekib tööstuslik pööre -> kapitalistlik kord (sinikraed, valgekraed) 62 Nüüdisühiskond kujunes 19. sajandil, kui kujunesid välja ühiskonna sektorid: 1) turumajandus 2) valitsussektor 3) kodanikuühiskond 63 Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune
.. 1) Agraarühiskond : - Tähtsaim ressurss  maa - Peamised otsustajad  maaomanikud - Peamised töötegijad  talupojad - Peamine töövorm  käsitöö - Levinud riigivorm  absolutistlik kuningriik - Valitsuse roll  tagada riigi julgeolek, siseriiklik kord - Perevorm  suurpere - Valitsev majandamisviis  naturaalmajandus - Töögraafik sõltus  aastaajad, ilmastik,usupühad 2) Tööstusühiskond : Tööstus  ehk industriaalühiskond  ühiskond, kus tööstuses hõivatud inimeste osakaal on suurem kui põllumajanduses - Tähtsaim ressurss  raha,masinad - Peamised otsustajad  ärimehed - Peamised töötegijad  töölised - Peamine töövorm  masinatöö - Töögraafik  sõltus töörütmist, mitte ilmast jne - Valitsev majandamisviis  turumajandus
Muutusid Tööhõive majanduse põhivaldkondades  tööstuse arenedes tõusis elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Linna- ja maarahvastiku suhtarv  tööstustööliste ja linnainimeste osakaal tõusis ning põllupidajate arv kahanes. Leibkonnamudelid  agraarühiskonna-aegse suuperede ülekaalu asemel kujunes peamiseks leibkonnatüübiks väikepere. 20. sajandi viimaseks veerandiks omandas 19. sajandil kujunenud tööstusühiskond sedavõrd palju uusi jooni, et hakati rääkima uuest ühiskonnatüübist  postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast, millele on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassikultuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kiiresti kasvas tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste.
rohkem arenenud arengumaades. Põhijooned: töö konveieril, linnaelanike arvu kasv, tööaja domineerimine puhkeaja üle. Postindustriaalne ühiskond - tööstusjärgne ühiskond. Sai alguse 18.saj. lõpul Suurbritanniast. Postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Kõrgtehnoloogia kasutamine. Põhijooned: riik sekkub majandusse, masstootmine, massikultruur,- meedia, teenindussektori kiire kasv. Teadmusühiskond - teadmistepõhine ühiskond. Kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus majanduse kui ka ühiskonna juhtimiseks kasutatakse teadusuuringute tulemusel.
rohkem arenenud arengumaades. Põhijooned: töö konveieril, linnaelanike arvu kasv, tööaja domineerimine puhkeaja üle. Postindustriaalne ühiskond - tööstusjärgne ühiskond. Sai alguse 18.saj. lõpul Suurbritanniast. Postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Kõrgtehnoloogia kasutamine. Põhijooned: riik sekkub majandusse, masstootmine, massikultruur,- meedia, teenindussektori kiire kasv. Teadmusühiskond - teadmistepõhine ühiskond. Kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus majanduse kui ka ühiskonna juhtimiseks kasutatakse teadusuuringute tulemusel.
Nüüdisühiskond Ãœhiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja Âväärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ãœhiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ãœhiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1
11ÜHISKONNA ÕPETUS 1.1. Nüüdisühiskond -on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad;
· tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle · linnad arenesid kiiresti · tugevnes bürokraatia · kujunes töölisklass ja kodanlus · leibkonnamudeliks kujunes väikepere · tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt · suurenes elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgne ühiskond · teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt · kõrgtehnoloogia massiline kasutamine · vajatakse haritud spetsialiste · kujunes keskklass, masstootmine, massikultuur ja massimeedia · elustiilide erinevused vähenevad · valitsus peab hea seisma majanduse arengu eest Infoühiskond · info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus · olulisemaks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastused-leiutised · maailmamajanduse globaliseerumine · 2/3 inimestest töötab teenindussektoris?
• tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle • linnad arenesid kiiresti • tugevnes bürokraatia • kujunes töölisklass ja kodanlus • leibkonnamudeliks kujunes väikepere • tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt • suurenes elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgne ühiskond • teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt • kõrgtehnoloogia massiline kasutamine • vajatakse haritud spetsialiste • kujunes keskklass, masstootmine, massikultuur ja massimeedia • elustiilide erinevused vähenevad • valitsus peab hea seisma majanduse arengu eest Infoühiskond • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus • olulisemaks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastused-leiutised • maailmamajanduse globaliseerumine • 2/3 inimestest töötab teenindussektoris?
*Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle. *Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades: -Vähenes põllumajanduses hõivatute osakaal. *Muutus linna ja maarahvastiku suhe: -19.-20. Saj vahetuseks kujunes linnastumise tulemusena välja moderne linnatsivilisatsioon *Muutus traditsiooniline leibkonnamudel 3.Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: *kujunes välja 20.saja *kasvas teenindussektori e tertsiaarsektori osatähtsus *Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses 'kasvas vajadus haritud tööjõu järele *elatustaseme üldine tõus *masstootmine ja massikultuuri kujunemine *massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas(raadio, televisioon) 4.Info- ja teadmusühiskond *üha suuremat tähtsust hakkas omandama suutlikus hankida ja töödelda informatsiooni. *info kogumine, töötlemine ja kasutamine muutus peamiseks elu aluseks majanduses ja teistes valdkondades. *maailma majandus globaliseerus . *kasvab võõrtööliste hulk
· Muutus traditsiooniline leibkonnamudel: agraarühiskonnale iseloomuliku suurpere asemel muutus tööstusühiskonnas peamiseks väikepere  vanemad koos oma alaealiste lastega. 1.3. Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: · Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20.sajandil. · Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenisndussektori e tertsiaarsektori osatähtsus. · Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses. · Kasvas vajadus haritud tööjõu järele. · Kujunes laiaulatuslik kõrge kvalifikatsiooniga ja suhteliselt kõrge sissetulekuga keskklass. · Elatustaseme üldine tõus. · Masstootmine ja massikultuuri kujunemine. · Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon, internet). 1.4. Info- ja teadmusühiskond: · Arenenud postindustriaalses ühiskonnas hakkas üha suuremat tähtsust omandama
ÜHISKONNAÕPETUSE I PERIOODI KONSPEKT NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED (Õ. LK. 5-28) 1. Tööstusühiskonna põhijooned: (töö konveieril, range arvestus töötegemise üle, bürokraatia tugevnemine, tööaja domineerimine puhkeaja üle, linnaelanike kasv, teenuste tarbimise suurenemine, leibkonna mudeli muutus). Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: teenindussektori kiire kasv, teaduse ja tehnoloogia tähtsuse kasv majanduses, vajadus haritud spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned: majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, oluline on
TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I  infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber Emilé Durkheim Vabaturumajandusest Kapitalistlikust Kapitalistluku Sotsioloogiateaduse  propageeris tootmisest ja tootmisviisi rajaja. turumajandussuhteid, klassisuhetest. vaimsetest eeldustest. Tööjaotuse rõhutas et väärtusi Uskus, et tunnete ja Saksa nimekaim põhifunktsioon on loob majanduses
Mi ek sõbr Kool E Euroo na on d ad V pa Nüüdisühiskond · 19.saj.  ravhusriigid, - ühiskonnad · Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, Tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. · Majandus ja tehnoloogia (tööstus- ehk industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info -, teadmusühiskond) · Maailmatunnetus, inimsuhted  modernsus, postmodernsus · Sotsiaalne võrdsus ja õiglus  heaoluriik Tööstusühiskond · Tööstuslik tootmine  konveierid · Ratsionaalsus  aja otstarbekas kasutamine · Bürkraatia · Töö  ja puhkeaja eraldumine · Linnaelanikkonna kasv · Urbanism · Leibkonnamudel  väikepere
ÜHISKONNA EKSAMIKS 1. Nüüdisühiskonna tunnused, muutused ühiskonnas ..ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. I. Tööstusühiskond (konveiertööstus, ratsionaalsus, bürokraatia, urbaniseerumine, meelelahutuse areng, ühiskonna sotsiaalne muutus  linnas rohkem, maainimeste arv kahaneb) II. Postindustriaalne ühiskond  kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millel on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. (teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti, teadus ja tehnoloogia on majanduses tähtsad,
mõtestades ühiskonna ajaloolise arengu astmetest polüarhia  kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel populism  erakonna tegutsemisstiil: rahva poolehoiu püüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiaga postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond  nüüdisühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenidussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur postmodernism  nüüdisfilosoofia vool, mille kohaselt iseloomustab tänapäeva inimühiskonda väärtuste suhtelisus ja kultuuriline pessimism postmodernne ühiskond  kõrgeltarenenud nüüdisühiskond, mida iseloomustab klassistruktuuri tähtsuse kahanemine ja ühiskonna individualiseerumine, paindlike, kiiresti muutuvate ja suhteliste