Närvisüsteem (0)

5 VÄGA HEA
 
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga)
Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo
välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem
kujunevad pea- ja seljaaju.
2. Närviraku ehitus ja liigid.
Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke.
Neuronid koosnevad kehast ja jätketest.
Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur
tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum,
mida ümbritsevad hästi arenenud kare
endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi
aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe.
Jätkeid on kahte tüüpi:
dendriidid on lühikesed, enamasti
tugevasti hargnevad jätked; dendriidid
moodustavad teiste närvirakkude aksonitega
sünapseid ja suunavad elektrilisi signaale
närviraku keha suunas
akson on närviraku ühtlase diameetriga kõige pikem
jätke, ulatusega mõni mm kuni 1 m.
Aksoni distaalne ots reeglina hargneb tugevasti,
moodustades telodendrioni. Iga haru lõpus on
paksenenud osa - presünaptiline terminaal, mis
sisaldab tilgakestena palju neurotransmitterainet.
Neuronite tüübid
Funktsiooni alusel jagunevad neuronid:
1)aferentseteks e sensoorseteks neuroniteks, mis
juhivad aktsioonipotentsiaale perifeeriast KNS
suunas
2) eferentseteks e motoorseteks neuroniteks, mis
juhivad aktsioonipotentsiaale KNS-st lihastele,
näärmetele
3) lülineuroniteks e interneuroniteks, mis juhivad
aktsioonipotentsiaale ühelt neuronilt teisele.
Struktuuri alusel eristatakse:
1) multipolaarseid neuroneid, millel on 1 akson ja
palju dendriite ( enamik neuroneid)
2 )bipolaarseid neuroneid, millel on 1 dendriit ja 1
akson (näit sensoorsed neuronid silmas)
3) unipolaarseid neuroneid, millel on vaid akson
(näit enamik sensoorsetest neuronitest).
Neurogliia rakud
Neurogliia rakkude mass on närvikoes suurem kui neuronite mass, ajus näiteks moodustavad nad kaugelt enam
kui poole selle kogukaalust. Eristatakse 5 tüüpi neurogliia rakkusid, mille peamised funktsioonid on:
toestus ja mehhaaniline kaitse
barjäärifunktsioon vere ja neuronite vahel
võõrkehade fagotsütoos
ajuvedeliku produtseerimine
elektrilise isolatsiooni tagamine.
97% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Närvisüsteem #1 Närvisüsteem #2 Närvisüsteem #3 Närvisüsteem #4 Närvisüsteem #5 Närvisüsteem #6 Närvisüsteem #7 Närvisüsteem #8 Närvisüsteem #9 Närvisüsteem #10 Närvisüsteem #11 Närvisüsteem #12 Närvisüsteem #13 Närvisüsteem #14 Närvisüsteem #15 Närvisüsteem #16 Närvisüsteem #17 Närvisüsteem #18 Närvisüsteem #19 Närvisüsteem #20 Närvisüsteem #21 Närvisüsteem #22 Närvisüsteem #23 Närvisüsteem #24 Närvisüsteem #25 Närvisüsteem #26 Närvisüsteem #27 Närvisüsteem #28 Närvisüsteem #29 Närvisüsteem #30 Närvisüsteem #31 Närvisüsteem #32 Närvisüsteem #33 Närvisüsteem #34 Närvisüsteem #35 Närvisüsteem #36 Närvisüsteem #37
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
136 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kirsika105 Õppematerjali autor

Lisainfo

Tegemist on nõrvisüsteemi bioloogiliste alustega. Materjal hõlmab 60-t eksami küsimust- vastust raku ehitusest, meeleorganite tööst, näärmetest ja nende talitlusest, refleksidest, sagaratest ja nende häiretest, unetüüpidest, limbilisest süsteemist, mälust, stressist ning psühhotroopsete ja hallutsinogeensete ainete mõjust.
närviraku ehitus , meeleorganid , hormoonid , näärmed , refleksid , aju sagarad , kesknärvisüsteem , une tüübid , mälu , psühhotroopsete ainete mõju , motoorsed väljad , ajukahjustus , limbiline süsteem , stress , valu , mediaatorained , mõtlemine , mäletamine , stimulandid , hallutsinogeenid , alkohol , krooniline väsimus

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kuidas aju konstrueerib maailma läbi informatsiooni sensorite ja kuidas ta toob selle teadvusesse ?
  • Kuid kuhu paigutada selline emotsioon nagu üllatus ?
  • Kuidagi ning kui siis kaua võtab see aega ?
  • Kuidagi ning kui siis kaua võtab see aega ?
  • Miks ma praegu siia tulin ?
  • Millal peaksime me siis vaatama artefaktide eest ette ?

Mõisted

välimine looteleht, jätkeid, paksenenud osa, mikrogliiarakud, satelliitrakud, rakumembraan, jagunemine intra, lävi, aktsioonipotentsiaale, aktsioonipotentsiaalis, närvirakus, närviimpulss, norepinefriin, esimese sisse, sulgur, silma refraktsioonianomaaliad, silmamuna läbimõõt, pupilli ahenemist, visuaalkorteks, kuulmismeeleelundiks, väliskõrv, kuulmeluukesed, kuulmetõri ülesandeks, keskkõrv, ühes õõnes, tasakaaluelundiks, keskkõrva funktsioon, külgmine prk, karvakesed, ärritajaks, ärritajaks, vestibulaarne komponent, haistmismeele sensorid, haistmisrakud, mitraalrakud, tekkinud piirkond, lõhnatundlikkus, haistmistaju nõrgenemist, maitsmiselundiks, seennäsasid, magusatundlikkus, maitsmismeel, ageusia, dermatoom, temperatuurimeele sensoriteks, paiknevaid kiude, venitusrefleks, kiududega järjestikku, kilpnääre, fosfori ainevahetus, neid kortoide, mineraalkortroidide toime, glükokortikoididest olulisim, beta, sootunnuste, sünnist puberteedieani, kesknärvisüsteem, ruumiliseks summatsiooniks, vastupidine protsess, pidurduse ajal, algavad üla, lootestaadiumis, seljaaju ülesandeks, sire, püramidaalsüsteem, mao, tingimatud refleksid, keeles motorius, otsmikusagara operkulaar, vastavad lihased, ajutraumaga inimesega, keeles apraxia, motoorne, konstruktiivne apraksia, ruudu kokkupanemisega, statistiline ataksia, haiguse sümptomid, otsmiku, ajul, sagarad, kortikaalne düsplaasia, afaasiat, juhtafaasia, ettekujuts, kiirusagaral, nimetatakse sensoorseks, derealisatsioon, depersonalisatsioon, tsentraallohk, läbiviimiseks, kukla, nägemisagnoosia, piirnevate kiiru, esemeline agnoosia, värviagnoosia, vaheaju, vaheaju põhiosadeks, nägemiskühmu, hüpotalamusel, eesmises osas, juhtteid iseenesest, hüpotalamusel, kajanähud, regulatsioon, ülemine osa, mõõdukas ärevustunne, obsessiiv, ajutüve tegmentumi, nimetatud piirkond, hingamis, võrkmoodustuse seisund, une 1, silmade liigutused, unestaadiumit kokku, rem, ach, ülekandeainena, obsessiiv, prozac, peptiidid, suuraju sagarad, armumine, unimaguna kupras, stimulandid, lsd, uimastavatest seenelistest, konkreetseid toimeid, närvikoel, väikestes doosides, kesknärvisüsteemile, kahjulikud toimed, ent samuti, vahete, samad sümptomid, artefakt, südamehaigustele kaldumine, veel hullem, neurootilisus, introvertsus, kvantitatiivseid meta, meta, normaaltingimustes, haiguse diagnoosimiseks

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

98
docx
20
doc
11
doc
18
docx
11
docx
29
doc
7
doc
36
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto