Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Nõukogude Liit 1945-1991 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
NÕUKOGUDE LIIT 1945 - 1991
NSV Liit oli paljurahvuseline riik, kus esiplaanil oli riik. Tsaar-Venemaa järglane NSVL oli vallutuste teel kokkuklopsitud impeerium. Ühiskonnale iseloomulikud jooned olid: 1) demokraatia täielik puudumine; 2) range tsentralism; 3) plaanimajandus.
STALINI VIIMASED ELUAASTAD :
Vaatamata tohututele inim- ja materiaalsetele kaotustele II maailmasõja ajal tugevdas võit Saksamaa üle riigi positsioone maailmas. 1945 kontrollis Punaarmee (alates 1946 Nõukogude Armee ) hiiglaslikku territooriumi Euroopas ja Aasias. 1949. aastaks oli olemas ka tuumapomm.
Pärast sõja lõppu oli vaja taastada majandus. Stalinliku majanduspoliitika põhiprintsiibi järgi suunati peamised jõupingutused tööstuse valdkonda. Eesmärk: taastada ennekõike rasketööstus ja kindlustada riigi sõjaline võimsus. Laiatarbekaupade tootmine ja inimeste igapäevaelu vajaduste rahuldamine jäi endiselt teisejärguliseks ülesandeks. Ametlike näitajate kohaselt kulges majanduse taastamine ja areng suhteliselt edukalt. Tegelikkus aga polnud ametlike kinnitustega kooskõlas. Eriti raske oli olukord maa, kus puudus oli meestööjõust. Olukorda halvendas veelgi 1946 - 1947 põud, mis hõlmas piirkonda Moldovast ja Ukrainast Ida – Siberini. Põud hävitas enamiku teravilja- ja kartulisaagist ning andis tuntava löögi loomakasvatusele. Sellest hoolimata eksportis NSVL teravilja välismaale. Põua, nälja ja teiste raskuste tagajärjel algas inimeste massiline lahkumine maalt linna, kuid ka seal polnud elu kergem. Varustatus esmaste toiduainete ja tarbekaupadega oli 1950. aastate alguses märgatavalt viletsam kui Venemaal tsaariaja lõpul.
Sõja lõppedes tekkis lootus süsteemi leebumises ja inimlikkuses, kuid tegelikkus osutus vastupidiseks. Võimude üks põhivahendeid valitseva režiimi püsimise kindlustamiseks oli hoida ühiskonda endiselt pidevas hirmuseisundis. Massilist repressiivpoliitikat peeti täiesti loomulikuks, seaduspäraseks ja möödapääsmatuks kaasnähtuseks sotsialismi ülesehitamisel. Seetõttu hoolitsesid Stalin ja tema lähikondlased pidevalt ja järjekindlalt vägivalla aparaadi tugevdamise ning täiustamise eest. Vägivallapoliitika teostajaks olid endiselt siseasjade ja julgeolekuorganid – siseministeerium ja riikliku julgeoleku ministeerium. Sõja lõppedes said uue hoo massilised arreteerimised, jätkusid sunnitöö ja sundasumisele saatmised ning küüditamised. Järsult süvenes ideoloogiline surutis. Kultuuri ja teaduse, laiemalt kogu ühiskonna vaimuelu „ideoloogilise puhtuse“ tagamise nimel hakati korraldama ulatuslikke kampaaniaid ja nn teaduslikke diskussioone pea kõigis teadusharudes. Seejuures lähtuti seisukohast , et maailm jaguneb kaheks vastandiks – kokkuvarisevaks imperialismileeriks ja rahuleeriks (st. NSVL ja kujunev idablokk ). Diskussioonide lõpptulemust ei määranud ära mitte teaduslik argumentatsioon ja tõde, vaid ustavus kindlatele ideoloogilistele kaanonitele. Nt likvideeriti selline teadusharu nagu geneetika . Ideoloogilise surutise süvenemine tõi kaasa riigi eraldumise maailma teadusest ja kultuurist ning pidurdas ühiskonna edasist arengut. Kirjanduses ja kunstis valitses lakeeritud käsitlemine ja ülistamine, kusjuures mõõdutundetult juurutati juhikultust ( Stalin ).
Sõjajärgseil aastatel jäi NSVL poliitiliselt korralt endiselt autoritaarseks riigiks, kus kogu võimutäius oli Stalini käes. Oma ainuisikulise võimu teostamisel tugines Stalin võimupüramiidi ladvikule – ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroole. Stalini lähikondlased polnud aga mitte ainult kuulekad käsutäitajad vaid tegu oli omavahel rivaalitsevate erinevate põlvkondade esindajatega:
  • nn vana kaardivägi (Molotov, Vorošilov, Mikojan) – poliitikasse tulnud juba Lenini eluajal ja kelle abil Stalin oli end võimul kindlustanud;
  • keskmine põlvkond (Ždanov, Beria, Malenkov – edutati Stalini poolt 1930. aastatel;
  • noorem põlvkond (Kuznetsov, Voznessenski) – tõus võimupüramiidi tippu algas sõja ajal.
Sõjajärgsetele aastatel nende grupeeringute vaheline võitlus süvenes; selle põhiteljeks oli keskmise ja noorema põlvkonna sisemine ja omavaheline rivaalitsemine; oluliselt nõrgenesid vana kaardiväe positsioonid. Keskmise põlvkonna eestvõttel ja Stalini vaikival nõusolekul likvideeriti mitmed noorema põlvkonna poliitikud , kelles nähti õigusega konkurente oma võimule.
ÜK(b)P XIX kongressil oktoobris 1952 sai partei uueks nimeks NLKP, võeti vastu uus põhikiri ja valiti uus Keskkomitee. Nn vana kaardivägi sai kriitika osaliseks . Tegelik võim koondus peale Stalini veel Malenkovi, Beria, Bulganini ja Hruštšovi kätte.
Kõik märgid viitasid sellele, et Stalin plaanitses uue, suurema puhastuse läbiviimist. Ühiskonnaelu atmosfäär 1953. aasta algul meenutas üha rohkem 1937. aasta suure puhastuse eelset aega. Kõigele sellele saabus lõpp 05. märtsil 1953 kell 21.50 kui fikseeriti ametlikult Stalini surm. Saladuseks jääbki, kas tegu oli tema lähikondlaste sihipärase vandenõuga või loomuliku surmaga. Stalini surmaga lõppes üks ajastus. Nagu nüüdseks teame, oli Stalini bolševike (kommunistide) riigi 74-aastasest ajaloost (1917 – 1991) ligi poole, 36 aastat oli selle valitsuse liige, üle 25 aasta valitses ta seda riiki kui piiramatu võimuga diktaator .
HRUŠTŠOVI SULA:
Stalini surma järel algas riigi ajaloos uus ajajärk, mille keskseks poliitiliseks tegelaseks kujunes Nikita Hruštšov. Pärast Stalini surma oli riigis kolm võimukeskust, mille vahel valitses hetkeline ajutine tasakaal:
  • siseasjade ja julgeolekuorganid, mis Beria juhtimisel ühendati temale alluvaks ühtseks siseministeeriumiks;
  • Ministrite Nõukogu, mille esimeheks sai Malenkov (peeti Stalini ametlikuks järglaseks), kes ühtlasi juhatas ka NLKP KK Presiidiumi (olemata küll partei liider);
  • parteiaparaat, kus juhtpositsiooni omandas Hruštšov, kes oli esialgu üks neljast KK sekretärist, kuid keda toetas kaitseminister Bulganin.
Välis- ja sisepoliitilises plaanis hakkas kohe väga aktiivselt ja enesekindalt tegutsema Beria. Tema eestvõttel algasid salajased kontaktid suhete normaliseerimiseks Jugoslaaviaga. Saksa DV suhtes arvas ta et seal tuleks momendil loobuda sotsialismi ülesehitamise kursist. Siseriiklikult oli tavatu see, et Beria
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Nõukogude Liit 1945-1991 #1 Nõukogude Liit 1945-1991 #2 Nõukogude Liit 1945-1991 #3 Nõukogude Liit 1945-1991 #4 Nõukogude Liit 1945-1991 #5 Nõukogude Liit 1945-1991 #6 Nõukogude Liit 1945-1991 #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marissa Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

52
docx
Nõukogude Liidu eksam
222
doc
Nõukogude Liidu ajalugu
3
doc
Nõukogude Liit 1950 -1980-aastatel
10
docx
Nõukogude Liit ja Eesti NSV aastatel 1945-1985
176
doc
Nõukogude Liidu ajalugu osa 2
89
doc
Ajalugu
26
doc
Maailm Pärast Teist Maailmasõda
26
doc
Maailm pärast teist maailmasõda



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun