Näidis ajalehe analüüsimisest (1)

Sarnased õppematerjalid

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Termin "aealeht" on fikseeritud esmakordselt 1865 Eesti Postimehes, ajakiri pisut hiljem. Kasutatud on ka mitmeid sünonüüme, nagu käimakiri, sõnumikandja, sõnumitooja. 1854-57 ilmus uudisteajakiri "Tallinna koddaniko ramat oma sõbbradele male" ­ kasutati sõna "raamat". Hermann nimetas oma ajakirju lihtsalt lehtedeks. Ajakirjanduse esimene murranguline ja aegumatu teene on maailma toomine lugeja koju. Praegu peame seda perioodika argitööks, aga ajalehe algusaegadel oli see vapustav murrang. Varasemas ajakirjanduses on välissõnumitel suur ülekaal. Kohalikud uudised levisid lähikonnas suust kõrva, enamasti ei pakkunud need ka ulatuslikumat huvi. Välissõnumid aga tõid võrdlusi, kuidas inimesed mujal elavad. Esiletõstmist väärivad just originaalsed reisikirjad. Nii et ajaleht ja ajakiri viisid meie rahva maailma. Välissõnumite esialgset ülekaalu põhjendatakse maailmapraktikas ka sellega, et

Sotsiaalteadused

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

.................................................................................................................................................. 43 3.2.2. Tallinna kohvikute ja restoranide džässorkestrid ..................................................................................... 44 3.2.3. Tähtsamad Tallinnas tegutsenud poolelukutselised juhumänguorkestrid ................................................. 46 3.2.4. Tallinna džässilike juhumänguorkestrite analüüs...................................................................................... 46 3.3. Džäss väljaspool Tallinna ................................................................................................................................... 53 3.3.1. Keila.......................................................................................................................................................... 54 3.3.2. Narva.........................................

Muusika ajalugu

159

doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 ­ kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau

Kultuurilugu

Kommentaarid (1)