Närvisüsteem (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Kesk- ja Piirdenärvisüsteem

reflekideks,mis aitavad reageerida kiires olukorras mõtlematta.nt : põlverefleks Seljaajunärvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude.Selgmised kiud toovad seljaajusse infot,kõhtmised aga viivad info välja Piirdenärvisüsteem koosenb üle kogu keha paiknevatest närvidest,mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elekteriline muutus. Piirdesüsteem jaguneb kaheks kehaliseks ja vegetatiivseks. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite,silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. ­ automaatne. Refleksid on organismi kohanemisreaktsioon,mis on vastus väliskeskonnast või organismist pärinevale ärritusele.Väljenduvad kas liigutusena või siseelundite talutituse muutusena. Ühed refleksid on kaasasündinud ehk pärilikud.(imemisrefleks,neelamisrefleks) Ja on ka refleksid mida omandatakse elu jooksul. (valurefleksid,liigutumisvilumusd)So

Bioloogia

28

ppt

Närvisüsteemi tutvustav esitlus

Närvisüsteemi ehitus ja talitus Helene Urva Maidla Pk, 2009 Bioloogia, 9. klass  Tänane eesmärk? · Mida närvisüsteem teeb? · Millised osad on ajul? Mis on nende ülesanded? · http://www.youtube.com/watch? v=GTv2mRH1Wac&feature=related *  NÄRVISÜSTEEM Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem (närvid, mis ühendavad (peaaju ja seljaaju) pea ja seljaaju kogu Ülejäänud kehaga)  Kesknärvisüsteem · Juhib kogu organismi tegevust ­ Seljaaju ­ Peaaju · Koosneb miljarditest närvirakkudest

Bioloogia

1

doc

Närvisüsteem

Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Kehalise e. somaatilise närvisüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust väliismaailmaga. Som-närvisüsteem reg. eeskätt meie tahtele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. See reguleerib organismi ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse. Selle talitus on automaatne ja seda me ei teadvusta endale. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on inimesel pärilikud, nt. imemisrefleks või neelamisrefleks. Need on tingimatud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul, nt

Bioloogia

2

doc

Närvisüsteem - õppematerjal

Närvisüsteemi tähtsus ja ülesanded Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talituse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb org. väliskeskonna muutustega ja organismis eneses toim. protsessidega. ÜLESANDED: reguleerib elundite talitust kooskõlastab erinevate elundite ja elundkondade tegevuse talitust kooskõlastab organismi ja väliskeskkonna tegevust Närvisüsteemi osad NÄRVISÜSTEEM Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Peaaju Seljaaju Koosneb närvidest, neuroni pikkade jätkete kiudude kimpudest. Suuraju Selgrookanalis paik- Vaheaju nev nöörikujuline Keskaju närvirakkude kogum Piklikaju Väikeaju Refleksid Refleksid on närvisüsteemi talituse põhivaldused. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus välis

Bioloogia

4

doc

Närvisüsteem, närvid, refleksid

· Kahe närviraku jätked ei puutu omavahel kokku, nende vahel on pisut tühja ruumi · Närviimpulsside edasikanne ühelt närvirakult teisele toimub sellesse tühja ruumi vabanevate eriliste keemiliselt aktiivsete ainetega · Kui ülekandeainet on kogunenud piisav hulk, erutab see järgmist närvirakku ja vallandab elektrilise impulsi, mis mööda närvirakku väga kiiresti (kini 100 m/s) ja täpselt edasi levib Kehaline ehk somaatiline närvisüsteem · Selle moodustavad liikumis- ja meeleelundinärvid · Korraldab suhtlust välismaailmaga · Reguleerib eeskätt meie tahtele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi · Selle juhtimine toimub peaaju kõrgematest keskustest Vegetatiivne närvisüsteem · Juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust · Reguleerib organismi ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse

Bioloogia

4

odt

Konspekt närvisüsteemist (mõisted, küsimused, joonis)

Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused. Mälu ­ kogetud info salvestamine, meenutamine, kasutamine Närviimpulss - närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust teise. Kahe närviraku vahel on pisut ruumi, kui ülekandeainet on kogunenud vabasse ruumi piisavalt, erutab see järgmist närvirakku ja vallandab elektrilise impulsi. vegetatiivne närvisüsteem - piirdenärvisüsteemi osa, mis juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste, mitmesuguste näärmete talitust. Selle talitus on automaatne. Selles eristatakse kahte vastandliku toimega osa: üks võimendab, intensiivistab siseelundites toimuvaid protsesse, teine põhjustab rahunemist ja lõõgastumist. somaatiline närvisüsteem ­ piirdenärvisüsteemi osa, mille moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid, korraldab suhtlust välismaailmaga

Bioloogia

8

docx

Aju, närvisüsteem, refleksid

         Ajuripats ehk hüpofüüs – asub, peaajus  ja  juhib  koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd  Kilpnääre – asub kaelal kõri ees ja külgedel  ja   reguleerib ainevahetuse kiirust,   organismi   kasvamist ja arengut, erutusprotsesside tugevust  närvisüsteemis  Kõrvalkilpnäärmed – reguleerivad kaltsiumi ja  fosfori ainevahetust   Neerupealised  – asuvad neerude peal  ja toodavad  adrenaliini, valmistades organism ette pingutuseks,  ohule reageerimiseks   Kõhunääre  –asub  mao  taga ja  ja reguleerib  glükoosi ehk veresuhkru hulka veres, tähtsaim  hormoon, mida eritab on insulin   Käbikeha ­ asub peaajus ja reguleerib ööpäevaseid  rütme   Sugunäärmed  – mõjutavad soost  sõltuvate tunnuste arengut ja�

Bioloogia

1

doc

Närvisüsteem

Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse, samuti toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesinikkude tagavara (glükogeeni) sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegu suhkrutõve ehk diabeediga. Adrenaliin eritub verre hirmu, ehmatuse ja viha korral, ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Närvisüsteem jaotub kaheks osaks ­ kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb pea-ja seljaajust, piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad pea-ja seljaaju kõigi kehapiirkondadega. Pea-ja seljaajust koosnev kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust, aitab kooskõlastada erinevate kehaosade tegevust, võimaldab kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega, võtab vastu meeleelunditest saabunud info ning analüüsib seda. Peaaju koosneb suurajust

Bioloogia

Kommentaarid (1)