- Võitlus läänestamise vastu - Paljud teadlased ja kultuuritegelased sunniti vaikima, osa sooritas nö vaimse enesetapu asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele. 4. Puhastused parteis Võimuvõitlus kommunistlikus parteis - Vana kaardivägi (nt V. Molotov), kes olid poliitikasse tulnud juba Lenini ajal - Keskmine põlvkond (nt A. Ždanov, L. Beria), keda Stalin oli hakanud edutama 1930. Aastatel - Noorem põlvkond, kelle tõus võimu püramiidi tippu oli alanud sõja ajal 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? Vastus: Et kindlustada riigi sõjalist võimsust ja olla rünnakuvalmis. 3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda? Vastus: Majanduslik olukord halvenes. Rahva igapäevaelu vajadused jäid tagaplaanile. Tekkis defitsiit ehk väliskaubanduse puudujäägi summa, mille võrra kaupade impordi maksumus ületas ekspordi oma
Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. ● Toimus massiline vangistamine (GULAG, 3% elanikest olid vangid) ● Toimusid massiküüditamised ● Ideoloogiline surutis, vaimne vägivald, inimeste vanad uskumised kaotati ja kõigile suruti peale kommunistliku ideoloogia ● Sageli toimusid kommunistlikus parteis “puhastused”, et Stalin saaks võimul püsida. 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? Et kinnitada NSVL-i sõjaline võimsus pärast sõda ja hirmutada USAd. Külma sõja võidurelvastumine. 3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda? Tekkis defitsiit, toitu oli saadaval väga vähe ning valik oli minimaalne. Kergetööstus oli kehvas olukorras. Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal. Poliitilised: Pehmendati vägivallapoliitikat ja kaotati piiranguid mõnes valdkonnas nagu põllumajandus.
- Võitlus läänestamise vastu - Paljud teadlased ja kultuuritegelased sunniti vaikima, osa sooritas nö vaimse enesetapu asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele. 4. Puhastused parteis Võimuvõitlus kommunistlikus parteis - Vana kaardivägi (nt V. Molotov), kes olid poliitikasse tulnud juba Lenini ajal - Keskmine põlvkond (nt A. Ždanov, L. Beria), keda Stalin oli hakanud edutama 1930. Aastatel - Noorem põlvkond, kelle tõus võimu püramiidi tippu oli alanud sõja ajal 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? Vastus: Et kindlustada riigi sõjalist võimsust ja olla rünnakuvalmis. 3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda? Vastus: Majanduslik olukord halvenes. Rahva igapäevaelu vajadused jäid tagaplaanile. Tekkis defitsiit ehk väliskaubanduse puudujäägi summa, mille võrra kaupade impordi maksumus ületas ekspordi oma.
Ajaloo kontrolltöö § 22-24A, õpik lk 44-61 1. Mõisted. 1) Sotsialismileer Moskva võimu all olevad riigid koos Nõukogude Liiduga. Esialgne nimetus rahvademokraatiamaad. 2) Sotsialistlik sõprusühendus riigid, mis jäid Nõukogude Liidule ja Moskvale kuulekaks. 1960. aastatel kuulus sinna kokku 10 riiki. 3) VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Vastukaaluks Marshalli plaanile. 4) VLO Varssavi Pakt. Vastukaaluks NATO-le. 5) Sula periood Nõukogude Liidus, mil lõppes massiline vägivallapoliitika ja pöörati rohkem tähelepanu inimeste elujärje parandamisele. 6) Stagnatsioon seisak, edasiliikumine puudus. Nõukogude Liidus suurenes mahajäämus lääneriikidest.
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milles seisnes sovetiseerimine NSV Liidu mõju alla jäänud või okupeeritud riikides? 1. NSV Liit asus võimule seadma endale meelepäraseid valitsusi ning allutas okupeeritud alad kommunistlikule diktatuurile; ettevõtted ja kogu tööstus natsionaliseeriti ning põllumjandus kollektiviseeriti; riik sekkus nii tööstusesse, ettevõtete töösse kui ka põllumajandusse. 2. Idabloki ehk sotsialismileeri riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustasid mitmed ühised jooned. Mis olid sotsialismileeri riikidele iseloomulikud tunnused? Selgita. 2
Norra välispoliitika- tegid koostööd Lääne-Euroopa maadega, loobuti neutraliteedipoliitikast, ühineti Marhalli plaani ja NATOGA. Majandus- suuremad kahjud, kui Taanil. Kiire rikastumine pärast Põhjamere nafta- ja maagaasi varude kasutusele võtmist. Soome välispoliitika- sattus NSV liidu mõjusfääri. Majandus- NSV liidu mõjutused, sõjahüvitiste maksmise kohustus sidus tööstuse ja põllumajanduse tihedalt idaturuga. Majanduslik seis paranes 1950- 1980 aastatel. Taani välispoliitika- tegid koostööd Lääne-Euroopa maadega, loobuti neutraliteedipoliitikast, ühineti Marhalli plaani ja NATOGA. Majandus- rajati suurelt osalt põllumajandusele, majandustase taastati kiiresti. Isalandi välispoliitika- tegid koostööd Lääne-Euroopa maadega, loobuti neutraliteedipoliitikast, ühineti Marhalli plaani ja NATOGA. Majandus- põhiline elatusallikas kala, tähtis liiklussõlm Euroopa ja Ameerika vahel. 2.Millised olid Soome kaotused teises maailmasõjas
Kordamine: kommunistlikud riigid 1. Kommunistlikud riigid 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a) Sotsialismileeri kujunemine: a) Stalini surm ja Beria uus kurss: Breria asus taastama ja parandama suhteid lääneriikidega. Kommunismi mõjuvõimu laienemise Soovitas Saksa DV-l loobud sotsialistlikust kursist. Hakkas liiduvabariikides edutama rahvuskaadrit tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine. (kohaliku rahvuse esindajaid edutati juhtivatele kohtadele).Leevendas vägivallapoliitikat. Karistusaluseid
EESTI NSV. 1. Täida lüngad. ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile, kes lähtus oma tegevuses Moskva antud juhtnööridest . Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset vöimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest. 2. Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino Võimuloleku aeg 1944-1950 1950-1978 1978-1988 Tegevuse 1) EKP esimene 1) EKP esimene 1) EKP esimene põhisuunad sekretär sekretär sekretär
Kõik kommentaarid