Nõustamise põhialused; I kodutöö: nõustamiskoolkondade võrdlus (1)

2 HALB

Lõik failist

Nõustamise põhialused; I kodutöö: nõustamiskoolkondade võrdlus
Tartu Ülikool
Filosoofia BA II
Sven Anderson
Töö aluseks: Hersen, Sledge (ed´s) (2002). Encyclopedia of Psychotherapy. Academic Press

LOE LÄBI peatükid psühhodünaamilise (II vol 423-430), kognitiiv-käitumisteraapia (I vol 451-458); humanistliku (I vol 949-957); lahenduskeskse lühiteraapia (II vol 673-678); reaalsusteraapia (II vol 489-494); interpersonaalse psühhoteraapia (II vol 37-47); ja geštaltteraapia (I vol 863-872) kohta.

TÄIDA TABEL (lühidalt, konkreetselt, asjakohaselt):
KOOLKOND
TEOORIA
NÕUSTAMISSUHE
NÕUSTAMISVÕTTED
TUGEVUSED
NÕRKUSED
PSÜHHO-DÜNAAMILINE
Antud teraapia põhineb psühholoogial ja inimese tunnetusest arusaamisele. Teraapia keskendub lapsepõlve mälestuste ja mineviku üleelamiste analüüsimisele.
Nõustamine on pikaajaline ja kindlalt piiritletud protsess, kus osapooled teavad teineteisest vähe.
Nõustaja ja kliendi vahele luuakse minimaalne ja osaliselt võõristav kontakt. Inimene lamab või istub seljaga terapeudi poole.
Inimene räägib vabas assotastioonis probleemist lähtuvalt terapeudile oma mõtetest.
Nõustamisel kasutatakse psühhoanalüütilisi võtteid toomaks välja alateadlikud protsessid teadlikule pinnale.
On kaks alust: lähte positsioon ja tehnika.
Klienti nähakse 4-5 korda nädalas, mittu aastat järjest.
Tehniliselt järgitakse vaba assotsiooni põhimõtet, kus inimene räägib vahetult oma mõtetest.
Lubab süüvida laiapinnaliselt probleemidesse ja sügavuti välja juurida probleemid ja nende tekkelised alused ehk sümptomid.
Inimesel on võimalik analüüsida oma minevikku ja olevikku .
Keskendub väga mitmeteks perjoodideks inimeste probleemide süvaanalüüsile, mis võivad kesta aastaid.
Väljaõpe kestab palju aastaid.
KOGNITIIV-KÄITUMIS-TERAAPIA
Kognitiivne käitumisteraapia põhineb informatsiooni töötlemise ja õpetamise teooriatel. Teraapia eeldusteks on, et kliendil on kognitiivsed protsessid tunnete ja aru vahel ehk psüholoogilised ja käitumuslikud protsessid on seotud omavahel. Teraapia peamiseks eelduseks on, et inimesed on informatsiooni töötlejad, kes võiavad infot valesti töödelda.
Klient ja nõustaja on oskuslikult valmis osalema teraapia protsessis üheskoos.
Nõustamissuhe sõltub probleemist: emotsioooni häired, ärevuse probleemid, buliimia, alkoholism ja teised psühho-loogikalised häired.
Nõustamissuhtes kasutatakse psühhoanalüütilisi võtteid ja klassikaliselt levinud teraapilisi meetodeid. Tegeletakse järel- ja ennetustööga.
Kasutatakse palju kliendi või patsiendi käitumusliku- ja psühhilisi protsesse muutvaid võtteid, kus klient saab osaleda ülesannete täitmisel. Näiteks: enese jälgimine, kognitiivne taaskäivitamine ja hüpoteeside testimine.
On kasutatav väga laias ulatuses psühhiliste probleemide lahendamisel ja uurimisel , sh inimeste jaoks kellel on diagnoositud psühhaatrilised haigused.
Kognitiivne teraaapia ei ole mõeldud kõigile ja ei kasutata peamiselt mõtteprobleemide korral , kuigi on täheldatud ka nende probleemide korral paranemisi.
Teraapia võib valguda lailali probleemide lahendamisel ja analüüsimisel isegi kui tegemist on planeeritud tegevusega.
HUMANISTLIK PSÜHHOTERAAPIA
Humanistlik psühhoteraapia on mõttelt pärit Vana-Kreekast, renessaansi ajastust ja Aasiast. Antud teraapia vorm põhineb lihtustatult ütlusel: tunne iseennast. Humanistidele antud mõte tähendab põhjalikku arutelu inimese ja maailma vahel.
Humanistlik psühhoteraapia koosneb kolmest osast: eksistentsiaalsus teraapiast, konstruktivistlikust teraaapiast ja transpersonaalsest teraapiast. Transpersonaalne psühholoogia on kultuuriülene teooria, mis ütleb, et inimene on enam kui füüsiline ja psühholoogiline olend ja pakub, et spirituaalne olemus on inimese aluseks.
Kõigis kolmes teraapia vormis on nõustamise suhe erinev.
Eksistentsiaalses teraapias on tähtsal kohal vabaduse, otsingu ja vastutuse küsimused ja tähenduslikuse aspektid.
Konstruktiivne teraapia: Reaalsus - suhe kaheisiiku vahel tuleb dialoogiliselt välja.
Transpersonaalne teraapia: kaasatakse religioossed ja müstilised vaated suhte loomise protsessi.
Eksistentsiaalne teraaapia: Peamiseks otsida üles terapeutilised markerid. Alati tuleb endalt küsida, mida ma reaalselt teen siin ja kas see aitab mind ja klienti hetkel siin.
Konstruktiivne teraapia: Kõike, mida kuuldakse kliendilt, suhtutakse eeldusega, et see on tõde.
Laste analüüsimisel joonistatakse joon või ring ja vaadeldakse, mida laps sellega teeb.
Transpersonaalne teraapia: Kaasatakse religioossed või müstikast pärit võtteid. Teadvustamiseks minnakse kaasa koostöös terapistiga.
Humanistlikus teraapias on kasuks kõigega arvestamise võimalused, sh diagnoositud haigustega,millega tuleb toime hästi näiteks konstruktivistlik teraapia. Samuti tulevad teraapia vormid toime laste analüüsimisega.
Humanaistliku teraapia miinuseks on, et minevikuga ei arvestata. Transpersonaalne teraapia kaasab ebateaduslikke meetodeid ja ideid maailmast inimeste probleemide lahendamiseks.
LAHENDUSKESKNE
LÜHITERAAPIA
Lahenduskeskne teraapia põhineb eeldusel , et kõiki psühhilisi probleeme saab vaadelda kui lahendatavaid. Keskendutakse probleemide asemel nende lahenduse leidmisele.
Teoreetiliselt põhineb antud teraapia Wittgestainilikule ja konstruktivistlikule filosoofiale.
On kolme tüüpi kliendi ja terapeudi suhet:

külalise tüüp
vinguja tüüp
ostleja tüüp

Nõustamine algab sotsialiseerumisest ja tutvumisest. Selgitatakse välja tugevused ja nõrkused.
Nõustamine eeldab: terapisti hoiakut, sotsialiseerivust ja saavutusliku negatsiooni, ime küsimusi, kopeerivaid küsimusi, mõõdik küsimusi ja valikulisi küsimusi, sh konsuldatsiooni murdavid ja sekkuvaid sõnumeid.
Kindla piiriline ja kindla koeline kliendi ja terapeudi suhe. Keskendub kurtmise ja hädaldamise asemel probleemi lahenduse protsessile.
Keskendub probleemi väljaselgitamise asemel liialt lahendus protsessile. Lahendus protsess ja probleemi otsimise protsess peaksid olema tasakaalus.
REAALSUS-TERAAPIA
Reaalsus teraapia on arendatud välja 1960-l Dr. William Glasseri ja Dr. G. L. Harringtoni poolt. Nõustamine põhineb kontrolli või teisiti sõnastatult valiku teoorial, mille järgi on inimesel vajalikud: (nagu Maslowi püramiidil) ellujäämine füüsiliselt, kuuluvus tunne / armastus, võim / pädevustunne, vabaduse tunne / autonoomus, lõbu ja õppimise tunnetus.
Valikut põhjendab teooria, kuidas me oma psühholoogilisi vajadusi rahuldame.
Nõustamissuhe toimub reaalsus teeraapias teatud rada pidi, mida kutsutakse inglise keeles WDEP süsteemiks. Suhe algab uurimisest, tajust ja soovidest. Teine etapp on tegevusplaanide järgi. Kolmas etapp on enese hindamine. Neljas on planeerimine . Viimane tegevus peab olema SAMIC ehk lihtne, kättesaadav, mõõdetav, imiteeritav, kontrollitav plaanija poolt, saavutatv ja korratav.
Nõustaja püüab saavutada hea kontakti ja sideme kliendiga, mis järgib teatavaid nõudeid:

Tegeletakse olevikuga.
Sümptomitega ei tegeleta.
Vahetult tegelemine kogu käitumisega.
Kritiseerimine ja kriitikast hoidumine.
Mitte hindav käitumine.
Õpeta klienti ausaks jääma.
Keera tähelepanu spetsiifikale ja leidamkas uusi pidepunkte.
Aita teha head plaani ja tegevuskava.
Aita pidada tasakaalukalt järge plaaniga ja selgita valikute teooriast lähtuvaid sidususi.

Põhineb kindlal teoorial ja tegevuskaval, mis võimaldab vaadelda oleviku sündmusid ilma suuremate skemaatiliste süsteemideta.
Antud teooria välistab minevikust tingitud probleemid ja ei luba vaadelda süsteemi väliselt probleemi. Teraapia on kinni kindlas tegevuskavas ja eesmärgis.
INTERPERSONAALNE
PSÜHHOTERAAPIA
Interpersonaalne psühhoteraapia peaeelduseks on ajaline piiratus ja keskendumine interpersonallasetele suhetele st. et vähenevad täheduslikud sümptomid ja kasvab interpesonaalne positiivne funktsioon. Tereaapias tegeletakse kaotuse ja kurbusega, inimeste vaheliste vaidlustega, rolli muudatustega ja interpersonaalsete tunnetustega.
Teraapia põhineb kaasumise teoorial, mis jagunevad kolmeks: turvalisuse tüüp, ärevus tüüp ja ärevust vältiv tüüp.
Antud teraapia vormis nõustamise suhe järgib kolme peamist nõuet: 1. keskendub ainult interpersonaalsusele
2. aja limiidiga 12-20 korda või 6-10 nädalat
3. ei viita suhete transformeerumisele otseselt. Interpersonaalse psühhoteraapia saab jagada algstaadiumiks ja keskstaadiumiks, kus otsitakse probleem üles ja tegeletakse sellega.
Suhtlemise võteteks on peamiselt kommunikatsiooni parandavad meetodid. Peamisteks meetoditeks on: klassikalised terapeutilised meetodid lähenemaks inimestele, kommunikatsiooni analüüs ja interpersonaalsed insidendid, mõjutamise tsooni ärakasutamine ja mõjutamine, „parataxic distortion“ ehk käitumine teraapias ja teistega .
Põhineb kindlal teoorial ja kindlal struktuuril, mis moodustab turvalise ja loomingulise kekskonna. Võimaldab analüüsida inimeste vahelisi suhteid ja probleeme kuni probleem on lahendatud.
Kinnitub kindlale teooriale, mis ei ole abasluutne tõde ja võib jääda kitsapiiriliseks. Kõiki probleeme vaadeldakse kui inimeste ja nende vaheliste suhete rägastikku. Välistatakse teist tüüpi psühhilised protsessid, sh patsiendid , kes on diagnoosiga.
GEŠTALT-
TERAAPIA
Antud teraapia põhineb tajudel, mida uuriti 1900-tel. Geštalt teraapia eesmärgiks on avardada inimese maailmavaadet . Tuua tema teadvusesse juurdunud olemused. Geštalt teraapia põhineb kolmel filosoofilisel põhialusel. Esimeseks on välja teooria, mis pärineb füüsikast. Teine on fenomenoloogia ehk tunnetuse fenomenide uurimine . Kolmandaks põhialuseks on dialoogi kujunenemine teraaapias.
Nõustamisel peetakse kõige olulisemaks dialoogi ja argumentide tekkimist. Geštalt teraapia nõustamissuhe on protsessile suunatud. Keerab tähelepanu keskkonnale ja inimesele endale antud hetkel, mitte niivõrd minevikus tehtu põhjal.
Geštalt teraapia on ekperimentaalne, uurides inimest vahetult. Alguses räägitakse probleemist kaudeselt ja liigutakse konkreetsuse poole. Nõustaja püüab viia inimese võimalikult lähedale kogemusele või probleemile.
Nõustamise tegevus: teadvustamine (awarness), põhjalik probleemi väljaselgitamine, enese keskkonna väljaselgitamine, tegevus või tegutsemine, assimileerimine koos tegutsemisega.
Geštalt teraapia põhiliseks tugevuseks on enese teadvustamise protsessi ja eksperimentaalsuse ära kasutamine.
Peamiseks nõrkuseks on inimese tegevus ja kahtlused toimetuleku osas. Tekitab sõltuvust teraapiast ja toimetulekust.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Nõustamise põhialused; I kodutöö-nõustamiskoolkondade võrdlus #1

Nõustamise põhialused; I kodutöö-nõustamiskoolkondade võrdlus #2

Nõustamise põhialused; I kodutöö-nõustamiskoolkondade võrdlus #3

Nõustamise põhialused; I kodutöö-nõustamiskoolkondade võrdlus #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

166 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

svenand496 Õppematerjali autor

Nõustamise põhialuste I kodutöö

analüüs klient psühhoteraapia koolkond reaalsus humanistlik protsessid põhialused tunnetus nõustaja mineviku nõustamine ärevus

Sarnased õppematerjalid

rtf

Nõustamise alused

Nõustamispsühholoogia kordamispunktid: 1. Mis on nõustamine? Nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis- protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. põhineb sellekohasel kokkuleppel, eeldab professionaalseid teadmisi,

Psühholoogia

docx

Nõustamise põhialused

Nõustamise põhialused 2013 Nõustamine on nõustaja ja kliendi vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Peamiseks eesmärgiks on kliendi heaolu, mis võib minna vastuolu nõustaja heaoluga. Klient

Kategoriseerimata

docx

Nõustamise põhialused

Nõustamise põhialused I loeng 8.09.14 Mis on nõustamine? Tegemist on interaktiivse õppimis-protsessiga. Oluline, et mõlemad osapooled (nõustaja ja klient) on aktiivsed, ilma milleta nõustamist toimuda ei saa. Seega nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vaheline kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peaeesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ka toetamine. Kliendile õpetatakse midagi, nt kuidas kuulata, suhelda, kuidas olla vaikuses jne. Oluline, et inimene ise tunneks, et ta vajab nõustamist, lähtealus on ka probleemi tunnistamine.

Nõustamine

doc

Nõustamispsühholoogia

jne. Nõustamine on kahe inimese vaheline suhtlus. Tegemist on koguaeg inimesega ja koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada. Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad paljud erinevad spetsialistid: arstid, juristid, psühhoterapeudid, psühholoogid, nõustajad, sotsiaal-töötajad jne. Nõustamispsühholoogia olemus * Nõustamine on sama vana kui inimkond ? Teaduslik määratlus on üsna uus, seetõttu pole teda eriti uuritud empiirilisel viisil

Psüholoogia

docx

Nõustamispsühholoogia konspekt

Kunsti mõõtme suurem domineerimine võib viia läbipõlemiseni. Professionaalsus võib langeda, objektiivsus langeb, võib lahendada oma probleeme läbi kliendi probleemide. Teadus: teaduspõhised efektiivsed mudelid. Nõustaja peaks olema nii teadlane kui rakenduslik nõustaja. Teaduslik mõtlemine eeldab oskuseid luua objektiivset vaatlust kuni sekkumiseni, kontrollida hüpoteese, ehitada üles teooriaid, diagnoosida, kasutada uurimismeetodeid, mis aitavad muuta nõustamise seletatavust ja efektiivsust tõhusamaks ja testide kasutamise oskust. ...... teooria suhtlemispsühholoogia, kuulamine, mõjutamise tehnikad. Probleemilahenduse strateegiad konfliktikäitumise viisid ja meetodid Kehtestamine läbirääkimise tehnikad Eetika abistamissuhe, formaalsed ja mitteformaalsed ettekirjutused · Fookus nõustamisel on arenguline toimetulek, oskuste õpetamine, probleemide ennetamine

Psüholoogia

odt

Psühholoogia

RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad

Psühholoogia

164

pdf

Karjäärinõustamise käsiraamat 2014

Käesolev trükis on abiks algajale karjäärinõustajale, pakkudes samas teada-tuntud tõdede äratundmisrõõmu ja värskeid ideid ka kogenud nõustajale. Käsiraamat annab ülevaate nõustamise teooriast ja praktikast. Esimeses osas tutvustatakse lühidalt nõustamisteooriaid, millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud. Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi

Ametijuhend

doc

Kliiniline psühholoogia

Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal tasemel esinemiseks

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

Eveli Kiis: Hästi ülevaatlikult koostatud kodutöö. Kuna minu inglise keel ei ole eriti heal tasemel, siis andis mulle hea ülevaate kohtadest, mis mul kirjanduse lugemisel arusaamatuks jäik. Aitäh abi eest.

05:08 29-10-2014

Kõik kommentaarid