Närvisüsteemi biloogilised alused (4)

5 VÄGA HEA
 
NÄRVISÜSTEEMI BIOLOOGILISED ALUSED EKSAM
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil
18-28'ndal päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste
organite tegevust. Kahe ja poole nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel
ektodermi paksend ­ neuraal- e medullaarplaat, mis kiirelt muutub neuraalvaoks ja
seejärel sulgub neuraaltoruks. neuraaltoru seintest kujunevad närvi- ja gliiarakud
KNS-s, ruumidest neuraaltoru sees areneb välja ajuvatsakeste süsteem.Neuraaltoru
kaudaalne osa on algmeks seljaajule ning rostraalne osa peaajule. Neuraaltoru
sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist e ­plaat, millest arenevad
ajuvälised närvirakkude kogumid ­ tundeganglionid ja vegetatiivsed ganglionid.
2. Närviraku ehitus ja liigid
Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis
kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson - pikk jätke, mis juhib
signaale neuronist välja.
Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse
närviimpulssideks.
Neuroneid on kolme liiki:
1. sisendneuronid, mille kaudu närvivõrk saab informatsiooni välismaalimast;
2. väljundneuronid, mille kaudu väljastatakse tulemus;
3. peidetud neuronid, mis ei ole ei sisend- ega väljundneuronid.
3. Membraani puhkepotentsiaal
Puhkeseisundi on rakumembraan polariseeritud olekus, mis avaldub selles, et
rakumembraani välispinnal on positiivne ja sisepinnal negatiivne elektrilaeng.
Negatiivse laenguga osakesed on koondunud vahetult rakumembraani sisepinna
lähedusse, neid tasakaalustavad välispinnal olevad positiivsed laengud.
Ülejäänud raku sisemuses on negatiivseid ja positiivseid laengukandjaid võrdselt s.t
seal valitseb elektroneutraalsus!
Rakumembraanidel suhtelises rahuolekus esinevat potentsiaalide diferentsi nimetatakse
puhkepotentsiaaliks.
Puhkepotentsiaali põhjuseks on K-, Na-, Cl-ioonide ning anorgaaniliste anioonide
ebavõrdne jaotus rakusiseses ja rakuvälises vedelikus ning rakumembraani ioonikanalite
valikuline permeaablus nende ioonide suhtes.
4. Membraani aktsioonipotentsiaal
Ärritaja toimel või spontaanselt tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste
muutuste tsüklina: tegevus- e aktsioonipotentsiaalina (AP): rakumembraani välispind
omandab negatiivse ja sisepind positiivse laengu. AP amplituud on sõltuvalt koest 60...
120mV.
Depolarisatsioonifaas: avanevad pingetundlikud Na-kanalid - Na-ioonid tungivad
laviinitaoliselt rakku ja membraani sisepind muutub välispinna suhtes elektriliselt
positiivseks. Repolarisatsioonifaas: sulguvad Na-kanalid ja avanevad K-kanalid ­ taastub
ioonide jaotus rakus ja väljaspool rakku hüperpolariseeriv järelpotentsiaal depolariseeriv
järelpotentsiaal.
5. Sünapsi ehitus ja impulsi levik
Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise
neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Sünaps
edastab erutust närvirakkudest.
Sünaps on elektriline või keemiline. Impulsi levik: Elektriline sünaps- närviimpulss
antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele rakule, kuna närvirakud on nii
tihendalt seotud. Keemiline sünaps ­väikese sünaptilise pilu tõttu elektriline signaal ei
93% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Närvisüsteemi biloogilised alused #1 Närvisüsteemi biloogilised alused #2 Närvisüsteemi biloogilised alused #3 Närvisüsteemi biloogilised alused #4 Närvisüsteemi biloogilised alused #5 Närvisüsteemi biloogilised alused #6 Närvisüsteemi biloogilised alused #7 Närvisüsteemi biloogilised alused #8 Närvisüsteemi biloogilised alused #9 Närvisüsteemi biloogilised alused #10 Närvisüsteemi biloogilised alused #11 Närvisüsteemi biloogilised alused #12 Närvisüsteemi biloogilised alused #13 Närvisüsteemi biloogilised alused #14 Närvisüsteemi biloogilised alused #15 Närvisüsteemi biloogilised alused #16 Närvisüsteemi biloogilised alused #17 Närvisüsteemi biloogilised alused #18 Närvisüsteemi biloogilised alused #19 Närvisüsteemi biloogilised alused #20 Närvisüsteemi biloogilised alused #21
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
205 laadimist Kokku alla laetud
4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Annely Uukkivi Õppematerjali autor

Lisainfo

EKSAMIKÜSIMUSED:
1. närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga)
2. närviraku ehitus ja liigid
3. membraani puhkepotentsiaal
4. membraani aktsioonipotentsiaal
5. sünapsi ehitus ja impulse levik
6. nägemismeel
7. värvuste nägemine ja värvipimedus
8. nägemismeele tsentraalsed teed
9. kuulmismeel
10. tasakaalumeel
11. haistmismeel
12. maitsmismeel
13. puutemeel
14. temperatuurimeel
15. lihasmeel
16. ajuripats ja tema hormoonid
17. kilpnääre, kõrvalkilpnäärme ning nende hormoonid
18. käbinääre, harknääre ning nende hormoonid
19. neerupealised ja selle hormoonid
20. sugunäärmed ja nende hormoonid
21. kesknärvisüsteemi struktuur
22. erutuse ja pidurduse juhtimine närvikeskustes
23. seljaaju ehitus ja tähtsamad funktsioonid
24. spinaalnärvid
25. kraniaalnärvid
26. sümpaatiline närvisüsteem
27. parasümpaatiline närvisüsteem
28. reflekside jaotavus ja refleksikaar
29. lihaste refleksid
30. tahtlikud ja automaatsed liigutused
31. väikeaju ehitus ja funktsioonid
32. otsmikusagara ehitus ja funktsioonid
33. otsmikusagara kahjustusest tingitud tähtsamad haired
34. oimusagara ehitus ja funktsioonid
35. oimusagara kahjustusest tingitud tähtsamad haired
36. aju ja kõne
37. peamised kõnehäired ja nende põhjused
38. arvutusvilumuste häire
39. kiirusagara ehitus ja funktsioonid
40. kiirusagara kajustusest tingitud tähtsad haired
41. kuklasagara ehitus ja funktsioonid
42. kuklasagara kahjustusest tingitud tähtsamad haired
43. hüpotaalamuse ehitus ja funktsioonid
44. hüpotaalamuse kahjustusest tingitud tähtsamad haired
45. limbilise süsteemi ehitus ja tähtsamad funktsioonid
46. limbiline süsteem ja emotsioonid
47. ärevus ja stress
48. valu
49. retikulaarformatsiooni ehitus ja tähtsamad funktsioonid
50. teadvuse aktiivsuse regulatsioon. Ärkvelolek ja uni.
51. une tüübid
52. tähtsamad mediaatorained
53. õppimine ja mälu
54. mõtlemise ja mäletamise seos kesknärvisüsteemiga
55. enamlevinud narkootikumid ja nende toime kesknärvisüsteemile
56. alkoholi ja suitsetamise mõju kesknärvisüsteemile
57. isiksuse ja haiguse erinevad mudelid
58. haigusele kalduv isiksus
59. organismi käitumisreaktsioonide kujunemine
60. ööpäevane rütm
61. närvisüsteemi areng imikul ja väikelapsel
62. murdeea füsioloogilised ja psüühilised iseärasused
63. üleminekuaastad ja kliimaks
64. organismi vananemine ja surm
65. füsioloogiline väsimus
66. krooniline väsimus.


üleminekuaastad , kliimaks , organismi vananemine , surm , füsioloogiline väsimus , krooniline väsimus , närvisüsteem , biloogilised alused

Mõisted

Sisukord

  • NÄRVISÜSTEEMI BIOLOOGILISED ALUSED EKSAM
  • Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil
  • Närviraku ehitus ja liigid
  • Neuroneid on kolme liiki
  • Membraani puhkepotentsiaal
  • Membraani aktsioonipotentsiaal
  • Sünapsi ehitus ja impulsi levik
  • Nägemismeel
  • Värvuste nägemine ja värvipimedus
  • Nägemismeele tsentraalsed teed
  • Kuulmismeel
  • Tasakaalumeel
  • Haistmismeel
  • Maitsmismeel
  • Puutemeel
  • Temperatuurimeel
  • Lihasmeel
  • Ajuripats ja tema hormoonid
  • Kilpnääre, kõrvalkilpnääre ning nende hormoonid
  • Käbinääre, harknääre ning nende hormoonid
  • Neerupealised ning selle hormoonid
  • Sugunäärmed ja nende hormoonid
  • Kesknärvisüsteemi struktuur
  • Erutuse ja pidurduse juhtimine närvikeskustes
  • Seljaaju ehitus ja tähtsamad funktsioonid
  • Spinaalnärvid
  • Kraniaalnärvid
  • Sümpaatiline närvisüsteem
  • Parasümpaatiline närvisüsteem
  • Reflekside jaotavus ja refleksikaar
  • Joonis
  • Lihaste refleksid
  • Tahtlikud ja automaatsed liigutused
  • Väikeaju ehitus ja funktsioonid
  • Otsmikusagara ehitus ja
  • Otsmikusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired
  • Oimusagara ehitus ja funktsioonid
  • Funktsioonid
  • Oimusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired
  • Agnoosia
  • Prospagnoosia
  • Auditaarne agnoosia
  • Amuusia
  • Visuaalne agnoosia
  • Peamised kõnehäired ja nende põhjused
  • Afaasia
  • Motoorne ehk ekspressiivne afaasia
  • Sensoorne ehk impressiivne afaasia
  • Agraafia
  • Aleksia
  • Arvutusvilumuste häire
  • Düsmaatik
  • Kiirusagara ehitus ja funktsioonid
  • Kiirusagar ehk parietaalsagar
  • Kiirusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired
  • Kuklasagara ehitus ja funktsioonid
  • Kuklasagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired
  • Hüpotaalamus ehitus ja funktsioonid
  • Funktsioonid
  • Autonoomne regulatsioon
  • Endokriinsüsteemi kontroll
  • Lihaste talitluse regulatsioon
  • Termoregulatsioon
  • Toitumise regulatsioon
  • Emotsioonide regulatsioon
  • Une/ärkveloleku tsüklite regulatsioon
  • Hüpotaalamuse kahjustusest tingitud tähtsamad häired
  • Limbilise süsteemi ehitus ja tähtsamad süsteemid
  • Limbiline süsteem ja emotsioonid
  • Amügdala
  • Singulaatkorteks
  • Ärevus ja stress
  • Ärevus
  • Stress
  • Retikulaarformatsiooni ehitus ja tähtsamad funktsioonid
  • Teadvuse aktiivsuse regulatsioon. Ärkvelolek ja uni
  • Une tüübid
  • Tähtsamad mediaatorained
  • Atsetüülkoliin
  • Adrenaliin
  • Serotoniin
  • Dopamiin
  • Noradrenaliin
  • Õppimine ja mälu
  • Õppimine klassikalise tingituse toimel
  • Operantsel tingitusel
  • Käitumise modifitseerimine
  • Kognitiivne õpiteooria
  • Konstruktivistlikud õpiteooriad
  • Humanistlik õpiteooria
  • Mälu
  • Episoodiline mälu
  • Protseduuriline mälu
  • Ikooniline mälu
  • Ehhooniline mälu
  • Semantiline mälu
  • Lühiajaline mälu
  • Pikaajaline mälu
  • Mõtlemise ja mäletamise seos kesknärvisüsteemiga
  • Enamlevinud narkootikumid ja nende toime kesknärvisüsteemile
  • Kesknärvisüsteemi mõjutavad ained on
  • Koka ja kokaiin
  • Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid
  • Enamlevinud narkootikumid
  • Kanep
  • Opiaadid
  • Hallutsinogeenid
  • Ravimid
  • Alkoholi ja suitsetamise mõju kesknärvisüsteemile
  • Alkohol
  • Isiksuse ja haiguse erinevad mudelid
  • Haigusele kalduv isiksus
  • Organismi käitumisreaktsioonide kujunemine
  • Ööpäevane rütm
  • Närvisüsteemi areng imikul ja väikelapsel
  • Murdeea füsioloogilised ja psüühilised iseärasused
  • POISID
  • Murdeiga
  • Füsioloogilised
  • Psüühilised
  • TÜDRUKUD
  • Üleminekuaastad ja kliimaks
  • Organismi vananemine ja surm
  • Kliiniliseks surmaks
  • Füsioloogiline väsimus
  • Väsimus
  • Krooniline väsimus

Teemad

  • Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil
  • Närviraku ehitus ja liigid
  • Neuroneid on kolme liiki
  • Membraani puhkepotentsiaal
  • Membraani aktsioonipotentsiaal
  • Sünapsi ehitus ja impulsi levik
  • Nägemismeel
  • Värvuste nägemine ja värvipimedus
  • Nägemismeele tsentraalsed teed
  • Kuulmismeel
  • Tasakaalumeel
  • Haistmismeel
  • Maitsmismeel
  • Puutemeel
  • Temperatuurimeel
  • Lihasmeel
  • Ajuripats ja tema hormoonid
  • Kilpnääre, kõrvalkilpnääre ning nende hormoonid
  • Käbinääre, harknääre ning nende hormoonid
  • Neerupealised ning selle hormoonid
  • Sugunäärmed ja nende hormoonid
  • Kesknärvisüsteemi struktuur
  • Erutuse ja pidurduse juhtimine närvikeskustes
  • Seljaaju ehitus ja tähtsamad funktsioonid
  • Spinaalnärvid
  • Kraniaalnärvid
  • Sümpaatiline närvisüsteem
  • Parasümpaatiline närvisüsteem
  • Reflekside jaotavus ja refleksikaar
  • Joonis
  • Lihaste refleksid
  • Tahtlikud ja automaatsed liigutused
  • Väikeaju ehitus ja funktsioonid
  • Otsmikusagara ehitus ja
  • funktsioonid
  • Otsmikusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired
  • Oimusagara ehitus ja funktsioonid
  • Oimusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired
  • epilepsiate
  • Agnoosia
  • Prospagnoosia
  • Auditaarne agnoosia
  • Linguistiline auditoorne agnoosia
  • Amuusia
  • Visuaalne agnoosia
  • Aju ja kõne
  • Peamised kõnehäired ja nende põhjused
  • Afaasia
  • Motoorne ehk ekspressiivne afaasia
  • Agraafia
  • Arvutusvilumuste häire
  • Kiirusagara ehitus ja funktsioonid
  • Kiirusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired
  • Kuklasagara ehitus ja funktsioonid
  • Kuklasagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired
  • Hüpotaalamus ehitus ja funktsioonid
  • Hüpotaalamuse kahjustusest tingitud tähtsamad häired
  • Limbilise süsteemi ehitus ja tähtsamad süsteemid
  • Limbiline süsteem ja emotsioonid
  • Ärevus ja stress
  • Ärevushäire
  • Stress
  • Valu
  • Retikulaarformatsiooni ehitus ja tähtsamad funktsioonid
  • Teadvuse aktiivsuse regulatsioon. Ärkvelolek ja uni
  • Une tüübid
  • Tähtsamad mediaatorained
  • Atsetüülkoliin
  • Õppimine ja mälu
  • Protseduuriline mälu
  • Ikooniline mälu
  • Ehhooniline mälu
  • Semantiline mälu
  • Lühiajaline mälu
  • Pikaajaline mälu
  • Mõtlemise ja mäletamise seos kesknärvisüsteemiga
  • Enamlevinud narkootikumid ja nende toime kesknärvisüsteemile
  • Kesknärvisüsteemi mõjutavad ained on
  • Enamlevinud narkootikumid
  • Kanep
  • Opiaadid
  • Hallutsinogeenid
  • Alkoholi ja suitsetamise mõju kesknärvisüsteemile
  • Isiksuse ja haiguse erinevad mudelid
  • Haigusele kalduv isiksus
  • Organismi käitumisreaktsioonide kujunemine
  • Ööpäevane rütm
  • Närvisüsteemi areng imikul ja väikelapsel
  • Murdeea füsioloogilised ja psüühilised iseärasused
  • POISID
  • Füsioloogilised
  • Psüühilised
  • TÜDRUKUD
  • Üleminekuaastad ja kliimaks
  • Organismi vananemine ja surm
  • Bioloogiline surm
  • Füsioloogiline väsimus
  • Krooniline väsimus

Kommentaarid (4)


Trendman: Väga kena ja lühidalt tehtud konspekt.
17:56 29-12-2011

anna-kati pahker: VÄGA hea materjal.
17:57 25-09-2012

plikake1990: Väga hea töö.
16:32 30-04-2011


Sarnased materjalid

37
doc
88
doc
148
docx
106
pdf
98
docx
29
doc
7
doc
11
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto