Nõustamispsühholoogia (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab ?
  • Milline on minu identiteet professionaalina ?
  • Kes terapeut on ja millised on tema kvalifikatsioonid ?
  • Miks ta üldse nõustamisel viibib ?
  • Millega nõustaja tegeleb ja millised võivad olla tagajärjed ?
  • Mida peaks nõustaja veel teadma ?
  • Kui juhtum lõpeb ?
  • Mis aitavad kliendil eesmärkideni jõuda ?
  • Kui teen nii, mis siis saab, kui naa, mis siis saab ?
  • Kelleltki teiselt ?
  • Mil määral võib suhe tuua kasu/ kahju nii sulle kui nõustatavale ?
  • Mille vastu enamasti eetika puhul eksitakse ?
  • Milline on ta käitumine. Teine vastab küsimusele ,,mida ta kasutab ?
  • Millal mitte nõu anda ?
  • Millal arvatakse, et inimene on ekspert ?
  • Mis on meie suhte eesmärk ?
  • Milliseks see roll muutub ?
  • Millele sa kõige rohkem tähelepanu pöörasid ?
  • Mille vastus on olemas (ega sa ei taha ju kommi ?
  • Mida peaks küsima ?
  • Miks just praegu pöörduti ?
  • Kui, milline on olnud ravi tulemuslikkus ?
  • Milline on tema kohanemise tase ?
  • Millised on toimetuleku strateegiad ?
  • Kui kõik see on juba läbi käidud, siis tuleb küsida, et kas sa tahad veel millestki rääkida ?
  • Miskine turvamees uksetaga ?
  • Kuidas valida, millise probleemiga tegeleda ?
  • Mille üle klient kurdab, mis tõi ta nõustamissituatsiooni ?
  • Milles ta ise näeb oma olukorra põhjuseid ?
  • Millised on tema esmased oletused ?
  • Millised tema ootused nõustajalt ?
  • Milline on olnud tema enesedistsipliin ?
  • Millised on olnud tema varajased seksuaalkogemused ?
  • Millisel peab järgmisel sessioonil kindlasti tähelepanu pöörama ?
  • Millal lõpetada ?
  • Kuidas lõpetada ?
  • Mis on psühhoteraapia ?
  • Milline on hea psühhoteraapiateooria ?
  • Kuidas defineerida teaduslikult tõestatud efektiivsusega teraapiameetodeid ?
 
Säutsu twitteris
Nõustamispsühholoogia

Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades: juriidikas, ettevõtluses, meditsiin jne. Nõustamine on kahe inimese vaheline suhtlus. Tegemist on koguaeg inimesega ja koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev.
Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas.
Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada.
Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad paljud erinevad spetsialistid : arstid, juristid , psühhoterapeudid, psühholoogid, nõustajad, sotsiaal-töötajad jne.

Nõustamispsühholoogia olemus


* Nõustamine on sama vana kui inimkond ? Teaduslik määratlus on üsna uus, seetõttu pole teda eriti uuritud empiirilisel viisil. Inimeste käsitluses olnud sajandeid . Nõuandmine, aitamine on baasvajadus.
*Nõustamispsühholoogia kui psühholoogiasuuna vanus – noor teadus, välja kasvanud umbes 20.sajandi teisel poolel psühhoteraapiast. Liigitatakse rakenduspsühholoogia haruks. Eristus psühhoteraapiast, sest see on pinnapealsem ja lühem, oluline et saaks lahendada kiireid igapäevaprobleeme.
Nõustamise kasvav osatähtsus – elutempo kiireneb > komplekssus ja stress kasvavad > valikute arv kasvab> tööpuudus > tiheliolek (rahvaarvu kasv) >urbaniseerumine >palju vaba aega (võimalus saada vaba aega rohkem, kvantiteet /kvaliteet) >informatsioonirohkus (liiga palju suhtlemist)> isiklikud suhted pinnapealsemad > > Ühiskonna kiired muutused, ühiskonna struktuuri diferentseerumine , sotsiaalsete sidemete eesmärgistatum ja hapram olemus, aina suuremat vaimset pinget kujundavad tööolud, füüsilise ja psüühilise tasakaalu probleem, seetõttu ei toimi ka senised aegade jooksul läbiproovitud käitumisviisid. Seetõttu on ohustatud ka inimese toimetulek ja eneseteostus.
Eluga rahulolu määravad tunnused:
  • Lähisuhted
  • Rahulolu tööga
  • Isiklik toimetulek


Ka eustress võib väsitada – ntks pulmad, koolilõpetamine, LOTOVÕIT jne
Otsid elu mõtet või otsid hetki , kus iga rakuga tunned , et elad .
Nõustamise tulevik - üha enam õpetuseks, mis integreeritud. Integreeritud erinevatest psühholoogia harudest, erinevatest teraapiasuundadest, erinevatest maailma usunditest, aastatuhandete jooksul kogunenud õpetused elamisest. Rohkem mängib rolli sotsioloogiline perspektiiv, ehk vajadus joonistada sotsioloogiline pilt kliendile sotsiaalsetest karakteristikutest ja arendada detailne teadmine klientide populatsioonidest, ehk kaardistada kliendistada, mis valdkonnast miks inimesed kõige rohkem nõustamist vajavad. Ühiskond saab tulemi, mis nihkes, mis valesti ja mida parandada. Tegelikult ei saa lõpuni teada, kellel on mis probleemid. Lisa infot annavad ka tervise ja majanduse näitajad, lisaks ka kuritegevus .
Nõustamine - EAC (European Assotiation for Counselling ) määratlus 1
* Nõustamine on nõustaja ja kliendi (klientide) vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimisprotsess, kus klientide rollis võivad olla indiviidid , perekonnad, institutsioonid .
*Nõustamine käsitleb holistlikul, terviklikul viisil sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke ja/või emotsionaalseid probleeme. Psühholoogia tore, aga tuleb jälgida somaatilisi näitajaid (depressioonist ei ravita välja, kui ntks hemoglobiin liiga madal).
Nõustamine - EAC (European Assotiation for Counselling) määratlus 2
* Nõustamisel võidakse tegeleda spetsiifiliste probleemidega, suhete edendamisega, arengu teemadega, inimese eneseteadvustamise soodustamise ja arendamisega, tundmuste, mõtete tajumisega, seesmiste ja väliste konfliktidega. Palju on seda, mis moodustab igapäevaprobleemid.
Nõustamine - EAC (European Assotiation for Counselling) määratlus 3
* Peamine eesmärk nõustamise puhul – aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel , et elada enam rahuldust-pakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. (European Assotiation for Counselling Newsletter, Jan,1996). Tuleb ka endal välja näidata, et ootate positiivset tulemust ja ka valmis endast kõike andma.
Nõustamine :
* põhineb sellekohasel kokkuleppel – nõustaja peab olema nõus töötama kliendiga ja vastupidi. Igale inimesele ei sobi sama nõustaja. Klient saab nõustajat valida. Kokkulepe tähendab seda, et alustatu viiakse lõpuni.
*eeldab nõustaja professionaalseid teadmisi – teab know -how’d
*eeldab nõustaja professionaalseid oskusi ja kogemusi
*rajaneb kliendi ja nõustaja usalduslikul koostööl – peab usaldama klienti ja vastupidi, samuti tuleb usaldada iseennast . Kui ennast ei usalda, siis esimeseks vastuseks on supervisioon või kovisioon
*leiab aset suhteliselt piiratud aja jooksul – tuleb sõlmima suhe ja tuleb suuta see suhe ka lõpetada. Pole igavene
*põhineb kindlal nõustamisteoorial ning rakendub läbi kindlate meetodite kasutamise – pead suutma kirjeldada mis teooriat/metoodikat kasutad. Ei saa olla midagi väljamõeldut.
Nõustamine on postmodernistlik filosoofia – keegi pole ebanormaalne, normi piir hägune, kui üldse olemas, inimene ise ekspert oma probleemide lahendamisel ning selle tee loomisel.
Nõustamine on üheaegselt nii kunst kui ka teadus. Kunsti-teaduse mõõde peegeldab nõustamisprotsessil ilmnevat püüdlust tasakaalustada ilmnevat subjektiivsuse ja objektiivsuse mõõdet (Nystul, 2006). Sellest lähtudes võib nõustaja tunnetuslikult siseneda kliendi maailma, säilitades seejuures professionaalse ja teadusliku objektiivsuse.
Nõustamine kui kunstsubjektiivne mõõde, teadmiste baasil ja seeläbi arendatakse oskusi, mis sobitatuvat kliendi unikaalsete vajadustega ja multikultuurilise ühiskonna mõjutustega. Tegemist on ennekõike nõustaja isiksuse osavusega. Saab rääkida mitmetest tasanditest, kus nõustaja isiksus asetub, kord sügavamal, kord pindmisel. Pärit humanistlikust psühholoogiaharust. Rõhutab empaatiavõimele, ehedusele, unikaalsusele, unikaalsusele, inimlikkusele. ntks Rogers . Laste puhul võib olla, et isiksuse tasand läheb liiga laialivalguvaks. Eriti sügavale võib minna siis, kui ise oled kriisid läbi elanud. Kunsti mõõde ei tähenda teesklust, vaid siiras kohalolemine oluline. See tähendab , et see elatakse läbi. See võib viia läbipõlemiseni: langeb objektiivsus , professionaalsus.
Nõustamine kui teadus – objektiivne mõõe, teaduspõhised objektiivsed mudelid, need on teooriad, millele toetume. Ühelt poolt peab olema nõustaja teadlane , teisalt rakenduslik nõustaja. Teadlase mõtlemine eeldab oskuseid luua objektiivset vaatlust ning sekkumist, kontrollida hüpoteese, ehitada üles teooriaid , diagnoosida, kasutada uurimismeetodeid, mis aitavad muuta nõustamise seletatavust ja efektiivust tõhusamaks, testide kasutamise oskust.
Mitteprofessionaalsete abistajate ja professionaalsete nõustajate eristamise üks oluline mõõde (Claiborn, 1987)
Psühholoogiline nõustamine -
on psühholoogiteaduse teooriale tuginev tegevus, mille käigus antakse kliendile mitmesuguses vormis psühholoogilist abi tema akuutsete eluprobleemide ja konfliktide lahendamiseks, kohanemisvõime parandamiseks, isiksuse enesearendamise võimaluste väljaselgitamiseks (Dietrich,1983).
Psühholoogiline nõustamine
Spetsiifiline abiandmise vorm, mille olemus seisneb töös kliendi probleemidega ning mis põhineb teaduslikel psühholoogilistel kontseptsioonidel ja ühiskondlikult mõtestatud kontseptsioonidel, mis ühendavad endas praktilise elu norme, strateegiaid ja vahendeid (Böttcher, 1981).
Nõustamise psühholoogia
  • Psühholoogia ja füsioloogia seaduspärasused – kui seaduspärasusi tunda ja vajadusel rakendada siis see peaks soodustama nõustamistegevuse tõhusust.
  • Kommunikatsiooniteooria alused – suhtlemispsühholoogia (kuidas selgitad näiteks viga kliendile, mitte ei karju , aga suunad), kuulamispsühholoogia (meeldib rääkida rohkem kõigile, aga kuulamine eraldi oskus, palu täpsustada, kui ei kuulnud ), mõjutamisetehnikaid.
  • Probleemilahenduse strateegiad – konfliktikäitumise viisid ja konstruktiivsed meetodid.
  • Kehtestamine - õpetada kehtestamist ja ka ennast kehtestada
  • Eetika jne.


Psühholoogiline nõustamine on professionaalne sekkumine inimese mõtetesse, tunnetesse või käitumisse psühholoogiliste meetoditega kliendi parema toimetuleku eesmärgil (Mikkin, 2001).
Nõustamisel tuleks aidata inimestel vabaneda irratsionaalsetest vaadetest, tõsta nende realiteedi ja vastutustunnet, suunata nad eneseaktualiseerimisele (Kidron, 2003).
Nõustamine tõotab abi ennekõike säärases olukorras, kus kellelgi tuleks suurendada elus toimetulekusuutlikkust, ümber kohaneda, juurde õppida
(Rogers, 1942).
Nõuannete andmine – juhuslikku laadi , probleemil kindel valdkond , kuulub õpetamise ja juhendamise protsessi. Psühholoogiline nõustamine sisaldab, aga vähe, nõuannete andmist.
Konsulteerimine – mõlema konsultatsioonisosaleva poole tähistamiseks. Asjatundja konsulteerib inimest, teema on pealiskaudne, aga kui on tegemist triaadilise protsessiga, siis konsultant ja konsulteeritav töötavad välja strateegia kolmanda osapoole ehk kliendi abistamiseks. Võrdsusele suunatud suhe, pole direktiivsust, fookuses võib olla kolmanda isiku probleem, töö tulemusena laheneb kliendi probleem ja paraneb konsulteeritava oskus probleeme lahendada. Konsulteerimine pole psühholoogiline nõustamine.
Informatsiooni jagamine – senimainituga võrreldes kõige üldisem, pidevalt aset leidev suhtlemisprotsessi osa. See sisaldub nii nõuande andmises, konsulteerimises, õpetamises jne.

Psühhoteraapia ja nõustamise erinevus


Selget piiri nõustamise ja psühhoteraapia vahele on keeruline tõmmata (Corsini & Wedding, 2000).
Psühhoteraapia on tervisehäiretega isiku sihipärase mõjutamise protses , mis tugineb psühholoogiateaduse seaduspärasustele ( Corsini & Wedding, 2000).
Peamine erinevus selles, et nõustamine tegeleb teadvustatud vaimse seisund. Psühhoteraapia tegeleb ka mitteteadvustatud protsessidega.

Psühhoteraapia ja nõustamise erinevus
  • Fookus – arenguline , toimetulek. Oskuste õpetamine, et hõlbustada arengut ja ennetada probleeme. Psühhoteraapial on fookus kõrvaldav – aitab kõrvaldada olemasolevaid probleeme, näiteks ärevus, depressioon .
  • Probleemi olemus – nõustamine, mis tegeleb kliendi igapäevaprobleemide tegelemisega näiteks pere , suhte ja tööprobleemid. Psühhoteraapia puhul on probleem komplekssem ja vaja on eristada,kumba alla kuulub, siis on vaja formaalseid diagnostika protseduure.
  • Eesmärgid – kese lühiajalistel eesmärkidel. Psühhoteraapial nii lühi kui ka pikaajalised eesmärgid.
  • Ravi – nõustamisel nõustamisstrateegiad, ennetavad lähenemised. Psühhoteraapia puhul raviviis kompleksne , töö teadvustatud ja teadvustama protsessidega, kasutatakse teaduslikult tõestatud efektiivsusega psühhoteraapia meetodeid .

Nõustamispsühholoogia valdavalt koolides , kriisiabikeskustes jne. Psühhoteraapia valdavalt erapraksis või haiglad.
Sarnasused:
* teoreetilised lähtekohad
*usaldus
*eetika
*struktureeritus
Formaalse ja mitteformaalse nõustamise erinevus 1
  • Isiklik suhe, ühine ajalugu ja tulevik – mitteformaalsel. Tänu sellele tekivad ootused. Formaalsel on ootused pigem teadus mõõte omad. Mitteformaalsel pigem kunsti mõõte omad. Ohuks on see, et kaob objektiivsus ja juhtiv kunsti mõõde.
  • Nõuded eetikale – kui mitteformaalses suhtes, siis võid alati välja rääkida, formaalses suhtes võid kaotada töö. Mitteformaalse puhul võid kaotada kliendi usalduse.

American Counselling Association (ACA) Code of Ethics and Standards of Practice (1995)
  • Objektiivsus – mitteformaalse nõustamise puhul seos nii tugev et üritatakse päästa klienti, ei julgeta vastandada või vastanduda.
  • Teaduslikud meetodid vs inimlik mõistmine – mitteformaalse puhul annad inimlikku nõu, formaalse puhul kasutad teaduslikke meetodeid.

Psühholoogilise nohu peaksid ära ravima mitteformaalsed nõustajad/tugivõrgustik, aga tänapäeval sotsiaalne võrgustik kehvem, seega aina enam pöördutakse mitte nii oluliste probleemidega psühholoogide juurde. Formaalsel nõustamisel luuakse mitteformaalne tugivõrgustik ( mis siis saab, kui psühholoogi pole).
Erialase ettevalmistuse saanud nõustaja kohtleb oma klienti endaga võrdsena.
Nõustamine toimub valdavalt kahe subjekti suhtlusena.
Nõustaja aitab kliendil selgemini mõista tema elus toimuvat ning annab talle emotsionaalsete ja inimestevaheliste probleemide lahendamisel praktilist abi.
Nõustamisel arendatakse kliendi vastutus- tunnet , võimet määrata ise elus oma tähtsad eesmärgid ja nende saavutamise teed (Burks & Steffler, 1979).
Nõustamise detailsed eesmärgid (Nystul, 2006, Dietrich, 1999):
  • Arendada kliendi toimetulekuoskusi
  • Rahustada klienti
  • Julgustada klienti oma probleemile lahendust otsima
  • Korrigeerida kliendi käitumist, eesmärke, kohanemisviise
  • Aidata kliendil kriisiolukorras väljuda
  • Anda kliendile konkreetset nõu tema töö või olmeprobleemide lahendamisel – kuhu peaks pöörduma, kust saab näiteks sotsiaalabi
  • Aidata kliendil saavutada elus suuremat eneseusaldust ja spontaansust – tuleb endal ehe olla, siis saavutad ka kliendil spontaansuse
  • Aidata kliendil leida elu mõtet
  • Aidata kliendil kõrvaldada irratsionaalseid mõttejäreldusi, ekslikke uskumusi ja tõekspidamisi
  • Arendada iseseisvust kliendil, enesekehtestamist
  • Julgustada klienti ette võtma olulisi muudatusi
  • Tagada isiksuse täiustumine
  • Arendada kliendi suhtlemisoskust

    16.02.2011
    Eetika
    Formaalsed nõuded loovad aluse vastutuseks , raamistiku professionaalsele käitumisele ning teenivad professionaalse identiteedi kujundamise eesmärki (Mabe & Rollin, 1986).
    Mitte üldinimlikult, vaid ka ametlik vastutus. Milline on minu identiteet professionaalina? On olemas eetikastandardid, mida võib/ei või teha. Iga situatsioon individuaalne siiski, pole standardseid printsiipe. Üldinimlikud eetika-nõuded põhinevad religioonil (näiteks 10 käsku). Formaalsed eetikanõuded koosnevad nii mitteformaalsetest nõuetest, kui ka muust . Tuleb alati ise mõelda, üldinimlikest nõuetest ei piisa, peab kaasama formaalsed eetikanõuded. Näiteks igale küsimusele pole vaja vastata, küsimusele vastata küsimusele jne.

    Eetilised aspektid
    Baruth & Huber (1985)
  • kliendi heaolu (client welfare ). Eetika teenib eelkõige kliendi huve, samas kaitsvad terapeudi suhtes. Klient peaks teadma formaalseid nõuded, teadma enda väärtusi/õigusi
  • Tegevuspõhine mõõde, mida saame eetika puhul mõõta. Sisaldab avalikke eetilisi kohustusi ntks pead teatama kui klient muutub ohtlikuks iseendale või teistele. Kunstimõõtme puhul räägime tubliduse põhisest mõõtest. Seda avalikult mõõta on väga raske. Ja siia kuulub kõik mitteformaalsed nõuded. Samas peab nõustaja olema alati valmis ausaks eneseanalüüsiks. Eetiliste probleemidega tegelemine on evolutsiooniline protsess, mis ei saa kunagi lõplikult valmis. Tegutsevad kaks subjekti: nõustaja ja nõustatav. Pidevalt toimub mõlema elus muutusi jne. Oma probleemidele leitakse enne lahendus, kui hakatakse kliendi omadega. Probleemiks osutub tihti ka see, et nõustaja tahab kontrollida, veenda jne. Kui teraapia üheks osaks peaks olema mõjuvõimas terapeut , siis see on mõjuvõimas, kes tunneb ennast hästi ilma, et ta tahaks teisi valitseda , juhtida, suunata. Kui teete tööd teise heatunde nimel, siis võimu ja kontrollivajadus ei nihku paigast . Kui nõustajal on isiklikud emotsionaalsed puudujäägid, siis ta pole enam objektiivne kliendi vajaduste suhtes. Eetika koodeksid on kah muutuvad, pole jäigad.

  • informeeritud nõusolek (informed consent), info edastamise õigus/kohustus Monahan (1993), Corey (2001).
    Annad teada, mida nõustamisprotsess endas hakkab sisaldama. See on KOHUSTUS. See on ülevaade sellest, milline on nõustaja professionaalne taust, mida hakkab nõustamisprotsess endas sisaldama, millised on võimalikud kõrvalmõjud, millised konfidentsiaalsuse piirangud, milline võiks olla protsessi kestvus ja kui on tasuline , siis milline on maksumus. Seejärel klient otsustab, kas ta osaleb protsessis või mitte, samuti otsustab nõustaja, kas ta võtab töö või mitte. Kui nõustaja otsustab tööd mitte võtta, siis ta peab isikut informeerima, kuhu ta peaks pöörduma, ehk millised on alternatiivid. Tavaliselt koostatakse selle kohta kirjalik leping.
    Beauchamp 5 eri komponenti: teavitamine,aru saamine, vabatahtlikkus, kompetentsus, nõusolek kitsamas mõttes.
    Põhiküsimused (Pope, Vasaquez, 2005):
    • Kas inimene saab aru, kes terapeut on ja millised on tema kvalifikatsioonid?
    • Kas klient teab, miks ta üldse nõustamisel viibib? Paljud tulevad ise, paljudele pannakse ajad kinni õpetajate, arstide, juristide jne poolt.
    • Kas inimene mõistab millega nõustaja tegeleb ja millised võivad olla tagajärjed?
    • Kas inimene mõistab tegureid , mis võivad limiteerida või mõjutada nõustamist või teraapiat?
    • Kas klient mõistab maksmisega seonduvat? Kellele maksta? Mis on vaja teha, kui nõustamisele ei tule?
    • Kas inimene mõistab privaatsuse, konfidentsiaalsuse piiranguid või eesõigusi.

    See määrab ära kui edukas edasine suhe, sest kui vastused olemas, siis inimene kindlam . Mõjutab tugevasti edasist nõustamise kvaliteeti.
  • konfidentsiaalsus (confidentiality) kahekordne suhe Younggren & Gottlieb (2004), Kitchener & Anderson (2000).
    4) vastutus tagada kliendile talle sobiv ja tema võimalustele vastav abi.
    • Mida peaks nõustaja veel teadma ?
      • Nõustamise eetilised aspektid
        • Paarinõustamise
        • Perenõustamise
        • Laste ja noorukite nõustamise
        • Grupinõustamisi
        • Kriisinõustamise jne. puhul

    Eetika moraalsed põhiprintsiibid
    Welfel ja Kitchener (1992)

    • Tuua kasu – nõustaja peab käituma nii, et kliendi heaolu tõuseb. Klient eeldab kasu. Kliendi vajadus alati enne nõustaja vajadust. Nõustaja peab praktiseerima kompetentsuse piirides, peab lõpetama nõustamissuhte olukorras, kus see kliendile enam vajalik pole, peab vajadusel suunama teise nõustaja juurde jne.
    • Mitte teha halba – mitte mingil juhul ei tohi käituda nii, et nõustaja käitumine kahjustab klienti.
    • Austada autonoomsust – nõustajal pole õigust sekkuda kliendi ellu. Pole õigust tema eest otsuseid langetada (va erijuhud ). Nõustaja peab oskuslikult vähendama kliendi sõltuvust, et autonoomsus kasvaks. Nõustaja peab suurendama kliendi iseseisvate otsuste vastuvõtmist.
    • Olla õiglane – nõustaja peab pakkuma kõikidele klientidele võrdset kohtlemist. Ei tee vahet, mis soost, vanusest, rassist , milline religioosne taust, sotsiaalne staatus, päritolu jne.
    • Olla usaldusväärne – nõustaja peab andma kattega lubadusi, peab täitma professionaalseid kohustusi, ei tohi tahtlikult kliendile tekitada mitte usaldusväärset tunnet.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Nõustamispsühholoogia #1 Nõustamispsühholoogia #2 Nõustamispsühholoogia #3 Nõustamispsühholoogia #4 Nõustamispsühholoogia #5 Nõustamispsühholoogia #6 Nõustamispsühholoogia #7 Nõustamispsühholoogia #8 Nõustamispsühholoogia #9 Nõustamispsühholoogia #10 Nõustamispsühholoogia #11 Nõustamispsühholoogia #12 Nõustamispsühholoogia #13 Nõustamispsühholoogia #14 Nõustamispsühholoogia #15 Nõustamispsühholoogia #16 Nõustamispsühholoogia #17 Nõustamispsühholoogia #18 Nõustamispsühholoogia #19 Nõustamispsühholoogia #20 Nõustamispsühholoogia #21 Nõustamispsühholoogia #22 Nõustamispsühholoogia #23 Nõustamispsühholoogia #24 Nõustamispsühholoogia #25 Nõustamispsühholoogia #26 Nõustamispsühholoogia #27 Nõustamispsühholoogia #28 Nõustamispsühholoogia #29 Nõustamispsühholoogia #30 Nõustamispsühholoogia #31 Nõustamispsühholoogia #32 Nõustamispsühholoogia #33 Nõustamispsühholoogia #34 Nõustamispsühholoogia #35 Nõustamispsühholoogia #36 Nõustamispsühholoogia #37 Nõustamispsühholoogia #38 Nõustamispsühholoogia #39 Nõustamispsühholoogia #40 Nõustamispsühholoogia #41 Nõustamispsühholoogia #42
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 154 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor miuuim Õppematerjali autor

    Mõisted

    nõustamine, nõustamise tulevik, nõustamine, nõustamine, nõustamine, kommunikatsiooniteooria alused, strateegiad, psühholoogiline nõustamine, nõuannete andmine, konsulteerimine, informatsiooni jagamine, psühhoteraapia, psühhoteraapial, formaalsel, ohuks, nõuded eetikale, objektiivsus, üldinimlikud eetika, eetika koodeksid, tuua kasu, austada autonoomsust, olla õiglane, olla usaldusväärne, eetikakoodeksis sätestatu, erinevad tegevusplaanid, tegevusplaanide hindamine, tegevusplaani valik, konfidentsiaalsus, konfidentsiaalsus grupinõustamises, peaaegu võimatu, gill, hoia mind, avalikud esinemised, psühholoog, kognitiiv, nõustaja puhul, ootuste täpsustamine, ootustele mittevastavus, ootustes pettumine, empaatia, esmane, teisane, gelso, kongruentsus, austus, konfrontatsioon, riskiks, konkreetsus, enese avamine, isikutaju, fassadis, isikutaju protsess, rolliteema, isikutahu mehanismid, kategooriate kohandamine, kohe kindlasti, loogiline järeldamine, projektsioon, juhttunnustest lähtumine, lihtsustamine, äärmushinnaguist hoidumine, st pilt, tajukujundi tasakaalustamine, sagedased vead, kindel laks, haiglas, ressursside hindamine, info salvestamine, motivatsiooni tõstmine, lõpptulemuse eesmärgid, ego, sotsio, obsessiiv, terapeutiline ülesanne, olulisim osa, isiksusel, alateadvusel, terapeudi, o post, ülestunnistamine, vastuoluliste andmetega, moonutus, internaalsed struktuurid, veendumused, kogemuslikud, negatiivsed automaatmõtted, terapeudi roll, probleemilahendus, o kasu, o konkreetsus

    Sisukord

    • Nõustamispsühholoogia
    • Isikutaju eripära
    • Kogemuslik suund
    • Inimese käsitlus
    • Hädade käsitlus
    • Teraapia eesmärk
    • Terapeut- kliendi suhe
    • Käitumisteraapia aspektid

    Teemad

    • Nõustamispsühholoogia olemus
    • Ühiskonna kiired muutused
    • ühiskonna struktuuri diferentseerumine, sotsiaalsete sidemete eesmärgistatum ja
    • hapram olemus, aina suuremat vaimset pinget kujundavad tööolud, füüsilise ja
    • psüühilise tasakaalu probleem, seetõttu ei toimi ka senised aegade jooksul
    • läbiproovitud käitumisviisid. Seetõttu on ohustatud ka inimese toimetulek ja
    • eneseteostus
    • mis valdkonnast miks inimesed kõige rohkem nõustamist vajavad
    • Nõustamine
    • European Assotiation for Counselling
    • õppimisprotsess
    • Nõustamine
    • Nõustamine kui kunst
    • Nõustamine kui teadus
    • Psühholoogiline nõustamine
    • Psühholoogiline nõustamine
    • Nõustamise psühholoogia
    • täpsustada
    • Psühholoogiline nõustamine
    • Nõuannete andmine
    • Konsulteerimine
    • Informatsiooni jagamine
    • Psühhoteraapia ja nõustamise erinevus
    • Psühhoteraapia
    • Psühhoteraapia ja nõustamise erinevus
    • Sarnasused
    • Formaalse ja mitteformaalse nõustamise erinevus
    • Isiklik suhe, ühine ajalugu ja tulevik
    • Nõuded eetikale
    • Objektiivsus
    • Teaduslikud meetodid vs inimlik mõistmine
    • Eetika
    • Mitte üldinimlikult, vaid ka ametlik vastutus. Milline on minu identiteet professionaalina? On
    • olemas eetikastandardid, mida võib/ei või teha. Iga situatsioon individuaalne siiski, pole
    • standardseid printsiipe. Üldinimlikud eetika-nõuded põhinevad religioonil (näiteks 10 käsku)
    • Formaalsed eetikanõuded koosnevad nii mitteformaalsetest nõuetest, kui ka muust. Tuleb
    • alati ise mõelda, üldinimlikest nõuetest ei piisa, peab kaasama formaalsed eetikanõuded
    • Näiteks igale küsimusele pole vaja vastata, küsimusele vastata küsimusele jne
    • Eetilised aspektid
    • Eetika teenib eelkõige kliendi huve, samas kaitsvad
    • terapeudi suhtes. Klient peaks teadma formaalseid nõuded, teadma enda väärtusi/õigusi
    • Tegevuspõhine mõõde, mida saame eetika puhul mõõta. Sisaldab avalikke eetilisi
    • kohustusi ntks pead teatama kui klient muutub ohtlikuks iseendale või teistele
    • Kunstimõõtme puhul räägime tubliduse põhisest mõõtest. Seda avalikult mõõta on väga
    • raske. Ja siia kuulub kõik mitteformaalsed nõuded. Samas peab nõustaja olema alati
    • valmis ausaks eneseanalüüsiks. Eetiliste probleemidega tegelemine on evolutsiooniline
    • protsess, mis ei saa kunagi lõplikult valmis. Tegutsevad kaks subjekti: nõustaja ja
    • nõustatav. Pidevalt toimub mõlema elus muutusi jne. Oma probleemidele leitakse enne
    • lahendus, kui hakatakse kliendi omadega. Probleemiks osutub tihti ka see, et nõustaja
    • tahab kontrollida, veenda jne. Kui teraapia üheks osaks peaks olema mõjuvõimas
    • terapeut, siis see on mõjuvõimas, kes tunneb ennast hästi ilma, et ta tahaks teisi
    • valitseda, juhtida, suunata. Kui teete tööd teise heatunde nimel, siis võimu ja
    • kontrollivajadus ei nihku paigast. Kui nõustajal on isiklikud emotsionaalsed puudujäägid
    • siis ta pole enam objektiivne kliendi vajaduste suhtes. Eetika koodeksid on kah
    • muutuvad, pole jäigad
    • Annad teada, mida nõustamisprotsess endas hakkab sisaldama. See on KOHUSTUS
    • See on ülevaade sellest, milline on nõustaja professionaalne taust, mida hakkab
    • nõustamisprotsess endas sisaldama, millised on võimalikud kõrvalmõjud, millised
    • konfidentsiaalsuse piirangud, milline võiks olla protsessi kestvus ja kui on tasuline, siis
    • milline on maksumus. Seejärel klient otsustab, kas ta osaleb protsessis või mitte, samuti
    • otsustab nõustaja, kas ta võtab töö või mitte. Kui nõustaja otsustab tööd mitte võtta, siis
    • ta peab isikut informeerima, kuhu ta peaks pöörduma, ehk millised on alternatiivid
    • Tavaliselt koostatakse selle kohta kirjalik leping
    • teavitamine,aru saamine, vabatahtlikkus
    • kompetentsus, nõusolek kitsamas mõttes
    • Põhiküsimused (Pope, Vasaquez, 2005)
    • Kas inimene saab aru, kes terapeut on ja millised on tema kvalifikatsioonid?
    • Kas klient teab, miks ta üldse nõustamisel viibib? Paljud tulevad ise, paljudele
    • pannakse ajad kinni õpetajate, arstide, juristide jne poolt
    • Kas inimene mõistab millega nõustaja tegeleb ja millised võivad olla tagajärjed?
    • Kas inimene mõistab tegureid , mis võivad limiteerida või mõjutada nõustamist või
    • teraapiat?
    • Kas klient mõistab maksmisega seonduvat? Kellele maksta? Mis on vaja teha, kui
    • nõustamisele ei tule?
    • Kas inimene mõistab privaatsuse, konfidentsiaalsuse piiranguid või eesõigusi
    • See määrab ära kui edukas edasine suhe, sest kui vastused olemas, siis inimene
    • kindlam. Mõjutab tugevasti edasist nõustamise kvaliteeti
    • Eetika moraalsed põhiprintsiibid
    • Welfel ja Kitchener (1992)
    • nõustaja peab käituma nii, et kliendi heaolu tõuseb. Klient eeldab kasu
    • Kliendi vajadus alati enne nõustaja vajadust. Nõustaja peab praktiseerima
    • kompetentsuse piirides, peab lõpetama nõustamissuhte olukorras, kus see kliendile
    • enam vajalik pole, peab vajadusel suunama teise nõustaja juurde jne
    • mitte mingil juhul ei tohi käituda nii, et nõustaja käitumine
    • kahjustab klienti
    • nõustajal pole õigust sekkuda kliendi ellu. Pole õigust tema
    • eest otsuseid langetada (va erijuhud). Nõustaja peab oskuslikult vähendama kliendi
    • sõltuvust, et autonoomsus kasvaks. Nõustaja peab suurendama kliendi iseseisvate
    • otsuste vastuvõtmist
    • nõustaja peab andma kattega lubadusi, peab täitma
    • professionaalseid kohustusi, ei tohi tahtlikult kliendile tekitada mitte usaldusväärset
    • tunnet
    • Informeeritud nõusolek
    • Mõtlemiseks
    • soovitatakse küsida küsimusi: Kas mul on raske
    • juhtumit lõpetada? Kas mul on probleeme kui juhtum lõpeb? Kas mul mõnda klienti
    • rohkem vaja , kui neil mind? Kas innustan kliente tegema seda, mida ise suudavad
    • teha? Kas hoian nõustamis protsessi müstilisena, et hoida võimu enda käes?
    • Eetiliselt keeruka küsimuse lahendamine
    • määratle probleem. Probleemiks see, et määratletakse
    • probleem liiga vähese info alusel. Kas eetiline probleem on juriidiline?
    • hinnata kõikide asjaosalistega seonduv
    • kas nõustaja isiklikud väärtused ja formaalne eetika langeb
    • kokku
    • kui teen nii, mis siis saab, kui naa, mis siis saab?
    • konsultatsioon teistega
    • mida tundlikum eetiline dilemma, seda raskem otsusta langetada
    • Lõplik otsus seotud olukorraga ja nõustaja isiksusega
    • Tuleks otsida oma kogemusest analoogilisi juhtumeid. Võimaluse korral kogemus endale
    • süsteemselt talletada
    • Standardid
    • Konfidentsiaalsus
    • Tuleb teavitada,kui keegi on ohtlik endale või teistele
    • Sekkumise määratlemine (Wubbolding, 1988)
    • Tuleb esitada otseseid küsimusi: ntks kas oled üritanud ennast ära tappa? Kas
    • mõtled ennast ära tappa? ET kohe kui mingi tapmise jutt mängu tuleb, siis tuleb
    • kaasata ka psühhiaater. See on meeskonnatöö
    • Kindlat suitsiidi plaani näitavad (morrisey, 1994)
    • Räägib enesetapu sooritamisest
    • Võtab ebavajalikke riske
    • Võib olla varem üritanud endalt elu võtta
    • Võib olla läbi elanud hiljutise ränga kaotuse
    • Suurendandu alko või Marko tarbimist
    • Olla hõivatud mõtetega surmast või suremisest
    • Kaotada huvi töö, kooli või hobide vastu
    • Anda ära enda väärtuslikud asjad
    • Distantseerunud sotsiaalsetest suhetest
    • Tuleb teavitada siis kui alla 16 aastane klient on verepilastuse, vägistamise, väärkohtlemise
    • või mõne muu väärteo ohver
    • TTuleb teavitada kui informatsioon on oluiline kohtuotsuse tegemisel ja kohtuotsus seda
    • nõuab
    • Tuleb teavitada, kui terapeut leiab, et klient peaks haiglasse paigutama
    • Tuleb teavitada, kui palub klient et infot vaja edastada kolmandale osapoolele
    • Seega on konfidentsiaalsus siinkohal äärmiselt suhteline
    • tuleb selgitada piire. Palju inimesi, kelle puhul ei
    • saa kõike kontrollida. Konfidentsiaalsus peaks olema ajas püsiv
    • Kahekordne suhe
    • Professionaalsed rollid võivad olla vastuolus. Näiteks võtad nõustama sõbra lapse, või võlgu
    • jäänud inimese võtad nõustama jne. Või lähed õppejõu juurde nõustamisse .Eetika nõuetega
    • pole vastuolus need olukorrad, kus suhted ei kahjusta professionaalse nõustamise protsessi
    • Nõustaja peaks iga hinnaga ära hoidma kahekordse suhtetasandi tekkimise. 2 meest kes
    • ütlevad et kahekordne suhe on ok on Younggren ja Gottlieb (2004), et näiteks sõjaväes on
    • kahekordne suhe ja kõike pole mõtet vältida
    • Tuleks kõigepealt küsida endalt, kas see suhe on hädavajalik?
    • Kas klient saaks abi kelleltki teiselt?
    • Mil määral võib suhe tuua kasu/ kahju nii sulle kui nõustatavale?
    • Kas kahekordne suhe võib kahjustada nähtamatult teie omavahelist suhet
    • Kas objektiivsus säilib?
    • Kas on klienti informeeritud kahekordse suhtega kaasnevatest riskidest?
    • Kas raviaruandes on fikseeritud, et tegemist kahekordse suhtega?
    • Kas otsuse langetamine arvestab kliendi heaoluga?
    • Catanzaro, Moorman (2004)Nõustajatel superviseerijatega alati kahekordsed suhted
    • Kõige enam püütakse hoiduda seksuaalsetest suhetest. Seksuaalne suhe järjest
    • olulisem. Kitchener ja Anderson (2000) uuris klientide/nõustajate seksuaalset läbikäimist
    • Ligikaudu 9% meessoost nõustajatest ja umbes 2,5% naissoost nõustajatest on olnud
    • kliendiga seksuaalsuhtes. Ligikaudu 87% nõustajatest vastas, et neil on tekkinud
    • seksuaalne iga kliendi suhtes kord või enam. Peaaegu võimatu on kliendiga
    • seksuaalsuhtes olles tõestada, et sa ei kasutanud teda ära
    • Nõustajad tunnevad kiindumuse pärast kliendi vastu ebamugavust. Sellised kiindumused
    • ei tähenda, et nõustaja oleks midagi valesti teinud. Gill-Wigal, Heaton (1996) toovad välja
    • reaktsioonid, mis võivad olla märgiks, et on ületatud tavapäraseid piire
    • Soov veeta kindla kliendiga rohkem aega
    • Suurema naudingu kogemine kliendiga koos olles
    • Võimu tunne kliendi juuresoleku ajal
    • Püsivad seksuaalsed fantaasiad kliendi kohta
    • Seksuaalne erutus kliendi juuresolekul
    • Soov saada kliendi heakskiitu
    • Füüsilise kontakti ihalus kliendiga
    • Tunne et ollakse ainuke, kes suudab klienti aidata
    • Ärevuse ja süütunde kogemine kliendist mõeldes
    • Professionaalsest suhtest seksuaalsele suhtele üleminemise kahju eitamine
    • Kiindumuse kontrollimiseks soovitatakse kasutada järgmisi strateegiaid
    • Ei tohiks keelata kiindumustundeid, sest vastutustundlik kontroll võimatu, kui
    • tunded maha salata
    • Tunnistades oma tundeid, püüda mitte olemasolevaid tundeid julgustada ega
    • toita
    • Tuleks pöörduda supervisiooni või kovisiooni, kui vaja minna ravile
    • Tuleb tunnistada professionaalset vastutust, seada piirid ja reeglid , et jääda
    • eetika raamesse
    • Pope,, Keith Speigel, Tabachnik (1986) uurisid palju tunduvad kliendid
    • seksuaalselt veetlevad. 95% meessoostnõustajatele on rohkem kui kord on
    • kliendid tundunud seksuaalselt veetlevad, 76% naistel. 63% on tundud sügavaid
    • süümepiinu. Alla 10% vastasid, et ülikoolis pole sellest neile üldse räägitud
    • Sonne, Pope, 1991: kliendid kes terapeudika seksuaalses suhtes olnud kaldusid näitama
    • insesti või vägistamisohvritele sarnaseid reaktsioone, sealhulgas tugevat usaldamutest
    • reetmistunnet jne
    • Pope, Bouhoutsos (1986): 10 stsenaariumi, kuidas satutakse suhtesse
    • Rollivahetus: terapeudist saab patsient, keskenduma hakatakse nõustaja soovidele ja
    • vajadustele
    • Seksuaalteraapia: terapeut esitab kliendile esitab seksuaalsust kui osa teraapiast
    • Terapeut tekitab kliendis sõltuvuse: paneb endasse kiindumuse
    • Uimastid
    • Vägistamine
    • Läheb asi käest ära
    • Terapeut jätkab kliendiga suhet väljaspool vastuvõttu
    • Hoia mind – emotsionaalse toe tagamine
    • Tõeline armastus
    • Kolmanda osapoole maksed
    • Enamasti kindlustusfirmad, võib tegemist olla ettemaksuga, järelmaksuga
    • APA eetikakoodeks
    • Skandinaavia psühholoogide eetikakoodeks
    • tuleb osata avalikult esineda näiteks ajakirjanduses. See teeb
    • väga ettevaatlikuks, mida üldse kellele rääkida. Kujunevad välja usaldusväärsed
    • suhted
    • Eesti Psühholoogide Liidu liikme eetilised nõuded
    • Kodutöö, kirjeldada nii kliendi kui terapeudi vaatepunktist. Alla 10 pole arvestatud. Seega
    • kokku 20 puntki. 11. MÄRTSIKS. Teha diagramm või joonis kuidas hinnata nõustatavat, mis
    • kriteeriumite alusel annate infot enda nõustatavast. (ntks supervisioon , peate kirjeldama
    • case’i, et kuidas kirjeldate nõustatavat, ntks emotsionaalne seisund, iseloomustavad sõnad
    • jne). KIRJALIKULT!!!
    • Eetilised aspektid
    • Kliendikeskselt toimiva nõustaja ülesanded
    • Nõustaja isik
    • olulised omadused on: uudishimu ja eksperimenteerimissoov, peaks
    • olem püüdlus lahti selgitada ja mõtestada vaatlusaluse nähtuse süvastruktuur, oskus
    • näha üldist üksikus ja üksikus üldist, peab olema jutuajamise ülevalhoidmise oskus
    • kuulamisoskus, empaatia, emotsionaalsus, hea introversioonioskus (võime
    • sügavamasse endasse vaadata), inimlik hoolivus, lähisuhete hoidmise oskus
    • vabanemine võimukompleksist (kui klient tahab domineerida, siis kuidas käitud)
    • huumorimeel (aitab pingeid leevendada ja ellu jääda)
    • heasoovlikkus, õpivalmidus, elav kujutlusvõime
    • energilisus, paindlikkus, oskus tuge pakkuda, enesekindlus
    • nad kasutavad nõustaja isiku osa rõhutamiseks esmast ja
    • teist struktureerimist. Esmane vastab küsimusele „kes?“ , kes ta on , milline välimus
    • milline on ta käitumine. Teine vastab küsimusele „mida ta kasutab?“, siin on
    • teadmised, oskused, mis seotud mingite teooriate või kindlate koolkondadega. Selle
    • abil on võimalik mõista nõustaja enda probleeme
    • provotseerimisoskus, suhete loomise ja lõpetamise oskus, aja
    • ohjamise ja sisustamisoskus, teabeandmise oskus, kliendi toetamise oskus, tunnete
    • peegeldamise ja tunnetega töötamisega vilumused, kliendi kõne reflekteerimise
    • oskus
    • räägib komistuskividest, kuhu nõustaja võib komistada
    • Pean kõiki oma kliente armastama – eetika nõuab et kõikidesse tuleb suhtuda
    • ühtemoodi. N ütleb, et kui ta arvab, et kõiki tuleb armastada, siis see on
    • võimatu. Alguses võib tekkida süütunne, et ei armasta kõiki. Aitaks kovisioon
    • supervisioon
    • Tähelepanu koondunud esimesele kliendi poolt esitatud probleemile
    • esimene probleem ei pruugi olla kõige olulisem
    • Kõrvaliste tegurite tähelepanuta jätmine – nii meditsiiniline kui muud, kõigega
    • tuleb tegeleda, mõelda millist muud abi ta veel vajab, ntks matmise korral võib
    • aidata leida kuidas matuseid teha jne
    • Soov päästa klienti nende õnnetust olukorrast – inimlik hoolimine läheb üle
    • piiri, mõni nõustaja arvab, et nõustamine muudab kliendi õnnelikuks
    • nõustamine peab andma toimetuleku oskuse, et õnnelikuks saada
    • Perfektsionistlikke kalduvuste omamine – a la kõik meetodid mida kasutan
    • peavad toovad edu, pedantsus, ei tunnista et eksisin, tuleb püüda vältida
    • absolutismi, viia kokku realistlik ja pragmaatiline vaade
    • Mitterealistlike ootuste omamine – peab olema tasakaalus optimism ja
    • realism, tagasilanguste puhul nõustaja õnnetu , ebakindel ja võib pidevalt
    • tunda vastutust, et peab pidevalt midagi uut andma
    • Uusima õpima tehnika kasutamine olenemata kliendi vajadustest – soov
    • katsetada ja proovida, aga see on õigustatud, kui kliendile vaja
    • Nõustaja kaotab iseenda nõustamisprotsessi – nõustaja jaoks nagu kino, et
    • lihtsalt kuulatakse või tegeletakse omade asjadega, ei nõustata. Oht rolle
    • segamini ajada. Selle vältimiseks on vaja ennast ärkvel hoida, teed pidevalt
    • kokkuvõtteid, teed märkmeid, sead rutiini
    • Kasutab sobimatuid väljendeid – näiteks slängi kasutamine, „miks?“
    • küsimuste kasutamine, tekitab süütunnet, klient peab end kaitsma jne
    • Meeletu ülemäärane soov aidata – üks märk sellest on see, et nõustaja teeb
    • rohkem tööd kui klient
    • Ülemäärane soov meeldida
    • Ülemäärane emotsionaalne haaratus – nõustaja võtab kliendi probleemid
    • endale, probleemide läbitöötamise maht, määr ja sügavus peaks olema
    • kliendi otsustada. Nõustaja pole kliendi omanik
    • Võtab asju liiga isiklikult – ülekanne, vastuülekanne. Nõustajas nähakse
    • kedagi teist
    • Omab raskusi eristada normaalset ebanormaalsest
    • Ebakindlus enesepaljastuse osas – raske on leida määra, palju endast midagi
    • avama peaks, peab jagama infot enda professionaalsest taustast, ei tohi tuua
    • näiteid enda isiklikust elust (mul on olnud nii jne)
    • Ära kunagi too näiteid teistest klientidest – klient peab ise leidma lahenduseni
    • Peab vastama lihtsalt ja mitte ülemäära keeruliselt
    • Vastata küsimustele, kui vastamine on sobilik ja ei tekita ebamugavust
    • Ebakindlus konfidentsiaalsuse suhtes – ebakindlust peaks aitama leevendada
    • see, et tuleb leida keegi, kellega saaks infot arutada ntks kovisioon või
    • supervisioon
    • Gordon Allport: kõik nõustajad vaatavad kliente läbi 3 sorti professionaalsete prillide
    • Mõtestavad kliendi lahti reageerivate olenditena (biheiviorism aluseks)
    • Püüavad psühhoanalüüsi eeskujudel mõtestada kuivõrd kliendi
    • reflektsioonid on alateadlikud
    • Vaatavad kliente nende isikuks kujunemise protsessis (humanistlik)
    • Kognitiiv-käitumuslikud prillid (ei kuulu enam Allporti alla)
    • Kliendi ootused vs nõustaja ootused nõustamisele
    • Kliendi ootused nõustajale
    • Need ootused võivad olla täiesti kohatud, et nõustaja võtaks vastutuse, seletaks lahti
    • keerulised probleemid, peab esitama palju küsimusi (a la mida rohkem küsimus, seda parem
    • nõustaja, tegelikult tuleb küsimusi väga vähe), juhiks vestlust, jagaks täpseid nõuandeid
    • Kliendi ootused mudelitena: kohastumismudel (nõustamine aitab aktsepteerida minu tundeid
    • probleeme ja puudujääke), isiksuse mudel (nõustamine teeb minu isiksuse ümber)
    • meditsiiniline mudel (nõustamine on nagu tableti neelamine, ravi nagu iga teinegi, asjatundja
    • ütleb mida teha ja saavutan vähese vaevaga tulemuse), nõidumismudel (nõustamine ajab
    • välja kurjad mõtted, tunded, teod ja asendab need headega), moraalne mudel (nõustaja on
    • eeskujulik isik, kes õpetab kuidas elada), asendusmudel (nõustaja asendab midagi, mida mu
    • elus puudu on)
    • Nõustaja ootused
    • YAVIS (Goldstein, 1971) – nõustaja ettekujutlus ideaalsest kliendist
    • Noor (Young)
    • Atraktiivne (Attractive)
    • Verbaalselt terane/verbaalne (Verbal)
    • Intelligentne
    • Edukas (successful)
    • Mitte-YAVIS kliendid, nende väljalangevus võib olla seotud ainuüksi nõustaja
    • negatiivsete ootustega: ta ei tule nii kui nii muutustega toime, ei saa hakkama. Nõustaja
    • peaks pidevalt kontrollima, millises rollis ta on, ntks kas ta on usaldusisik, nurgaadvokaat
    • jagab juriidilisi nõuandeid), seltsidaam, psühhiaater, hingekarjane, lapsevanem, õpetaja
    • sõber, kohtumõistja. Tuleb ette kujutada, kellena kujutab teda ette klient. Enesetaju
    • harva kooskõlas sellega, mis mulje me jätame. Supervisioonis/kovisioonis saab kohe
    • tagasisidet. Millise rolli täitja peab nõustaja olema. Nõustaja puhul on rõhutatud ootus
    • anda nõu. Millal mitte nõu anda?
    • Siis kui kliendi probleemist tulenev otsustamisdilemma on vastuolus nõustaja
    • väärtusarusaamadega. Näiteks suitsiid
    • Kui jutt viitab psühhootilistele häiretele, siis tuleks kaasata teised spetsialistid
    • Kui tegemist on väga raske või pikaajalise probleemiga, millega tegelemiseks
    • pole nõustajal kogemusi näiteks erinevad haigused
    • Kui kliendi otsustamisdilemma lahendamisega vaikimisi nõustumine seab kliendi
    • elus toimetuleku kahtluse alla näiteks perevägivald, otsustab et ei jäta ja jätkab
    • sama probleemiga
    • Kui klient liiga uhke et nõustaja juurde tulla, kui teda on sunnitud tulema ja kui
    • pole nõus nõustaja poolt seatud tingimustega – motivatsioon inimesel endal sel
    • juhul puudub
    • Kui nõustaja ei suuda määratleda kliendi probleemi – kovisioon/supervisioon
    • tuleb tuvastada miks sa ei suuda tuvastada probleemi
    • Kui klient ei rakenda nõustamisel omandatut reaalses elus
    • ka iseenda sees, mitte ainult kliendi/nõustaja vahel
    • kui erinevad, siis pole mõtet loota head
    • koostööd
    • mõelda, kas tööd jätkata või viia ootused vastavusse, hooti
    • otstarbekam suhet jätkata
    • võib tekkida kliendis, nõustajas või kliendi ja nõustaja vahel
    • Pole pettunud isikus vaid ootustes
    • Nõustamistasandid
    • Madal: Oskus klienti kaasamõtlevalt kuulata ja rakendada tema julgustamiseks ja
    • rahustamiseks toimivaid mõtteid
    • Keskmine: Osatakse nõustamisintervjuud ja teisi psühholoogilise abi teraapiaid kasutada nii
    • et klient suudaks oma probleemid suureneva eneseusu taustal lahti mõtestada ja temas
    • tekitatakse vajadus oma akuutseid probleeme lahendada
    • Kõrgem: Nõustaja tegeleb kliendi allasurutud materjalidega ehk alateadvuses olevaga, ning
    • suunab adekvaatsemale iseenda ja ümbruskonna mõistmisele
    • Tipptase: Võime vabastada kliendi isiklikud ressursid nii, et lisaks oma akuutsete
    • probleemide lahendamise võimele ja eneses selguse saamisele käivituks tugev isiksuslikku
    • kasvu tagav motivatsioon. (võib muidu olla väga edukas aga tipptase võib jääda
    • saavutamata isiksuslikku eripära tõttu või siis situatiivselt jääb saavutamata, sest nõustajal
    • endal palju probleeme)
    • Hackney & Cormier, 1996 ; Nystul, 2006
    • Nõustamise tuumtingimused (I aste kontakti ja nõustamissuhte loomine)
    • suhe nõustatava ja nõustaja vahel on nõustamisprotsessi tuum ehk
    • süda, ehk see milline on suhe. Seda peetakse kriitiliseks teguriks edukuse tagamisel
    • Kolm tuumtingimust
    • Empaatia
    • Tingimusteta positiivne tunnustamine
    • Kongruentsus(käitud nii nagu tunned ja mõtled)
    • Need 3 on hädavajalikud ja piisavad, teisi tingimusi polegi vaja. Kui terapeut esitab need
    • kvaliteeti, siis klient paraneb ilma spetsiaalsete tehnikateta. Kui tehnika on , aga 3
    • kvaliteeti pole, siis on paranemine minimaalne. Neid kvaliteete ei pea nõustaja
    • rakendama oma isiklikus elus
    • laiendas Rogersit
    • Austus
    • Otsekohesus
    • Konfrontatsioon
    • Konkreetsus
    • Enesetaju
    • Kuulamisoskus võib tugevdada kõiki eelpool loetletud tingimusi
    • räägib palju empaatiast
    • Rogers(1957): empaatia on spontaansus ja kogemuslik külg, aga
    • mehhanistlikud käsitlused nagu ntks kliendi tunnete reflektsioon pole empaatia. Läbi
    • empaatia saad teadlikuks kliendi tunnetest ja kogemustest ning koged neid ise
    • seeläbi lood peegli, mille abil klient saab avastada ja teada saada sügavamaid
    • tähendusi, mis tunnetega seotud. Egan(2002): empaatia hõlmab kuulamist, mõistmist
    • ning kommunikatsiooni, et saada paremini kliendist aru. Toob esile kahese empaatia
    • sisaldab nõustajapoolse osaluse, kuulamise, suhtlemise kliendi
    • sõnumi osas
    • kõrgendatud empaatia, mis on seotud esmasega. Aga sisaldab ka
    • selliseid oskuseid nagu enesepaljastus, enese avamine, juhiste esitamine
    • Galdstein(1983): empaatia on mitmetasandiline. Esimene: nõustaja tunneb
    • emotsionaalset seotust kliendi olukorraga. Teine: püüab mõista klienti tema
    • vaatenurgast. Kolmas: nõustaja osutab empaatiat, ehk klient tunnetab austust, hoolimist
    • ja mõistmist
    • Rogersilt pärit. Rõhutamine, et kliendil
    • indiviidina väärtus ja tähtsus. Eesmärk on tunnustada kliendi käitumist.Gelso
    • Freis(1989) – see on pigem soovitav, mitte tuumtingimus
    • eestindatuna loomulikkus, ehedus, käitud vastavalt sellele, mida
    • tunned ja mõtled. Teine käitub sellepärast samuti sulle vastu. Eesmärk on siirus
    • ehedus ja mitte võlts suhe kliendi ja nõustaja vahel
    • keskendumine positiivsetele kliendi omadustele. Tolerantsus
    • individuaalsete erinevuste suhtes. Eesmärk keskenduda kliendi tugevusele
    • räägitakse sellest, mis toimub siin ja praegu, hetke
    • nõustamissituatsiooni teema. Mida hetkel tunned/mõtled. Eesmärk on suurendada
    • vastastikust suhtlemist nõustaja ja kliendi vahel ning keskenduda probleemile
    • olemus on see, et tuuakse esile mitte kooskõla selle vahel, mida
    • klient teeb, ütleb, tunneb. Näiteks kuidas sina näed seda, kuidas mina seda näen
    • Eesmärk aidata kliendil mõista iseennast ja maailma enda ümber. Keeruline ja
    • riskantne tehnika. Riskiks on kliendipoolne solvumine, eitus, võib tekkida ka viha
    • nõustaja vastu
    • toetatakse klienti , et ta suudaks endast rääkides kasutada erinevat
    • sõnastust, termineid jäädes asjaga seotuks. Eesmärk aidata kliendil keskenduda
    • asjasse puutuvatesse teguritesse
    • Enese avamine
    • Nõustaja esitab faktilist infot
    • Nõustaja kirjeldab seda, mida ta tunneb kliendi või nõustamisprotsessiga
    • seonduvalt
    • Sotsiaalse mõju mudel Strong (1968) (toetab tuumtingimusi)
    • antakse ennast edasi kui eksperti. Kui õnnestub siis jõuab teise
    • staadiumisse. Kui ei õnnestu , siis teist staadiumit ei tule (esimene puudulik, siis teist
    • ei tule). Millal arvatakse, et inimene on ekspert? Kui on objektiivsed tunnistused
    • hariduse või koolituse kohta. Kui kasutatakse prestiižikaid sõnu. Tundliku
    • mitteverbaalse keele kasutamine, näiteks naeratus noogutamine, kohene
    • puudutamine. Sotsiaalset staatust näitavad tunnused näiteks riietus, korras hambad
    • sümpaatia (Mehrabian, 1970, 1990) – inimese sümpaatse tajumisel on kõige
    • olulisem näomiimika, hääletoon, üldine atraktiivsus, meeldivus, soe
    • mitterverbaalne keel ja kinnitavad nii verbaalselt kui mitte verbaalselt
    • konfidentsiaalsust
    • Isikutaju
    • Isikutaju põhimehhanismid
    • isikutaju põhimehhanismid I
    • isikutaju põhimehhanismid II
    • soovitused kontakti loomiseks
    • nõustamisleppe sõlmimine
    • nõustamisprotsessi edukuse kriteeriumid
    • nõustamisintervjuu läbiviimise tingimused I
    • Vägivaldne ähvardav klient
    • II Probleemi määratlemine
    • resistance
    • countertransference)
    • countertransference)
    • III Eesmärkide püstitamine
    • Nõustamisprotsessi funktsioonid
    • Motivatsiooni tõstmine
    • Hariduslik
    • Väärtustav
    • III Eesmärkide püstitamine
    • Cormier & Hackney (1993)
    • George ja Cristiani (1995)
    • Erikson (1968)
    • Blocher (1974)
    • Psühhoteraapia vs nõustamine
    • Mis on psühhoteraapia ?
    • Psühhoteraapia
    • Milline on hea psühhoteraapiateooria ?
    • Teraapia efektiivsuse kriteeriumid
    • Kuidas defineerida teaduslikult tõestatud efektiivsusega teraapiameetodeid ?
    • ISIK VS TERAAPIA
    • Psühhoteraapia empiirilise valiidsuse tegurid
    • Teraapia suundade üldiseloomustus
    • Dünaamiline suund
    • Käitumuslik suund
    • Psühhanalüütiline paradigma
    • Psühhoanalüütiline teraapia
    • Kasutamisala näited
    • A.Adler
    • Individuaalpsühholoogia aspekte
    • Motivatsiooni modifitseerimine
    • C.G.Jung
    • Analüütiline psühhoteraapia 1
    • KRIITIKA
    • Käitumisteraapia peamised lähtekohad
    • insight
    • Kasutusvõimalused
    • Kriitika
    • Kognitiivkäitumuslik teraapia
    • Ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia
    • Albert Ellis
    • Isiksuseteooria
    • absolutistlikult
    • mõtestamise viis. Adler: kõik sõltub arvamusest
    • REBT-i põhimõtteid
    • REBT peab hea teraapia juures oluliseks
    • Kognitiivne teraapia
    • Kognitiivse teraapia rakendamine
    • KKT olemus
    • KKT kriitika
    • REBT-i ja KT sarnasused
    • Kogemuslikud-ekspressiivsed teraapiad
    • Isiksusekeskne teraapia
    • Tulevikusuunad
    • Hetke põhiküsimused psühhoteraapias
    • Paarinõustamise tugialused
    • Probleemset pere iseloomustab
    • Paariprobleemide kognitiivne mudel

    Kommentaarid (1)

    laurakas profiilipilt
    laurakas: Väga pikk, põhjalik ja ladus! 5+
    23:24 23-03-2016


    Sarnased materjalid

    24
    docx
    Nõustamispsühholoogia konspekt
    178
    docx
    ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA
    56
    doc
    Sotsiaalpsühholoogia
    32
    doc
    õiguspsühholoogia
    106
    pdf
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    524
    doc
    Arengupsühholoogia
    82
    docx
    Suhtlemispsühholoogia konspekt
    17
    docx
    Nõustamispsühholoogia





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !