Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Närvirakud (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Närvirakud #1 Närvirakud #2 Närvirakud #3 Närvirakud #4 Närvirakud #5 Närvirakud #6 Närvirakud #7 Närvirakud #8 Närvirakud #9 Närvirakud #10 Närvirakud #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tõnu Säre Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
ppt

Närvikude

Elektrilised sünapsid · Elektrilised sünapsid on sarnased neksustele · Neuronitevaheline kontakt ilma sünaptiliste põiekeste ja neurotransmitteriteta · Mõlemad membraanid on ühetaolise ehitusega - elektrilised sünapsid on kahesuunalise juhtivusega 4 - dendriit; 6 - akson; 8 - presünaptiline membraan; 9 - postsünaptiline membraan; 10 - sünaptiline pilu konneksonitega Neurogliia · Neurogliia rakud on tavaliselt väiksemad kui närvirakud; nad moodustavad umbes poole pea- ja seljaaju mahust · Neurogliia rakkudel on toestus- ja kaitsefunktsioon, nad ei ole võimelised erutust genereerima ega seda edasi kandma · Neurogliia rakud jagunevad neljaks vormiks ­ Astrotsüüdid Makrogliia ­ Oligodendrotsüüdid ­ Mikrogliia ­ Ependüümi rakud Astrotsüüdid Astrotsüüt on tähekujuline jätketega rakk (Kr.k. astron, täht)

Bioloogia
thumbnail
8
ppt

Närvid ja rakud

* Käsi hoiab ja suunab korrapärselt oda * Keha higistab * Jalad tõukevad keha edasi Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist endast pärineval ärritusele. Refleksikaar on tee närvisüsteemis , mööda erutus kulgeb. Reflekskaare moodustavad : 1.Erutust vastuvõtvad närvirakud 2.Närvikud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3.Kesknärvisüsteemi teatud piirkonna rakud, kus erutus analüüsitatakse 4.Närvikud,mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavase organise 5.Reageeriv organ Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud ehk pärilikud , need on tingimatud refleksid. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul. Sellised reflesid järglastele ei pärandu ja neid nimetatakse tingitud reflesideks.

Bioloogia
thumbnail
6
doc

Närvid

kontaktipunktis. Wilhelm Waldeyer andis närvirakule nimetuse "neuron" 1891.a. Närvisüsteemi väikseim funktsionaalne ühik on neuron e. närvirakk. Neuron koosneb neuroni kehast, mis sisaldab kõiki raku elutegevuseks vajalikke organelle, paljudest dendriitidest e. informatsiooni vastuvõtvatest jätketest ja ühest aksonist e. informatsiooni lõpporganisse edastavast pikast jätkest ( kuni 1 m ja rohkemgi). Peale selle esinevad närvisüsteemis neurogliia rakud e. gliotsüüdid, mis erutusprotsessi levikul otseselt ei osale. Nad aitavad reguleerida K- ioonide ja neurotransmitterite sisaldust koevedelikus, hävitavad toksilisi ühendeid, osalevad müeliinkesta ning tugistruktuuride moodustamisel. Neid on 10-50 korda rohkem kui neuroneid. Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks-kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja

Bioloogia
thumbnail
98
docx

Kordamine füsioloogia eksamiks

Osaleb tihti nö võitle või põgene reaktsioonides, on sageli antagonistlik parasümpaatilise NS’iga. Sümpaatikuse toimel tõuseb vererõhk ning südame löögisagedus ja jõud, paraneb skeletilihaste varustamine verega, intensiivistub energiavahetus Sümpaatilistes postganglionaarsetes närvilõpmetest vabaneb noradrenaliin. Närvilõpmed, kus adrenaliin vabaneb, nim adrenergilisteks. Neerupealiste säsi on muundunud sümpaatiline ganglion, mille rakud on arengulooliselt postganglionaarsete neuronite homoloogid. Neid rakke aktiveeritakse preganglionaarsete aksonite poolt koliinergiliste sünapsite kaudu. Neerupealise säsist väljutatud katehhoolamiinid toimivad nendesse samadesse efektorelunditesse, millese postganglionaarsed sümpaatilised neuronidki. Neerupealise säsi katehhoolamiinide toime on tähtis nendele elunditele ja osadele, mis pole postganglionaarsete elundite poolt innerveeritud. Neerupealise säsist

Bioloogia
thumbnail
1
doc

Kesknärvisüsteem

Seljaaaju-vahendab infor peaaju ja keha vahel ning juhib tingimatuid reflekse (liigutusi). Piirdenärvisüsteem -Skeletilihaste erutamine (allub tahtele) Siseelundkonna näärmed erutuvad (tahtele allumatud) Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvikiud, paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju.Närvikude-võtab vastu närvi impulsi.Neuriid-juhivad impulsid teistesse rakkudesse laiali. Koosneb närvirakkudest e neuronidest.Neuron-Närvirakud on loomade ühed pikimad rakud, ei jagune, asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine.Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse.Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid ­ närviimpulsid. Sünaps-Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele.Mõnel neuronil üle 10000 sünapsi st, samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber.sünapsis s liigub impuls vaid ühes suunas

Bioloogia
thumbnail
36
doc

Füsioloogia eksami küsimused

Kontraktiilseks üksuseks müofiibris on sarkomeerid, Need koosnevad aktiinist (peened- troponiin, tropomüosiin) ja müosiinist (paksud filamendid). Sarkomeeris on M,H,Z- jooned ja A,I vöödid. Aktiin libiseb müosiini suhtes ja lihas lüheneb Lihaskoe põhitüübid: · Skeletilihased - Kinnituvad luudele (kõõluste abil) - Palju perifeerselt paiknevaid tuumi - Ristivöödilisus, tahtlikud ja mittetahtlikud (refleksid) - Skeletilihaste stuktuur: *lihaskiud ehk rakud (arenevad müoblastidest, nende arv on konstantne) *sidekude *närvid ja veresooned - Inimkehas on rohkem kui 400 skeletilihast (40-50% kehakaalust) Skeletilihase funktsioonid · Lihasjõu produktsioon liikumiseks ja hingamiseks · Lihasjõu produktsioon asendi säilitamiseks · Soojaproduktsioon külma stressi puhul · Silelihased - Õõnesorganite seinad, veresoonde, silmas, näärmetes, nahas - Üksik tsentraalselt paiknev tuum

Füsioloogia
thumbnail
37
doc

Närvisüsteem

juhivad aktsioonipotentsiaale KNS-st lihastele, näärmetele 3) lülineuroniteks e interneuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale ühelt neuronilt teisele. Struktuuri alusel eristatakse: 1) multipolaarseid neuroneid, millel on 1 akson ja palju dendriite ( enamik neuroneid) 2 )bipolaarseid neuroneid, millel on 1 dendriit ja 1 akson (näit sensoorsed neuronid silmas) 3) unipolaarseid neuroneid, millel on vaid akson (näit enamik sensoorsetest neuronitest). Neurogliia rakud Neurogliia rakkude mass on närvikoes suurem kui neuronite mass, ajus näiteks moodustavad nad kaugelt enam kui poole selle kogukaalust. Eristatakse 5 tüüpi neurogliia rakkusid, mille peamised funktsioonid on: toestus ja mehhaaniline kaitse barjäärifunktsioon vere ja neuronite vahel võõrkehade fagotsütoos ajuvedeliku produtseerimine elektrilise isolatsiooni tagamine. Astrotsüüdid e tähtrakud. Tähtrakud moodustavad KNS-s elastse

Psühholoogia
thumbnail
29
doc

Füsioloogia

*lülineuroniteks e interneuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale ühelt neuronilt teisele. Struktuuri alusel: *multipolaarseid neuroneid, millel on 1 akson ja palju dendriite (enamik neuroneid) *bipolaarseid neuroneid, millel on 1 dendriit ja 1 akson (näit sensoorsed neuronid silmas) *unipolaarseid neuroneid, millel on vaid akson (näit enamik sensoorsetest neuronitest). Neurogliia rakud funkts on: *toestus ja mehhaaniline kaitse *barjäärifunktsioon vere ja neuronite vahel *võõrkehade fagotsütoos *ajuvedeliku produtseerimine *elektrilise isolatsiooni tagamine. Astrotsüüdid e tähtrakud - palju tsütoplasmaga täidetud kehast eemale ulatuvaid jätkeid, mis annavad neile rakkudele spetsiifilise kuju. Jätked "hoiavad oma haardes" veresooni, neuroneid. Tähtrakud moodustavad KNS-s elastse toese, nad on osa vere-aju barjäärist, reguleerivad ajuvedeliku koostist.

Füsioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun