Närvisüsteemi biloogilised alused (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
NÄRVISÜSTEEMI BIOLOOGILISED ALUSED EKSAM
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil
18-28’ndal päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. Kahe ja poole nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel ektodermi paksend – neuraal- e medullaarplaat, mis kiirelt muutub neuraalvaoks ja seejärel sulgub neuraaltoruks. neuraaltoru seintest kujunevad närvi- ja gliiarakud KNS-s, ruumidest neuraaltoru sees areneb välja ajuvatsakeste süsteem.Neuraaltoru kaudaalne osa on algmeks seljaajule ning rostraalne osa peaajule. Neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist e –plaat, millest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid – tundeganglionid ja vegetatiivsed ganglionid.

2. Närviraku ehitus ja liigid
Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha , dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson - pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja.
Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks.
Neuroneid on kolme liiki:
1. sisendneuronid, mille kaudu närvivõrk saab informatsiooni välismaalimast;
2. väljundneuronid, mille kaudu väljastatakse tulemus;
3. peidetud neuronid , mis ei ole ei sisend - ega väljundneuronid.

3. Membraani puhkepotentsiaal
Puhkeseisundi on rakumembraan polariseeritud olekus, mis avaldub selles, et rakumembraani välispinnal on positiivne ja sisepinnal negatiivne elektrilaeng.
Negatiivse laenguga osakesed on koondunud vahetult rakumembraani sisepinna lähedusse, neid tasakaalustavad välispinnal olevad positiivsed laengud.
Ülejäänud raku sisemuses on negatiivseid ja positiivseid laengukandjaid võrdselt s.t seal valitseb elektroneutraalsus!
Rakumembraanidel suhtelises rahuolekus esinevat potentsiaalide diferentsi nimetatakse puhkepotentsiaaliks.
Puhkepotentsiaali põhjuseks on K-, Na-, Cl-ioonide ning anorgaaniliste anioonide ebavõrdne jaotus rakusiseses ja rakuvälises vedelikus ning rakumembraani ioonikanalite valikuline permeaablus nende ioonide suhtes.

4. Membraani aktsioonipotentsiaal
Ärritaja toimel või spontaanselt tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina: tegevus- e aktsioonipotentsiaalina (AP): rakumembraani välispind omandab negatiivse ja sisepind positiivse laengu. AP amplituud on sõltuvalt koest 60…120mV.
Depolarisatsioonifaas: avanevad pingetundlikud Na-kanalid - Na- ioonid tungivad laviinitaoliselt rakku ja membraani sisepind muutub välispinna suhtes elektriliselt positiivseks . Repolarisatsioonifaas: sulguvad Na-kanalid ja avanevad K-kanalid – taastub ioonide jaotus rakus ja väljaspool rakku hüperpolariseeriv järelpotentsiaal depolariseeriv järelpotentsiaal.
5. Sünapsi ehitus ja impulsi levik
Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi , lihas- või näärmerakuga. Sünaps edastab erutust närvirakkudest.
Sünaps on elektriline või keemiline. Impulsi levik: Elektriline sünaps- närviimpulss antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele rakule, kuna närvirakud on nii tihendalt seotud. Keemiline sünaps –väikese sünaptilise pilu tõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, eraldub sünaptilisse pilusse keemilist ainet, mida nimetatakse mediaatoriks. Piisa hulga mediaatori seostumisel teise raku pinnal oleva reteptorvalguga muutub viimase seisund. Erutamata rakus tekitab mediaator närviimpulsi , kuid aktiivses rakus impulssi edasi ei kanta .

6. Nägemismeel
Meeleelundiks on silm mille valgustundlikud sensorid - kepikesed ja kolvikesed asuvad võrkkestas. Silma optilise süsteemi moodustavad sarvkest, eeskamber , lääts ja klaaskeha. Optilisse süsteemi kuulub veel silmaava ehk pupill mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka.
Silmamuna ehitus: silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmamunast suurema osa täidab klaaskeha – läbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ning selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hüaluroonhappest. Silmakestad: fibrooskest, soonkest, ripskeha, pärissoonkest, võrkkest e reetina, pigmentepiteel, sensorirakud, horisontaalrakud, bipolaarsed rakud , ganglionirakud.

7. Värvuste nägemine ja värvipimedus
Inimene suudab eristada umbes 160 värvust. Lisaks sellele suudame tajuda värvuste intensiivsuse (heleduse) eri astmeid, samuti värviküllastusastmeid. Kuna need tegurid võivad ühineda erinevalt, on erinevaid värvivarjundeid väga palju. Kolvikesed, mis on silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, on seotud värvuste nägemisega. Koos kepikestega võimaldavad nad nägemist. Värvuste nägemist võimaldavad olvikesed sellepärast, et enamasti esineb vähemalt kahth tüüpi kolvikesi, mille tundlikkuse spektraalne jaotus on erinev. Hämaras kolvikeste töö lakkab, mistõttu värvuste eristamise võime kaob.
Trikromaatilisuse teooria järgi on tundlike rakke sinise, rohelise ja punase valguse suhtes. See teooria seletab suure hulga värvustega seotud fenomene- rohelise ja punase sensori ärritamisel saadakse kollase värvuse, sinise, rohelise ja punase sensori samaaegsel ärritamisel valge valguse aisting jne.
Vastandvärvuste teooria seletab värvuste nägemist ja sellega seotud fenemone jube reetinas leiduvate vastanvärvusneuronite ja külgmises põlvikkehas ning ajukoores värvusspetsiifiliste nn. kahekordselt vastandlike rakkude esinemisega.
Värvipimedus ehk daltonism on inimese võimetus tajuda erinevusi mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda.
Värvipimeduse põhjus on tavaliselt geneetiline, kuid võib olla ka silma-, närvi- või ajukahjustus või kokkupuude teatud kemikaalidega.

8. Nägemismeele tsentraalsed teed
Nägemisnärv mille moodustavad ganglioonirakkude jätked sisaldab enam kui 10 astmes 6 kiudu. Võrkkestast ninapoolt pärinevad nägemisnärvi kiud ristuvad nägemisristmikus. Oimupoolt tulevad kiud ei ristu. Nina ja oimupoolt tulnud närvikiud moodustavad ühinemisel nägemistrakti, mis suundub keskpaigus asuvasse külgmisse põlvikkehasse, kus toimub ümberlülitus nägemiskorteksisse viivatele neuronitele. Keskajus asuvate närvikeskuste kaudu juhitakse ka silmamuna liigutusi ja pupilli reaktsioone.

9. Kuulmismeel
Elundiks on kõrv, millel eristatakse välis-, kesk- ja sisekõrva. Sisekõrvas asuvad sensorirakud ja nendelt lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeelele tsentraalseid teid pidi. Kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Väliskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad heli laineid välis-ja keskkõrva piiril oleva trummikileni mis hakkab kaasa võnkuma. Trummikilele võnukumised antakse kuulmeluukeste-, vasara- ,alasti ja jaluse- kaudu edasi ovaalaknale. Ovaalakna membraani võnkumised antakse esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi teojuha endolümfile.

10. Tasakaalumeel
Peale kuulmise täidab kõrv ka tasakaalumeele ülesannet. Kõrvas asuvad kanalikesed, mis tajuvad igasugust liikumist. Sellepärast läheb mõnikord karussellil või bussiga sõites süda pahaks. Ka merehaigus tekib tasakaalumeele liigsest ärritamisest. Tasakaaluelund ja kuulmiselund paiknevad üheskoos oimuluus ning moodustavad seal sisekõrva. Tasakaaluelund ja kuulmiselund koos kuuluvad kilelabürindi koostisesse. Tasakaaluelundis on 2 morfoloogilist allüksust- tähnielundid ja poolringkanalid.

11. Haistmismeel
Haistmisregioon hõlmab väikese ala ninaõõne ülaservas, seal asub haistmiselund.
Hingamisregioonis on õhu puhastamiseks ja veeauruga küllastamiseks mõeldud ripsepiteel koos lima produtseerivate karikrakkudega.
Lõhnaainete juurdetoomine toimub läbi sõõrmete perioodiliselt, sissehingamisega. Nuhutades võime suurendada haistmisala kaudu kulgevat õhuvoolu.
Inimesel on haistmisregioonis umbes 10 miljonit retseptorit. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad ninaõõne limas ja põhjustavad haisterakkudes närviimpulsse.
Inimese haistmismeel on nõrgalt arenenud. Lõhnataju abil saab infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest.

12. Maitsmismeel
Maitse ehk maitsmissensorid asuvad keele pealispinna keelenäsadel. Eristatakse seen-, leht- ja vallnäsasid, mis moodustavad maitse ehk maitsmiskarikad. Keele eeesmiselt osalt annavad maitsetundlikkust edasi näonärvi perifeersed jätked. Rakukehad asuvad geniikuliganglioonis, tsentraalsed jätked lõppevad maitsmistuumas, mis asub solitaartrakti ehk üksikkulgla tuuma ülemises osas. Keele tagumiselt osalt juhib maitsetundlikkust keeleneelunärv, mille tsentraalsed jätked lõppevad samuti maitsmistuumas.

13. Puutemeel
Mehhanosensorite tüübid- aeglaselt adapteeruvad (SA-sensorid), kiirelt adapteeruvad (RA-sensorid) väga kiiresti adapteeruvad (PC- sensor ). Esimene meesl, mis arenema hakkab ja selle keskus on ajukoores.
Naha mehhanosensorite histoloogia:
SA-sensorid
Merkeli rakud – karvadega kaetud nahas sageli kogunenud sensorelundisse
Ruffini kehakesed – sügavamates nahakihtides
RA-sensorid
Meissneri kehakesed – karvadega katmata piirkondades (nt sõrmeotstel ja huultel)
karvafolliikulisensor – karvadega kaetud piirkonnas
PC-sensor
Vateri-Pacini kehakesed

14. Temperatuurimeel
Esineb kaks kvaliteeti – külmameel ja soojameel. Nahas on spetsiifilised külma- ja soojapunktid. Temperatuuritundlikkus osaleb lisaks temperatuuritajule ka kehatemperatuuri teadvustamatult kulgevas reguleerimises. Termiline ärritamine, kaasa arvatud nendega kaasnevad vegetatiivsed Reaktsioonid, on afektiivse mõjuga – nad võivad olla meeldiva või ebameeldiva varjundiga.

15. Lihasmeel
Lihasmeele sensorid mis annavad informatsiooni lihase pikkuse ja pinge kohta on lihase kääv ja kolgi kõõluseorgan ehk kõõluseorgan. Lihasekääv asub sidekoest kapslis lihase kontraltiilsete kiudude vahel ja on ühendtud nendega paralleelselt. Kolgikõõluseorgan asub lihase ja kõõluse üleminekukoha lähedal ning on ühendatud lihase ekstrafusaalsete kiududega järjestikku. Kuna kõõluseorgan on ühendatud lihase kontraktiilsete kiududega järejestikku, võib öelda, et ta mõõdab eeskätt lihase pinget.

16. Ajuripats ja tema hormoonid
Ajuripats ehk hüpofüüs on selgroogsete organismide hernesuurune endokriinnääre, mis asub peaajus. Ajuripats nõristab hormoone, mis reguleerivad organismi homöostaasi, stimuleerivad teiste endokriinnäärmete tööd. Ajuripats ehk hüpofüüs on kõige tähtsam sisenõrenääre. Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Näiteks reguleerib ta suguhormoonide sünteesi sugunäärmetes. Ajuripats sünteesib ka kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotud. Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Paljudest neist hormoonidest, aga reguleerivad omakorda teiste tööd. Ajuripats on ``juhtnääre``, sest ta korraldab kõigi teiste hormooninäärmete tööd. Ta annab allasuvatele näärmetele teada, mida on vaja toota, et elu liiguks ja, mille tootmine korraks katkestada, sest seda on hetkel piisavalt. Ajuripats toodab hormoone, mis ergutab munasarju moodustama naissuguhormoone . FSH-foliikuilite kasvu ja arengut soodustav hormoon ja LH-hormoon, mis mõjutab munaraku ovuleerumist. Nõristab ka kasvuhormooni. Ajuripats
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Närvisüsteemi biloogilised alused #1 Närvisüsteemi biloogilised alused #2 Närvisüsteemi biloogilised alused #3 Närvisüsteemi biloogilised alused #4 Närvisüsteemi biloogilised alused #5 Närvisüsteemi biloogilised alused #6 Närvisüsteemi biloogilised alused #7 Närvisüsteemi biloogilised alused #8 Närvisüsteemi biloogilised alused #9 Närvisüsteemi biloogilised alused #10 Närvisüsteemi biloogilised alused #11 Närvisüsteemi biloogilised alused #12 Närvisüsteemi biloogilised alused #13 Närvisüsteemi biloogilised alused #14 Närvisüsteemi biloogilised alused #15 Närvisüsteemi biloogilised alused #16 Närvisüsteemi biloogilised alused #17 Närvisüsteemi biloogilised alused #18 Närvisüsteemi biloogilised alused #19 Närvisüsteemi biloogilised alused #20 Närvisüsteemi biloogilised alused #21
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 205 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Annely Uukkivi Õppematerjali autor

Lisainfo

EKSAMIKÜSIMUSED:
1. närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga)
2. närviraku ehitus ja liigid
3. membraani puhkepotentsiaal
4. membraani aktsioonipotentsiaal
5. sünapsi ehitus ja impulse levik
6. nägemismeel
7. värvuste nägemine ja värvipimedus
8. nägemismeele tsentraalsed teed
9. kuulmismeel
10. tasakaalumeel
11. haistmismeel
12. maitsmismeel
13. puutemeel
14. temperatuurimeel
15. lihasmeel
16. ajuripats ja tema hormoonid
17. kilpnääre, kõrvalkilpnäärme ning nende hormoonid
18. käbinääre, harknääre ning nende hormoonid
19. neerupealised ja selle hormoonid
20. sugunäärmed ja nende hormoonid
21. kesknärvisüsteemi struktuur
22. erutuse ja pidurduse juhtimine närvikeskustes
23. seljaaju ehitus ja tähtsamad funktsioonid
24. spinaalnärvid
25. kraniaalnärvid
26. sümpaatiline närvisüsteem
27. parasümpaatiline närvisüsteem
28. reflekside jaotavus ja refleksikaar
29. lihaste refleksid
30. tahtlikud ja automaatsed liigutused
31. väikeaju ehitus ja funktsioonid
32. otsmikusagara ehitus ja funktsioonid
33. otsmikusagara kahjustusest tingitud tähtsamad haired
34. oimusagara ehitus ja funktsioonid
35. oimusagara kahjustusest tingitud tähtsamad haired
36. aju ja kõne
37. peamised kõnehäired ja nende põhjused
38. arvutusvilumuste häire
39. kiirusagara ehitus ja funktsioonid
40. kiirusagara kajustusest tingitud tähtsad haired
41. kuklasagara ehitus ja funktsioonid
42. kuklasagara kahjustusest tingitud tähtsamad haired
43. hüpotaalamuse ehitus ja funktsioonid
44. hüpotaalamuse kahjustusest tingitud tähtsamad haired
45. limbilise süsteemi ehitus ja tähtsamad funktsioonid
46. limbiline süsteem ja emotsioonid
47. ärevus ja stress
48. valu
49. retikulaarformatsiooni ehitus ja tähtsamad funktsioonid
50. teadvuse aktiivsuse regulatsioon. Ärkvelolek ja uni.
51. une tüübid
52. tähtsamad mediaatorained
53. õppimine ja mälu
54. mõtlemise ja mäletamise seos kesknärvisüsteemiga
55. enamlevinud narkootikumid ja nende toime kesknärvisüsteemile
56. alkoholi ja suitsetamise mõju kesknärvisüsteemile
57. isiksuse ja haiguse erinevad mudelid
58. haigusele kalduv isiksus
59. organismi käitumisreaktsioonide kujunemine
60. ööpäevane rütm
61. närvisüsteemi areng imikul ja väikelapsel
62. murdeea füsioloogilised ja psüühilised iseärasused
63. üleminekuaastad ja kliimaks
64. organismi vananemine ja surm
65. füsioloogiline väsimus
66. krooniline väsimus.


üleminekuaastad , kliimaks , organismi vananemine , surm , füsioloogiline väsimus , krooniline väsimus , närvisüsteem , biloogilised alused

Mõisted

Sisukord

  • NÄRVISÜSTEEMI BIOLOOGILISED ALUSED EKSAM
  • Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil
  • Närviraku ehitus ja liigid
  • Neuroneid on kolme liiki
  • Membraani puhkepotentsiaal
  • Membraani aktsioonipotentsiaal
  • Sünapsi ehitus ja impulsi levik
  • Nägemismeel
  • Värvuste nägemine ja värvipimedus
  • Nägemismeele tsentraalsed teed
  • Kuulmismeel
  • Tasakaalumeel
  • Haistmismeel
  • Maitsmismeel
  • Puutemeel
  • Temperatuurimeel
  • Lihasmeel
  • Ajuripats ja tema hormoonid
  • Kilpnääre, kõrvalkilpnääre ning nende hormoonid
  • Käbinääre, harknääre ning nende hormoonid
  • Neerupealised ning selle hormoonid
  • Sugunäärmed ja nende hormoonid
  • Kesknärvisüsteemi struktuur
  • Erutuse ja pidurduse juhtimine närvikeskustes
  • Seljaaju ehitus ja tähtsamad funktsioonid
  • Spinaalnärvid
  • Kraniaalnärvid
  • Sümpaatiline närvisüsteem
  • Parasümpaatiline närvisüsteem
  • Reflekside jaotavus ja refleksikaar
  • Joonis
  • Lihaste refleksid
  • Tahtlikud ja automaatsed liigutused
  • Väikeaju ehitus ja funktsioonid
  • Otsmikusagara ehitus ja
  • Otsmikusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired
  • Oimusagara ehitus ja funktsioonid
  • Funktsioonid
  • Oimusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired
  • Agnoosia
  • Prospagnoosia
  • Auditaarne agnoosia
  • Amuusia
  • Visuaalne agnoosia
  • Peamised kõnehäired ja nende põhjused
  • Afaasia
  • Motoorne ehk ekspressiivne afaasia
  • Sensoorne ehk impressiivne afaasia
  • Agraafia
  • Aleksia
  • Arvutusvilumuste häire
  • Düsmaatik
  • Kiirusagara ehitus ja funktsioonid
  • Kiirusagar ehk parietaalsagar
  • Kiirusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired
  • Kuklasagara ehitus ja funktsioonid
  • Kuklasagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired
  • Hüpotaalamus ehitus ja funktsioonid
  • Funktsioonid
  • Autonoomne regulatsioon
  • Endokriinsüsteemi kontroll
  • Lihaste talitluse regulatsioon
  • Termoregulatsioon
  • Toitumise regulatsioon
  • Emotsioonide regulatsioon
  • Une/ärkveloleku tsüklite regulatsioon
  • Hüpotaalamuse kahjustusest tingitud tähtsamad häired
  • Limbilise süsteemi ehitus ja tähtsamad süsteemid
  • Limbiline süsteem ja emotsioonid
  • Amügdala
  • Singulaatkorteks
  • Ärevus ja stress
  • Ärevus
  • Stress
  • Retikulaarformatsiooni ehitus ja tähtsamad funktsioonid
  • Teadvuse aktiivsuse regulatsioon. Ärkvelolek ja uni
  • Une tüübid
  • Tähtsamad mediaatorained
  • Atsetüülkoliin
  • Adrenaliin
  • Serotoniin
  • Dopamiin
  • Noradrenaliin
  • Õppimine ja mälu
  • Õppimine klassikalise tingituse toimel
  • Operantsel tingitusel
  • Käitumise modifitseerimine
  • Kognitiivne õpiteooria
  • Konstruktivistlikud õpiteooriad
  • Humanistlik õpiteooria
  • Mälu
  • Episoodiline mälu
  • Protseduuriline mälu
  • Ikooniline mälu
  • Ehhooniline mälu
  • Semantiline mälu
  • Lühiajaline mälu
  • Pikaajaline mälu
  • Mõtlemise ja mäletamise seos kesknärvisüsteemiga
  • Enamlevinud narkootikumid ja nende toime kesknärvisüsteemile
  • Kesknärvisüsteemi mõjutavad ained on
  • Koka ja kokaiin
  • Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid
  • Enamlevinud narkootikumid
  • Kanep
  • Opiaadid
  • Hallutsinogeenid
  • Ravimid
  • Alkoholi ja suitsetamise mõju kesknärvisüsteemile
  • Alkohol
  • Isiksuse ja haiguse erinevad mudelid
  • Haigusele kalduv isiksus
  • Organismi käitumisreaktsioonide kujunemine
  • Ööpäevane rütm
  • Närvisüsteemi areng imikul ja väikelapsel
  • Murdeea füsioloogilised ja psüühilised iseärasused
  • POISID
  • Murdeiga
  • Füsioloogilised
  • Psüühilised
  • TÜDRUKUD
  • Üleminekuaastad ja kliimaks
  • Organismi vananemine ja surm
  • Kliiniliseks surmaks
  • Füsioloogiline väsimus
  • Väsimus
  • Krooniline väsimus

Teemad

  • Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil
  • Närviraku ehitus ja liigid
  • Neuroneid on kolme liiki
  • Membraani puhkepotentsiaal
  • Membraani aktsioonipotentsiaal
  • Sünapsi ehitus ja impulsi levik
  • Nägemismeel
  • Värvuste nägemine ja värvipimedus
  • Nägemismeele tsentraalsed teed
  • Kuulmismeel
  • Tasakaalumeel
  • Haistmismeel
  • Maitsmismeel
  • Puutemeel
  • Temperatuurimeel
  • Lihasmeel
  • Ajuripats ja tema hormoonid
  • Kilpnääre, kõrvalkilpnääre ning nende hormoonid
  • Käbinääre, harknääre ning nende hormoonid
  • Neerupealised ning selle hormoonid
  • Sugunäärmed ja nende hormoonid
  • Kesknärvisüsteemi struktuur
  • Erutuse ja pidurduse juhtimine närvikeskustes
  • Seljaaju ehitus ja tähtsamad funktsioonid
  • Spinaalnärvid
  • Kraniaalnärvid
  • Sümpaatiline närvisüsteem
  • Parasümpaatiline närvisüsteem
  • Reflekside jaotavus ja refleksikaar
  • Joonis
  • Lihaste refleksid
  • Tahtlikud ja automaatsed liigutused
  • Väikeaju ehitus ja funktsioonid
  • Otsmikusagara ehitus ja
  • funktsioonid
  • Otsmikusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired
  • Oimusagara ehitus ja funktsioonid
  • Oimusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired
  • epilepsiate
  • Agnoosia
  • Prospagnoosia
  • Auditaarne agnoosia
  • Linguistiline auditoorne agnoosia
  • Amuusia
  • Visuaalne agnoosia
  • Aju ja kõne
  • Peamised kõnehäired ja nende põhjused
  • Afaasia
  • Motoorne ehk ekspressiivne afaasia
  • Agraafia
  • Arvutusvilumuste häire
  • Kiirusagara ehitus ja funktsioonid
  • Kiirusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired
  • Kuklasagara ehitus ja funktsioonid
  • Kuklasagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired
  • Hüpotaalamus ehitus ja funktsioonid
  • Hüpotaalamuse kahjustusest tingitud tähtsamad häired
  • Limbilise süsteemi ehitus ja tähtsamad süsteemid
  • Limbiline süsteem ja emotsioonid
  • Ärevus ja stress
  • Ärevushäire
  • Stress
  • Valu
  • Retikulaarformatsiooni ehitus ja tähtsamad funktsioonid
  • Teadvuse aktiivsuse regulatsioon. Ärkvelolek ja uni
  • Une tüübid
  • Tähtsamad mediaatorained
  • Atsetüülkoliin
  • Õppimine ja mälu
  • Protseduuriline mälu
  • Ikooniline mälu
  • Ehhooniline mälu
  • Semantiline mälu
  • Lühiajaline mälu
  • Pikaajaline mälu
  • Mõtlemise ja mäletamise seos kesknärvisüsteemiga
  • Enamlevinud narkootikumid ja nende toime kesknärvisüsteemile
  • Kesknärvisüsteemi mõjutavad ained on
  • Enamlevinud narkootikumid
  • Kanep
  • Opiaadid
  • Hallutsinogeenid
  • Alkoholi ja suitsetamise mõju kesknärvisüsteemile
  • Isiksuse ja haiguse erinevad mudelid
  • Haigusele kalduv isiksus
  • Organismi käitumisreaktsioonide kujunemine
  • Ööpäevane rütm
  • Närvisüsteemi areng imikul ja väikelapsel
  • Murdeea füsioloogilised ja psüühilised iseärasused
  • POISID
  • Füsioloogilised
  • Psüühilised
  • TÜDRUKUD
  • Üleminekuaastad ja kliimaks
  • Organismi vananemine ja surm
  • Bioloogiline surm
  • Füsioloogiline väsimus
  • Krooniline väsimus

Kommentaarid (4)

Trendman profiilipilt
Trendman: Väga kena ja lühidalt tehtud konspekt.
17:56 29-12-2011
annakatip profiilipilt
anna-kati pahker: VÄGA hea materjal.
17:57 25-09-2012
plikake1990 profiilipilt
plikake1990: Väga hea töö.
16:32 30-04-2011


Sarnased materjalid

37
doc
Närvisüsteem
88
doc
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
148
docx
NEUROPSÜHHOLOOGIA
106
pdf
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
98
docx
Kordamine füsioloogia eksamiks
29
doc
Füsioloogia
7
doc
Närvisüsteemi talitlus
11
doc
Närvisüsteemi talitlus





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !