Närvid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

16

docx

Koduloomade anatoomia - lihased

NAHA LIHASED Platüsm - platysma Kaela kuklatagusest piirkonnast Pingutab ja liigutab selle piirkonna Bo, eq suuni nahka Näonahalihas - m. cutaneus faciei Mälurlihaste peal Suunurka tahapoole tõmmata, pingutab ja liigutab piirkonna nahka Kaelanahalihas - m. cutaneus colli Ventraalses kaelapiirkonnas Pingutab ja liigutab ventraalselt Car kaelanahka Pindmine kaelasfinkter - m. Kaela ventraalsel pinnal kõrist

Bioloogia

22

docx

Kraniaalnärvid

radix superior+ radix inferior ­ kaelaharu ­ m. sternohyoideus M. thyrohyoideuse innervatsioon: (nucl. n. hypoglossi )­ n. hypoglossus + C1-2 ­ radix superior ­ m. thyrohyoideus M. geniohyoideuse innervatsioon: (nucl. n. hypoglossi) ­ n. hypoglossus+ C1-2 ­ ramus geniohyoideus ­ m. geniohyoideus M. genioglossuse innervatsioon: nucl. n. hypoglossi ­ n. hypoglossus ­ rami linguales + n. linguales (V) ­ m. genioglossus 3. VISTSERAALKAARTE NÄRVID (V, VII, IX, X) ,branhiaalkaarte närvid, somaat. + veget. ns Nad on seganärvid: nii aferentsete kui eferentsete tuumadega, ehituses ganglionid ja närvikiud. Innerveerivad vistseraalkaarte derivaate: lihaseid, nahka, limaskesta (koos näärmetega) jm. Tuumad: 1. Motoorsed tuumad: eve-branhiomotoorsed, üve ­ pregangl. parasümp. kiud, ÜL 2. Sensoorsed tuumad: eva, üva, üsa ­ närvide lõpptuumad, sisaldavad väädineuronite (tundetee 2. neuronite) kehi, ÜL ei toimu Ganglionid: 1

Anatoomia

26

docx

Kinesioloogia I osa kordamisküsimused-vastuse d

veresooni); ning end venitada et lülivahemulke „suurendada“. Seljaajunärv on seganärv: motoorne + sensoorne. 1)Astriklihased – kaela ja õlavarrepõimiku harud 2)Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas – Lisaärv /accessorynerve/ (XI PAN) 3)Lülisambasirgestaja – kaelanärvide, rinnanärvide ja nimmenärvide selgmised harud (oleneb piirkonnast) 4)Kõhu sirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas -alumised roietevahelised närvid, nimmepõimiku harud. 4. Rindkere skeleti luude ühendused, rindkere skeleti liikumine Rindkere skeleti moodustavad: lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak. - Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: 1) Roidepealiiges (keraliiges)– roidepea liigendub vastava lülikeha liigesepinnaga 2) Roide-ristijätke liiges (ratasliiges) – moodustub 1-10 roide köbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel

Sport

33

pdf

Lihaste kaardid

Pindmised selja lihased Selja lailihas Trapetslihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Musculus Kõikide Rangluu Ülemine osa m. latissimus 4 alumist Õlavarreluu Langetab (m.) trapezius rinnalülide lateraalne tõstab dorsi roiet, 4-5 väikese tõstetud ogajätked, pool, abaluud, alumist köbrukese ülajäset, kuklataguside õlanukk, alumine osa rinnalüli ja hari pöörab , välimine abaluuhari langetab kõikide õlavart

Inimese anatoomia ja füsioloogia

17

rtf

Inimese lihased, arstidele

- alt ­ os ilium, - mediaalselt ­ arcus iliopectineus. Foramen suprapiriforme et foramen infrapiriforme. Vaagna luude ja sidemete (os ischii, os ilii, lig. sacrotuberale ja lig. sacrospinale) vahele jääb foramen ischiadicus majus, mille kaudu väljub vaagnaõõnest m. piriformis. M. piriformis ei täida kogu foramen ischiadicus majus`t: temast ülespoole tekib foramen suprapiriforme, allapoole ­ foramen infrapiriforme. Nende avade kaudu väljuvad vaagnaõõnest tuharapiirkonda närvid ja veresooned. NB! Foramen infrapiriforme kaudu väljub reiele inimkeha jämedaim närv ­ n. ischiadicus! Canalis adductorius. Adduktorite kanal on spiraalselt kulgev süvend reie eesmise rühma lihaste (m. vastus medialis ja m. sartorius) ning mediaalse rühma lihaste (adduktorid!) vahel. Canalis adductorius`e kaudu kulgevad a. ja v. femoralis`e peatüved fossa poplitea`sse. Fossa politea. Fossa poplitea ­ õndlaauk, on rombikujuline piirkond põlve taga.

Anatoomia ja füsioloogia

12

doc

Anatoomia ja füsioloogia kordamismaterjal

autonoomne NS - regul. siseelundite, südame, veresoonte, sisesekrets. näärmete talitl.: sümpaatiline NS - ergastab, fight vs flight; parasümpaatiline NS - lõdvestab ül: regul. kõigi elundite tööd ja koord. erin. elundkondade talitl., kohand. seda vastavaks muut. tingimustele; refleksid seot.: kogu organismi ja kõigi elundkondadega, juhib "infot" erinevate organite vahel, impulsid tervesse kehasse KNS: seljaaju -- kaela- ja nimmepaisumus - närvid üla- ja alajäsemetesse. Segmendid: C1-C8, T1- T12, L1-L5, S1-S5, Co1. Hallaine keskel, valgeaine ümber. Seljaajurefleksid (ei nõua töötl. peaajus). Ülenevad juhteteed -> peaajju, alanevad juhteteed ->perifeeriasse => impulsside "transport" peaaju ja perifeeria vahel peaaju -- piklikaju - südametegevus, veresoonkonna talitl., hingamine, seedetalitl., kaitserefleksid (köh., aevast., oksend.); ajusild - südametegevus, hingamine, seede- ja

Inimene

50

doc

Anatoomia KOGU konspekt

 Jäävhambad-32 hammast(8 lõikehammast+4 silmahammast+8eespurihammast+12 tagapurihammast)2123 Liigid- lõikehambad,silmahambad,eespurihambad ja tagapurihambad 74. Hamba ehitus Hammas: kroon- igemest kõrgemal Kael- kaetud igemega Juur- asub lõualuude hambasompudes Juuretipul on mulk,mis viib hambajuurekanalisse-läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde Kanalis ja õõnes asub pehme kude- säsi e pulp(sidekude, närvid, veresooned) Hammas koosneb: dentiin(eriline luukude, kus puuduvad luurakud ja veresooned) kaetud: emailiga(kõige tugevam kude inimese organismis) Juur ja kael on kaetud hambatsemendiga 75. Kurgu lümfaatiline rõngas(mandlite paiknemine)-koosneb 6 mandlist(kurgukitsuse ja nina tagasõõrmete piirkonnas)  Kurgu- e suulaemandel(2)- kummagil pool kurgukaarte vahel  Keelemandel- keelejuurde piirkonnas

Bioloogia

25

doc

Anatoomia

 Jäävhambad-32 hammast(8 lõikehammast+4 silmahammast+8eespurihammast+12 tagapurihammast)2123 Liigid- lõikehambad,silmahambad,eespurihambad ja tagapurihambad 74. Hamba ehitus Hammas: kroon- igemest kõrgemal Kael- kaetud igemega Juur- asub lõualuude hambasompudes Juuretipul on mulk,mis viib hambajuurekanalisse-läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde Kanalis ja õõnes asub pehme kude- säsi e pulp(sidekude, närvid, veresooned) Hammas koosneb: dentiin(eriline luukude, kus puuduvad luurakud ja veresooned) kaetud: emailiga(kõige tugevam kude inimese organismis) Juur ja kael on kaetud hambatsemendiga 75. Kurgu lümfaatiline rõngas(mandlite paiknemine)-koosneb 6 mandlist(kurgukitsuse ja nina tagasõõrmete piirkonnas)  Kurgu- e suulaemandel(2)- kummagil pool kurgukaarte vahel  Keelemandel- keelejuurde piirkonnas

Bioloogia

Kommentaarid (0)