Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Nõid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Nõid #1 Nõid #2 Nõid #3 Nõid #4 Nõid #5 Nõid #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kr1stj4n16 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Nõiad

Gümnaasium Ajaloo referaat marginaalide teemal Nõiad 2008 Sissejuhatus Selleks, et mu referaat ei tunduks nii ulmeline ja ebareaalne ning köidaks ka laisemagi lugeja tähelepanu pidasin ma vajalikuks hajutada tema umbusku teemal ,,Nõidu pole tegelikult olemas" alljärgneva lõiguga, mis seletab lahti, kes üks õige nõid tegelikult on ning kust on selline mõiste üldse tulnud. Enamus tänapäeva inimesi ei usu nõidadesse ja keeldub neisse uskumast ka siis, kui nende endi nina ette tuuakse fakte, mis tõestavad hoopis vastupidist. Pigem näevad nad nõidu muinasjutukangelastena ­ eelkõige vanemas eas hirmutava välimusega naisterahvana, kelle suurt ja pikka nina kaunistab soolatüügas ning kelle liiklusvahendiks on ei miski muu kui tavaline luuavars. Siiski on selline ettekujutus nõiast üsna väär.

Ajalugu
thumbnail
12
doc

Eestimaa muinasaeg

Sissejuhatus Eestimaa muinasaega 1. Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) ­ hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) ­ tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia ­ luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ­ ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia ­ rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus, sugulaskeelte veerimin

Ajalugu
thumbnail
49
doc

Robert Houdin - uurimustöö

Põhiliselt oli illusionism sealgi siiski preestrite leivanumbriks. 2 Piibel (Vana Testament, 2 Moosese raamat, 7 peatükk) 9 Üheks tüüpiliseks ,,imeks" oli templi seinale jumalanna Hekate põleva kujutise ilmumine. Selle illusiooni sooritamiseks joonistati asfaldi või mõne muu põleva ainega pimeda ruumi seinale inimfiguur. Publiku ees manades ja tõrvikuga vehkides puudutas nõid sellega justkui kogemata templi seina, kus kohemaid lõi lõõmama jumalanna kujutis. Sellised ,,imed" sisendasid inimestesse hirmu ja tõstsid nende kuulekust ning nii polegi midagi imestada, et suurte templite preestrid püüdsid illusionismi igati oma monopoliks muuta. Nad ei tunnistanud rändavaid maage ja illusioniste ning kiusasid neid taga. Vaatamata sellele esinesid rändavad mustkunstnikud endiselt Vana-Kreeka tänavatel ja väljakutel, turgudel ja pidustustel ning teatrites

Ajalugu
thumbnail
16
pptx

Ebausk ning nõiad Eestis Rootsi ajal

maagiliseks, muuhulgas soovid ja tõrjemaagia Nõiad ja nõidumine  17. saj alguses võttis protestantlik kirik üle karoliku kirikus valitseva nõiajahi  Nõiaprotsesside algus  Kõrgeim vaimulik Hermann Samson  1626. aastal valmistas ta üksikasjalise juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja temaga ümber käia Nõidade kindlaks tegemine  Veeproov  Usuti, et süütu inimene vajub põhja, nõid jääb aga pinnale  Julm piinamine  Lisaks karistati inimesi libahunti jooksmise ning kuradiga suhtlemise eest  Põletamine tuleriidal  Viimane hukkamine toimus 1699. aastal Pühajõe mäss  17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks  1642. aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mäss  Sõjavägi allutas talupojad  See tõestas, et nad ei teadnud miskit Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest

Ajalugu
thumbnail
31
doc

Eesti vanausu konspekt

5. Seotakse sunniga, ,,seotakse" armastusega. 6. Suurus tähtis, suurus ei loe. 7. Ei toideta/sunnitakse, toidetakse. 8. Hõbekuul võtab, hõbekuul ei võta. Millega on tegemist. 1. Elava inimese hing - kondab vabatahtlikult, - seotud hing (koopia, jäljendus) 2. Surnu hing - ise kinni jäänud, seotud Erinevad lõhnad ja olemused tulenevad erinevatest teguviisidest. Kinnijäänud 1. Kurjategijad - halba, sadistlikku rõõmu tundvad inimesed 2. Mustad nõiad (Valge nõid aitab, aga palumise peale) 3. Enesetapjad (netovastuvõtjad)(,,Kalevala" Väinamöinen) a. põgenemine b. kättemaks c. õpetuste hoidja 4. Vabast tahtest - hoidjad ja edendajad 5. Hullud 6. Ahnitsejad [,,Laulujooned"] 7. Tapetud lapsed 8. Hauda maetud 9. Undlikult surnud - ootamatult surnud

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Eesti muinasaeg - ajalugu

EESTI AJALUGU EESTI MUINASAEG 1. Jääaja mõju Eesti maastikule: Sulamisel kujunesid järved, jõed. Paljastas paepinna. Eesti maastik tõusis. Lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ja jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine: a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr. Paljud esemed valmistatud Eestis haruldasest mustast tulekivist. Kunda Lammasmägi – asula järvesaarel. Palju luust ja sarvest esemeid. Asustus veekogude ääres, elati küttimisest, korilusest, kalapüügist. Asulad oli ajutised. Kasutusel vibu, odad, pistodad,

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Eesti muinasajal

MÕISTED: jääaeg ­ 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv ­ mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof ­ Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ­ ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ­ ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis ­ muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis ­ muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ­ ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus a

Ajalugu
thumbnail
16
docx

Mika Waltar "Sinuhe"

värvida. Värviks kasutati veelgi kasutusel olevat hennat, mis annab juustele punaka tooni. Paise (lk 113) - pindmiste selgepiiriliste mädapõletike rahvapärane nimetus. Furunkul - karvanääpsust või naha rasunäärmest lähtuv mädapõletik, koeranael; Karbunkul - laiema ulatusega furunkul; Abstsess - mädanik, põletiku tagajärjel kudedes tekkiv piiratud mädakogum). Nõidus (lk 117) ­ ehk nõidumine on kujutelm, et eriliste võimetega inimene, nõid suudab oma hingejõuga või teatavate toimingute ning vahenditega mõjutada kaasinimesi, loodust ja üleloomulikku maailma. Pitser (lk 123) - Pitser on pitsati positiivne reljeefne jäljend plastilises aines või värvis. Pitsat, millega pitsereid tehakse, on tugevast materjalist vorm, millesse on süvendatud kujutis negatiivis. Pitsatijäljend on dokumendi ehtsust tõendava ja sellele õigusjõudu andva märgina

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (1)

Kr1stj4n16 profiilipilt
Kr1stj4n16: Hea
21:34 26-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun