Närvisüsteem (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
ERUTUVAD KOED

Erutuvus on võime vastata ärritusele.
Erutuvad koed on närvi- ja lihaskude. Lihaskude iseloomustab lisaks sellele veel kontraktsioonivõime (kokkutõmbevõime).

Närvirakk ja närvikude
Närvirakke on inimesel ca 10 miljardit. Nad koosnevad kehast, dendriitidest (toovad erutuse neuronini ) ja akson ist (viib erutuse järgmise neuronini vôi talitleva elundi rakkudeni ). Närvirakkude jätked on tavaliselt kaetud müeliinkestaga (rasvataoline aine), mis tunduvalt suurendab erutuse liikumise kiirust mööda kiudu (sellest edaspidi).
Närvikoe osaks loetakse ka neurogliia : jätkelised ja hargnenud rakud neuronite ümber, millel on toite- ja kaitsefunktsioon.

Membraanipotentsiaal
Elusa raku membraani iseloomustab potentsiaalide vahe. Rakumembraanide välispind on ka puhkeolekus positiivse-, sisepind aga negatiivse elektrilaenguga. Selline polarisatsioon rakumembraani välis- ja sisepinna vahel ongi puhkepotentsiaal .
Selle pôhjustab ioonide erinev jaotus rakusiseses ja -välises vedelikus ning rakumembraani valikuline läbilaskvus Na+ ja K+ ioonide suhtes. Puhkepotentsiaal on ca 70 mV (millivolti). Membraani puhkepotentsiaalist oleneb membraani läbilaskvus ainete suhtes, seal esinevate ensüümide aktiivsus, võime erutust vastu võtta jne.

Orgaanilisi anioone (A-), mida rakus on tunduvalt rohkem, kui väljaspool, membraan läbi ei lase. Need pôhjustavadki negatiivse laengu püsimise rakus. Lisaks sellele on raku sees 30 - 50 korda rohkem K+ ioone kui rakust väljas.
Rakuvälises vedelikus on ca 10 korda rohkem Na+ ioone ja ca 50 korda enam Cl- ioone kui raku sees. Puhkeolekus läbivad Cl- ja K+ rakumembraani suhteliselt hästi, Na+ aga halvasti. Selline ioonide ebavôrdne jaotus hoitakse alal ATP energia varal, nõndanimetatud Na - K pumba abil:

Naatrium- kaalium "pump"
viib Na+ ioone kôrgema kontsentratsiooni suunas rakust välja ja K+ ioone rakku sisse. Samal ajal liiguvad K+ ioonid pidevalt (kontsentratsiooni languse suunas) rakust välja, suurendades negatiivse laengu (vähendades positiivse laengu) osatähtsust raku sees.
Skeem: erinevate ioonide suhtelised hulgad: (vt sümbolite suurusi!)
RAKUS:
VÄLJASPOOL RAKKU:
K+
K+
Cl-
Cl-
Na+
Na+
A-
A-

Erutuse levik
Erutus levib mööda neuronite ahelat alati ühes suunas : dendriit  närviraku keha  akson. Ühe neuroni akson asub vastu teise neuroni dendriiti vôi -keha.
Erutuse ühesuunaline liikumine on tingitud sünaps’ide juhtivusest (sellest edaspidi).
Erutus ei kandu kunagi üle naaberkiule. Närvi juhtivus vôib katkeda vigastuse (näiteks lihaseid innerveeriva kiu vigastus toob kaasa halvatuse, naharetseptoritega seotud kiudude vigastus naha tundetuse) vôi mõnede ainete toimel ( novokaiin ja teised valuvaigistid; narkootilised ained).

Ärritaja toimel tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina -
tegevus- ehk aktsioonipotentsiaalina, mil rakumembraani välispind omandab negatiivse ja sisepind positiivse laengu (teatud kohas, kust see edasi hakkab levima). Aktsioonipotentsiaali amplituud on 60 - 150 mV.

Ärritaja pôhjustab Na+ ioonide läbilaskvuse tohutut suurenemist, need tungivad laviinina rakku ning pôhjustavad sisepinna muutumise positiivseks , väljapoole jääb nüüd negatiivse laengu ülekaal (puhkeolekus oli vastupidi).
Selline - potentsiaalide vahe muutumine kutsutakse esile järjest naaberaladel -
depolarisatsioonilaine (närviimpulss) levib mööda närvikiudu kiirusega 0,3-3 m/s (müeliinkatteta kiud), kuni 3 - 130 m/s müeliinkattega kiudude puhul.
Müeliinkattega kiududel levib depolarisatsioon hüppeliselt müeliinkatte vahekohtadel - sellest siis ka levimise kiirus!

Puhkeolekule omase polarisatsiooni taastumisfaasis väheneb taas Na+ ioonide ja suureneb K+ ioonide läbilaskvus, kuid see vôtab aega: 0,5 - 1,0 millisekundi jooksul ei suuda närvikude vastu vôtta uusi signaale (puudub erutuvus). Seda lühikest ajavahemikku nimetatakse refraktaarsusperioodiks.
Refraktaarsusperioodi kestvus
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Närvisüsteem #1 Närvisüsteem #2 Närvisüsteem #3 Närvisüsteem #4 Närvisüsteem #5 Närvisüsteem #6 Närvisüsteem #7
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 106 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkkkadri Õppematerjali autor

Lisainfo

Kuidas töötab närvisüsteem, põhjalik ja kergesti arusaadav
aju ehitus , refleksid , sünaps , närvisüsteem

Mõisted


Kommentaarid (4)

sheba profiilipilt
sheba: kergesti arusaadav!!!
11:12 11-09-2009
sheba profiilipilt
sheba: kergesti arusaadav!!!
11:22 11-09-2009
kerzuke profiilipilt
kerzuke: Väga hea kokkuvõte
21:29 06-01-2010


Sarnased materjalid

37
doc
Närvisüsteem
20
doc
Närvisüsteem
11
docx
Närvisüsteem
18
docx
Närvisüsteem
2
doc
Närvisüsteem
11
doc
Närvisüsteemi talitlus
1
doc
Närvisüsteem
20
odp
Närvisüsteem





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !