Närvisüsteem, sünapsid ja neuronid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

odt

Kõrgem närvitalitlus

ööpäevarütmid – maakera pöörlemisest tingitud ligikaudu 24-tunnise perioodiga muutused organismi talitluses – närviimpulss – elektrilineimpulss, liigub kiirusega 100m/s ühest närvirakust e neuronist teise mööda närvikiude e närvirakkude jätkeid, on alati ühe tugevusega, kahe impulsi vahel on kindel aeg – sünaps – koht, kus ühe neuroni aksonilt antakse impulss edasi teise neuroni dendriitidele – elektrilised sünapsid – närvirakkude jätked ühenduses, impulss antakse vahetult edasi – keemiline sünaps – närvirakkude jätkete vahele jääb vahe e sünaptiline pilu. Impulss ei saa vahetult edasi kanduda, vaid ülekanne toimub spetsiaalsete vaheainete e mediaatorite abil. Keemiline sünaps võimaldab infot töödelda: 1) tagab impulsside ühesuunalise liikumise 2) võimendab signaali sünaptilise summatsiooni põhimõttel 3) filtreerib välja liiga madala

Bioloogia

42

doc

Inimene kui tervikorganism

Iseloomulik aeglane kokkutõmbumine. 3) Südamelihaskude …lihaskiud on hargnenud, moodustavad võrgustiku. Tahtele mittealluvad, aga on erutuse juhtimise võime, omane automatism. Südamelihaskoe rakud on võimelised tekitama ja juhtima närvisignaale, mis tagavad kõikide rakkude üheaegse kokkutõmbe. Nii pumpab süda alati täie jõuga. 3. Närvikude Närvirakkudel e neuronitel on iseloomulik pikkade jätketega kuju. Sünapsid on kohad, kus kaks närvirakku kokku puutuvad. Üks neuron võib olla ühenduses teiste neuronitega 2 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo tuhandete sünapsite kaudu. Neurogliia rakud ümbritsevad neuroneid. Neurogliia kaitseb neuroneid ebasoovitavate ainete eest, osaleb toitainete transpordis neuronisse, isoleerib

inimeseõpetus

23

doc

Bioloogia konspekt - 12.klass

2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. Naha ehitus 2. Naha funktsioonid: 3. Termoregulatsioon 4. Soojusbilanss 2. Kriitilised temperatuurid: 3. Tugi ja liikumiselundkond 1. Funktsioonid 4. Vananemine 7. Kordamine 8. Närvisüsteem 1. Piirdenärvisüsteem 2. Närvisüsteemi funktsioonid 1. Sünapsid 2. Erutus ja pidurdus sünapsid 3. Kesknärvisüsteemi reflektoorne tegevus 4. Mälu 1. Mäluhäired 9. Vananemisprotsessid kesknärvisüsteemis 1. Bioloogilised rütmid 1. Uni  10.Fundamentaalteadus ja rakendusteadus 1. Bioloogia seos teiste teadustega 2. Rakendusbioloogia lähtekohad 3

Bioloogia

21

ppt

Kõrgem närvitalitlus

s a a b n ö ü le k ir ju ta d a u u e in fo g a  PIKAAJALINE ehk püsimälu ELULOOLINE MÄLU TEADMISMÄLU INFO saab talletada püsimällu kordamise, harjutamise teel. Pidev kordamine tagab selle, et mälujälg on tugevam ja sisu häirekindlam  POSITRONEMISSIOONTOMOGRAAFIA VÕIMALDAB UURIDA AJU (PET) ERI PIIRKONDADE AKTIVISEERUMIST MÕÕDETAKSE AJU VEREVOOLU JA GLÜKOOSI AINEVAHETUST AJUS KUI NEURONID AKTIIVSED, TÕHUSTUB SEAL VEREVARUSTUS JA AINEVAHETUS KIIRENEB (KOLLASED/PUNASED PIIRKONNAD PILDIL)   MÄLUHÄIRED 1) VÕIMETUS ÄSJA VASTUVÕETUD INFOT OMANDADA ­ ei suuda infot üle kanda primaarsest mälust sekundaarsesse KROONILISTEL ALKOHOOLIKUTEL 2) MÄLUKAOTUS ­ kaob info eelneva perioodi kohta (ajupõrutus, ajurabandus, elektrisokk) Kustub primaarse mälu sisu, esialgu ka sekundaarse mälu sisu. Mälu taastub täies ulatuses.

Bioloogia

7

doc

Närvisüsteem

Seda lühikest ajavahemikku nimetatakse refraktaarsusperioodiks. Refraktaarsusperioodi kestvus määrab seega vastava ertuva koe juhtivad omadused. Kui erutus (depolarisatsioonilaine) jõuab sünapsini, algatab see uue erutusimpulsi järgnevas närvirakus vôi muudab talitleva organi( raku) ainevahetust, pôhjustades selle tegevuse muutumist. Sünaps on närvirakkude omavaheline ühendus, vôi närvi- ja lihasraku vaheline ühendus. Sünapsid võivad olla keemilised või elektrilised. Elektrilises sünapsis on rakud tihedasti omavahel ühenduses ning närviimpulss antakse kiiresti ja muutumatult edasi järgmisele närvirakule. Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda. Enamus sünapse on keemilised. Keemilise sünapsi ehitus on järgmine: · presünaps, ühe neuroni neuriidipoolne ots, mis sisaldab mediaatoreid ehk keemilisi ülekandeaineid;

Bioloogia

2

odt

Inimorgani ehitus ja inimene kui tervikorganism

(allub tahtele). Südamelihaste rakud on väiksemad, harunenud ning ühenduvad omavahel võrgustikuks.(ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt) Südamelihaskoerakud on võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, tagades kõikide rakkude üheaegse kontraktsiooni. Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude ­ neuronite- iseloomulik pikkade jätketega kuju. Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugusest jätkest. Lühemad, mitmeharulised jätked-dendriidid. Võtavad signaali vastu retseptorilt või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked-neuriidid ehk aksonid- juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Närviimpulss on elektrokeemiline ahelreaktsioon, mille käigus muutub lühikeseks ajaks rakumembraani polarisatsioon.(kõik või mitte midagi) Valuvaigistid blokeerivad närviimpulsside tekke. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku

Bioloogia

7

pdf

Bioloogia 3-kursus (homoöstaas, neuron, närvisüsteem, AP, sünaps, vaktsineerimine)

Inimese homöostaas homöostaas ​- organism püüab kogu aeg säilitada sisekeskkonna püsivust. (sisekeskkonna tasakaaluolek) Homöostaasi saavutatakse peamiselt ​närvide (neuraalne)​ ja ​hormoonide (humoraalne)​ abiga. Rakkude suhtlemise võimalused: ● Hormoonidega: ​Aeglased ja pikaajalised. Liiguvad veres, kuid mõjutavad ainult teatud rakke. ● Närvirakkudega (neuraalne, elektrilised närviimpulsid):​ Kiired ja lühiajalised: signaalid põhinevad lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - ​apoptoos​. Neuraalne regulatsioon Neuron ​(närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid ​toovad erutuse; ​akson ​e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel:

Bioloogia

6

doc

Füsioloogia - närvisüsteem

· Kasutatakse ainevahetuse käigus vabanevat energiat. 6. Pidurduse liigid. · Pessimaalne pidurdus ­ tekib peale eelnevat erutust (parabioos) · Otsene pidurdus: 1) Postsünaptiline ­ tekib postsünaptilisel membraanil pidurdava mediaatori toimel 2) Presünaptiline ­ pidurdus tekib erutavate retseptorite presünaptilisel membraanil, mille kutsuvad esile pidurdavate neurotite sünapsid 7. Ärrituse tugevus ja tema mõjuaeg. Latensi aeg ­ aeg erutuse tekkest kuni vastureaktsioonini. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nim sellist ärrituse tugevust või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse vastureaktsiooni. Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nim sellist ärrituse optimumist tugevamat või sagedamat ärritust, mis kutsub esile vastureaktsiooni nõrgenemise.  Jõu-aja kõver 8

Füsioloogia

Kommentaarid (0)