Närvisüsteem (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

18

docx

Närvisüsteem

 Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline  Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse  Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal

Bioloogia

4

odt

Konspekt närvisüsteemist (mõisted, küsimused, joonis)

M�isted: keskn�rvis�steem - n�rvis�steemi osa, mille moodustavad selja- ja peaaju, juhib kogu organismi tegevust piirden�rvis�steem - n�rvis�steemi osa, koosneb �le kogu keha paiknevatest n�rvidest, mis �hendavad keha k�iki organeid keskn�rvis�steemiga. Jaotub somaatiliseks n�rvis�steemiks ja autonoomseks n�rvis�steemiks hallaine � paikneb seljaaju keskosas, koosneb n�rvirakkudest ja nende j�tketest, seljaajus on selle �mber valgeaine, kuid peaajus on valgeaine selle keskel valgeaine - valgeaine moodustavad n�rvirakkude pikad j�tked, seljaajus asub �mber hallaine ja peaajus on ta hallaine keskel ajukoor - juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, s�ilitab ja t��tleb �mber informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid �lesandeid t�itvad ajukeskused. M�lu � kogetud info salvestamine, meenutamine, kasutamine N�rviimpulss - n�rvirakkudes toimuva l�hiajalise ja v�ga n�rga elektrilise muutuse edasikandumine m��da n�rvikiude ning �hest n�rvirakust teise. Kahe n�rviraku vahel on pisu

Bioloogia

2

docx

Närvisüsteem

T�mba joon alla tingimatutele refleksidele. Lugemine, kirjutamine, haigutamine, k�ekella vaatamine, neelamine, nutmine, k�himine, ujumine, jooksmine, aevastamine. II T�mba maha m�iste, mis ei sobi loetellu. P�hjenda. Kilpn��re, ajuripats, s�ljen��re, k�bikeha, k�rvalkilpn��rmed. Sest s�ljen��re kuulub v�lissekretsioonin��rmete r�hma, teised aga sisesekretoorsed n��rmete hulka. III Seosta paariti peaaju osa ja ja tema �lesanne. Peaaju osa: A-suuraju, B-v�ikeaju, C-vaheaju, D-keskaju, E-piklikaju. �lesanded: 1) liigutuste koordineerimine ja t�psus B-v�ikeaju 2) vastutab lihaste pingeseisundi s�ilimise eest D-keskaju 3) m�lu kujunemine A-suuraju 4) juhib hingamist ja s�dametegevust E-piklikaju 5) asuvad sigimist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused C-vaheaju IV J�rjesta j�rgmised refleksikaare osad vastavalt erutuse liikumisele. 4. Eferentsed n�rvikiud, 5. reageeriv lihas; 2. aferentsed n�rvikiud, 1. erutust vastuv�tvad n�rvirakud nahas; 3. seljaaju piirkond, kus toimub erutus

Inimene

8

docx

Närvisüsteem, aju ehitus ja refleksid

N�rvis�steem , ajuehitus, m�lu ja reflektsid. 1).Mis on n�rvis�steem? N�rvis�steem reguleerib k�ikide elundite t��d ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele. Kogu n�rvis�steem jaguneb anatoomilis-funktsionaalselt somaatiliseks ja autonoomseks n�rvis�steemiks. Anatoomiliselt jaotatakse n�rvis�steem kesk (tsentraalne) - ja piirde n�rvis�steemiks (perifeerseks). Narvisysteemides liigub info norkade elektriliste signaalidega (100m/s). Inimese n�rvis�steemi on kyll jagatud kaheks osaks, kuid nende funktsioneerimine on omavahel tihedalt l�bi p�imitud. *keskn�rvis�steem (KNS). Kesk- ehk tsentraalne n�rvis�steem paikneb kolju ja l�lisamba poolt moodustatud luulise katte sees. Kesknarvisysteem koosneb pea - ja seljsaajust. Keskn�rvis�steem tegeleb organismi v�lis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja t��tlemisega ning selle p�hjal sobiva vastuse v�ljat��tamise ning algatamisega. Lisaks toimuvad keskn�rvis�steemis ka eri

Elukestev õpe

2

doc

Närvisüsteem - õppematerjal

N�rvis�steemi t�htsus ja �lesanded N�rvis�steem v�tab osa k�igi elundite talituse juhtimisest ja koosk�lastamisest. N�rvis�steemi vahendusel kohaneb org. v�liskeskonna muutustega ja organismis eneses toim. protsessidega. �LESANDED: reguleerib elundite talitust koosk�lastab erinevate elundite ja elundkondade tegevuse talitust koosk�lastab organismi ja v�liskeskkonna tegevust N�rvis�steemi osad N�RVIS�STEEM Keskn�rvis�steem Piirden�rvis�steem Peaaju Seljaaju Koosneb n�rvidest, neuroni pikkade j�tkete kiudude kimpudest. Suuraju Selgrookanalis paik- Vaheaju nev n��rikujuline Keskaju n�rvirakkude kogum Piklikaju V�ikeaju Refleksid Refleksid on n�rvis�steemi talituse p�hivaldused. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus v�liskeskkonnast v�i organismist p�rine

Bioloogia

5

doc

Inimese aju

P�rnu T�iskasvanute G�mnaasium GERLY GL�KK IX klass INIMESE AJU Referaat Juhendaja: Urmas Lekk Koostaja: Gerly Gl�kk P�rnu  2 SISUKORD 1. AJU  3 N�rvis�steemi keskus on peaaju, mis kontrollib enamikku keha liigutusi, kogub ja salvestab teavet ning tagab inimese m�tlemis- ja �ppimis- v�ime. Aju kaalub umbes 1kg. Aju mass on s�ltjas ning tema pealispinnal on rohkem kortse kui kreeka p�hklil. Aju asetseb l��kide ja p�rutuste eest kaitstuna ajukolju kolju lae all nn. luulises karbis. Kaitse�lesandeid t�idavad peale luu ka kolm membraankihti, mis paiknevad aju v�lispinna ja koljuluu sisepinna vahel. �heksa k�mnendiku ajumassist moodustab suuraju. Enamik tundeid, m�tteid ja tundeelamusi tekib suuraju k��rulises n�rvirakkude kogumikus. Suuraju jaguneb

Bioloogia

19

pptx

Närvisüsteem

N�RVIS�STEEM N�RVIS�STEEM Inimese n�rvis�steemi v�ib kokkuleppeliselt jagada kaheks osaks: q keskn�rvis�steem (KNS), � peaaju 1,3-1,4 kg � seljaaju u 40 cm ja 35 g; q perifeerne n�rvis�steem � n�rvid so n�rvirakkude j�tked � n�rvirakkude kehad, mis moodustavad kogumikke v�ljaspool keskn�rvis�steemi (ganglionid) Keskn�rvis�steem tegeleb: q Organismi v�lis ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja t��tlemisega. q Info p�hjal sobiva vastuse v�ljat��tamise ning algatamisega. q Lisaks toimuvad keskn�rvis�steemis ka erinevad ps��hilised protsessid. Peaaju koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle p�hjuseks on ajusse saabuvate n�rvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seet�ttu on enamasti inimesed paremak�elised.  PEAAJU SUURAJU kuklasagar

Bioloogia

2

doc

Närvisüsteem

Bioloogia kontrollt�� N�RVIS�STEEM Organismi talitlust juhivad nii n�rvid kui ka hormoonid. N�rvis�steem jaguneb kaheks osaks: KESKN�RVIS�STEEM (peaaju, seljaaju) ja PIIRDEN�RVIS�STEEM(somaatiline, vegetatiivne). N�rvis�steemi �lesanded: � Reguleerib elundite talitlusi � Koosk�lastab elundkondade talitlusi � Seob organismi v�liskeskkonnaga � V�imaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega � V�tab vastu meeleelunditelt saadud informatsiooni, anal��sib seda ning edastab n�rve m��da organitele vajaliku info. PEAAJU � Kaetud ajukestaga, ajuvedelikuga. � Kaal 1.3 kg. � Koosneb neuronitest ja kahest ollusest: Hallollus(v�limine kiht): n�rvirakukeha + dendriidid; Valgeollus(seesmine kiht): neuriidid e. pikad j�tked. � Peaajust l�htub 12 paari n�rve � Peaaju kaitsevad luuline �mbris, ajukestad ja ajuvedelik. � �lesandeks on info kogumine, anal�

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)