TALLINNA TRANSPORDIKOOL  Kärt Ojala Müügistrateegiad ettevõttes Juhendaja: Ly Svistun Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Müügiprotsess on pikk tegevus, mille käigus püüdakse müüa ja pakkuda oma tooteid ja teenuseid klientidele kaasaarvatud potensiaalsetele klientidele. Müügitehnikaid on samuti väga palju erinevaid ning iga teenindaja saab neid ka ise luua ja välja töötada. Müügiprotsessi järgimine aitab saavutada eesmärke, milleks on kindlasti kliendi vajaduse välja selgitamine, saada aru müüdava toote või teenuse omadusi, sealhulgas anda infot miks on meie toode parem kui konkurentidel ning suuta oma toodet või teenust maha müüa kliendile. Samuti on müügi saavutamiseks erinevate tegevuste ellu viimine väga vajalik ja ei
vastupidavuse ja täpsuse ning tarbimise mugavuse. Laiendatud toode- sisaldab tootega pakutavat lisateenust(n: garantii, hooldus, paigaldamine, kätte toimetamine, järelemaksu võimalus) 8.Kaubamärk- on üldreeglina kas sõna, fraas, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon, mille eesmärgiks on eristada ühe ettevõtte tooteid teiste ettevõtete samaliigilistest toodetest või teenustest ning reklamida neid. Kaubamärk kindlustab oma valdajale monopoolse kasutamise õiguse. Seda juhul kui kaubamärk on registreeritud. 8.Bränd on kontseptsioon, märk, kujutlus, mis sisaldab ratsionaalseid ja emotsionaalseid kasusid. 9.Teenuse turunduse eripära (võrreldes füüsilise tootega) · On esemeline · On immateriaalne · On ladustatav · Ei ole ladustatav
4. Turunduskontseptsioon Aluseks on turg koos tarbijate vajaduste ja soovidega. Vahendiks suunatud turundus 4P mudeli kasutamisega ning eesmärgiks kasum tarbija rahulolult. Firma peab tundma tarbija vajadusi ja soove. 5. Sotsiaalse turunduse kontseptsioon See on oma olemuselt sarnane eelmisega, tarbija vajadustele lisanduvad ka ühiskonna vajadused. Eesmärgiks on ühiskonna elukvaliteedi säilitamine ja parandamine. 6. Suhtlusturunduse kontseptsioon Siin tuleb tarbija asemele klient, mis tähendab personaalset lähenemist. Selles kontseptsioonis on aluseks klient, tema vajaduste ja soovide täpne tundmine. Vahendiks klienditurundus ning eesmärgiks kasum kliendi hoidmiselt. 4 2. TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE) 2.1 TURUNDUSE JUHTIMISE MÕISTE Turunduse juhtimine on protsess, mis koosneb järgmistest etappidest: keskkonna
1. Toote mõiste ja tasandid....................................................................................11 5.2. Toote liigitamine................................................................................................11 5.3. Toote arendus....................................................................................................12 5.4. Pakend............................................................................................................... 13 5.5. Kaubamärk ja bränd...........................................................................................13 5.6. Teenus............................................................................................................... 14 6. HIND........................................................................................................................14 6.1. Hinna tähendus.................................................................................................. 15 6.2
Suhtlemis- ja müügistrateegiad (DiSC) erinevat tüüpi klientidele. Seminar. Turundus ja müügijuhtimise alused Esimene loeng Turunduse eesmärk on teha müük üleliigseks tegevuseks ettevõttes. Kas see on võimalik? -Jah. Nt. vabaõhuüritus(weekend festival) Tuleb tunda oma tarbijat nii hästi, et pakutav toode müüks ennast ise. Halb turunduse kogemus : nt. taisto liinid - buss väljus varem, kuigi peab tegema seda õigel ajal. Turundus - teenindajate ja klientide suhtlemine. Kliendiga toimetulemine. et töötajatel oleks ülevaade, mida nad müüvad. Klient on tähtsaim isik turunduses. Teenindaja on esimene, kes räägib kliendiga. Teenindaja peab olema võimalikult täpselt tööülessandest informeeritud, et luua ettevõttes heat turundust. Hea turunduse kogemus : nt. Zappos.com (online jalanõupood) reeglid: vasta kiiresti, ära vaidle vastu jne Selles frimas on palju vabadust. Sellega kaasneb see, et on nii teenindajad kui ka kliendid õnnelikud.
Toote väljatöötamist võib jagada järgmisteks etappideks:a) idee otsing b) ideede valik c) kontseptsiooni kujundamine ja katsetamine d) tasuvusanalüüs e) toote kujundamine f) turu proovimine g) turul juurutamine 10. Pakendi ülesanded Toote jaoks võib pakend olla: ebaoluline või oluline. Pakendid jagatakse: primaarne pakend, sekundaarne pakend, transpordipakend Pakendamise funktsioonid: 1. Kaitse 2. Informeerimine 3. Müügi soodustamine 11. Kaubamärk Kaubamärk on üldreeglina kas sõna, fraas, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon, mille eesmärgiks on eristada ühe ettevõtte tooted teiste ettevõtete samaliigilistest toodetest või teenustest ning reklaamida neid. Kaubamärk kindlustab oma valdajale monopoolse kasutamise õiguse, Seda juhul kui kaubamärk on registreeritud. 12. Bärnd. Olemus, funktsioon Bränd on kontseptsioon, märk, kujutlus, mis sisaldab ratsionaalseid ja emotsionaalseid kasusid. 13
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus 6P mudel: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus People/personnel - töötajad Process - protsess 7P mudel: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus People/personnel - töötajad Process - protsess Physical evidence - tõendus 4C mudel - keskendub tarbijale: Klient, tarbija - customer, consumer Kliendi kulu - customer cost (Kasutus)mugavus, käepärasus - convenience Suhtlus – communication 4D mudel: Define – brändi olemuse defineerimine Differentiate – toote selge ja tähendsulik eristumine Deepen – brändi ja tarbija eesmärgiliste seoste pikaaegsem süvendamine Defend – konkurentsi ja tarbijaeelistuste muutumisel positsiooni mõtestatud kaitsmine Maslow 2
enam). Elutsükkel katkeb tootmise lõpetamisega. Turundaja ülesanne on langusfaasis oleva toote kindlakstegemine, sest hoida turul haiget kaupa on kahjutoov. Toode justkui lüpstakse tühjaks, lastakse väikeste turunduskuludega olla niikaua, kuni ta veel kasumit annab. Ideaalne langusfaas on pikk ja aeglase langusega. 12.Kaubamärk Kaubamärk on nimi, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon ja selle põhiülesandeks on eristada ühe firma tooted teistest samaliigilistest. Kaubamärk saab õiguskaitse registrisse kandmisega ja seda kasutatakse tootel, pakendil, äridokumendil, reklaamis jm. Kaubamärk võib olla: a. tootja kaubamärk so. antud valmistajafirma poolt ja aitab tooteid turul eristada; b. müüja kaubamärk seda kasutavad vahendajad, hulgi- ja jaekaubandusfirmad; c. kollektiivkaubamärk so. kaubamärgi eriliik, mida kasutatakse päritolumärgina (nt Champagne vahuveinidel), kvaliteedimärgina, ökomärgina (der Grünepunkt) ning
enam). Elutsükkel katkeb tootmise lõpetamisega. Turundaja ülesanne on langusfaasis oleva toote kindlakstegemine, sest hoida turul haiget kaupa on kahjutoov. Toode justkui lüpstakse tühjaks, lastakse väikeste turunduskuludega olla niikaua, kuni ta veel kasumit annab. Ideaalne langusfaas on pikk ja aeglase langusega. 12.Kaubamärk Kaubamärk on nimi, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon ja selle põhiülesandeks on eristada ühe firma tooted teistest samaliigilistest. Kaubamärk saab õiguskaitse registrisse kandmisega ja seda kasutatakse tootel, pakendil, äridokumendil, reklaamis jm. Kaubamärk võib olla: a. tootja kaubamärk – so. antud valmistajafirma poolt ja aitab tooteid turul eristada; b. müüja kaubamärk – seda kasutavad vahendajad, hulgi- ja jaekaubandusfirmad; c. kollektiivkaubamärk – so. kaubamärgi eriliik, mida kasutatakse päritolumärgina (nt Champagne vahuveinidel), kvaliteedimärgina, ökomärgina (der Grünepunkt) ning
(primaar-) andmeid. Andmete hankimine algab alati teoreetilise uuringuga: otsitakse välja teisesed (sekundaarsed) andmed. See on info, mis on juba hangitud mõne teise probleemiga seoses. Alustuseks on hea otsida info, mis ettevõttes on juba olemas. Näited sellisest “sisemistest sekundaarsetest andmetest” on: varasemad uuringud, raamatupidamise andmed, käibeanalüüsid (nt Näiteks saab välja selgitada keskmise kulutatud summa iga oma kliendi kohta ja kui kaua ta on firma klient olnud). Kui selgitame ise välja vajaliku informatsiooni ja korraldame turu-uuringu, nimetatakse saadud andmeid esmasteks (primaarseteks) andmeteks. Kolm peamist turu-uuringu vormi on vaatlusuuring, eksperiment ja küsitlusuuring. Vaatlus on uuringu praktiline vorm, mille puhul uuritakse erinevate tarbijate ostukäitumist supermarketites ja kaubamajades. Uurija teab, mida tarbija teeb, kuid ei tea, miks. Ainult tarbijaküsitluste kaudu saab välja tuua motiivid.
Toote paradigma e. toote 3 tasandit (toote ideena, reaalne toode ja toode lisanditega). Toote paradigma lähenemise praktiline tähtsus. Tootena võib käsitleda kõike (füüsilised kaubad, teenused, organisatsioonid, kohad, ideed), mis kujutab potentsiaalset väärtust sihtturu jaoks, pakkudes tarbijatele kasu või rahuldades nende vajadusi. Toote kolm tasandit: 1) tuumiktoode põhiline kasu, teenus, 2) reaalne toode väliskujundus, pakend, hind, omadused, kvaliteet, kaubamärk, 3) toode lisanditega montaaz, krediit, kättesaadavus, kohaletoimetamine, garantii, nõuanne, müügieelne ja järgne teenindamine, teenindamine müügi ajal. Toote lisanditega ja toote ümber moodustuv "aura" võib uuringute järgi kanda 80% lisandunud väärtustes (toote mõjukusest), samas moodustavad nad ca 20% kuludest. Reaalse toote kohta kehtib vastupidine seos. Toote 3 tasandit mõjutavad väärtuse taju, teiste kasutajate soovitusi, tarbijate kvaliteeditaju, ettevõtte mainet. 19
4. Müügitöö liigitamine (isiklik ja mitteisiklik müük, aktiivne ja mitteaktiivne müük) Aktiivne ja passiivne müük Müügi lähenemisviisid saab jagada kaheks: • aktiivne strateegia • passiivne strateegia. Aktiivse müügistrateegia puhul keskendutakse otsesuhtlusele kliendiga. Aktiivse müügi põhimeetodid on: • otsemüük • telefonimüük. Aktiivne müük sobib suuremate ja keerukamate tehingute puhul, kus klient vajab ostuotsuse langetamiseks isiklikku konsultatsiooni. Aktiivset müügistrateegiat võib kasutada näiteks juhul, kui: • toode on keeruline, vaja on täiendavat selgitust või komplekteerimist (nt IT-lahendused, investeerimisteenused, raamatud) • toote müük eeldab kliendi vajaduste selgitamist (nt kinnisvaramüük) • turusegment on suhteliselt väike ja selgepiiriline (nt Pärnu restoranid, IT-juhid)
Eristatakse kuut liiki klienditurge: tarbija-, äri-, edasimüügi-, globaalsed, institutsiooni- ning valitsusturud. Veel on olemas suhteturud: hanke-, tööjõu-, mõjutajate- jt turud. 3. Vahetus ja turulõhede ületamine Vahetuse all mõeldakse olukorda, kus mõlemal poolel on midagi, millel on teisele osapoolele väärtus ja mida nad omavahel vahetavad. Peab olema 2 osalist, mõlemal peab olema midagi millel teisele väärtus, suhtlemine, vastuvõtmine või keeldumine. Turundus peab tagama vahetuse häireteta kulgemise, peab suutma ületada mitmesuguseid takistusi ehk „turulõhesid“, milledeks on: ruumilõhe- geograafiliselt eraldi (kaupa tuleb pakkuda sobivas kohas) ajalõhe- tootmine ja tarbimine toimub ajalise intervalliga (tingimused et toode oleks koguaeg olemas), koguselõhe- müüjad toodavad suurtes kogustes aga jaeostja tahab neid väikses koguses (tuleb teha
vähendamisega. Hinnasoodustused võivad olla: hooajaallahindlus (sesoonirabatt) kliendikaardiga seotud hinnasoodustused hinnasoodustus tutvumispäeval tagasiostutasu Hindu diferentseeritakse mitmeti. Enamlevinud on: 1) tarbijajärgne 2) tootejärgne 3) asukohajärgne 4) ajajärgne 9. Müügitoetus Müügitoetus tähendab tarbijatega turundusprotsessis suhtlemist. Toetus - ostja ja müüjav vaheline informatiivne suhtlemine, et mõjutada hoiakuid ja käitumist. Müügitoetuse eesmärgid: info levitamine nõudluse stimuleerimine avalikkuse käitumise mõjutamine Sihtauditooriumi iseärasustest sõltub: mida öelda kuidas öelda millal öelda kus öelda kelle nimel edastada sõnum Müügitoetuse eesmärke võib olla palju, kuid kolm olulisemat on: 1) meet me! - informeerida 2) like me! - otsusetegijate veenmine 3) remember me! - meeldetuletus olemasolevatele tarbijatele
Viimati nimetatud müümise võimalused kuuluvad vahendatud müügi alla. Otsemüügi levinumad tooted - isikliku hügieeni tooted (kosmeetika, parfümeeria, hügieenitarbed); moeaksessuaarid ja - ehted; majapidamiskaubad (elektriseadmed, iluesemed jms); toidukaubad ja heaolutooted; kaubad kogu perekonnale (raamatud, ajakirjad, mänguasjad, riided, audio- ja videokaubad) Massturundus vs otseturundus RFM mudel (RECENCY, FREQUENCY, MONETARY VALUE) Parim klient on see, kes Ostis hiljuti; Ostab sageli; Kulutab tootele kõige rohkem raha Mudeli probleemid: • Raske mõõta tarbija lojaalsust (kõiki kaupu ei osteta sarnase sagedusega). Osa kaupu vajatakse tihedamini, teisi harvemini. • Rahaline väärtus pole alati kõige tähtsam, kuna mudel ei arvesta kliendi kasumlikkust Turustuskanali valimise protsess Turufaktor; Tootefaktor; Tootjafaktor Turufaktor turustuskanalis • kas vahendaja on hulgi- või jaeettevõte;
10. KLIENDI LOJAALSUS Klientide lojaalsus kirjeldab seda, kuidas õigeid kliente ligi tõmbammata nii, et nad sooritaksid ostu, kordaksid seda tegevust, ostaksid suuremaid koguseid ning tooksid kliente juurde. Kaks suurt lojaalsust iseloomustavat tunnustegruppi on esiteks käitumuslikku lojaalsust iseloomustavad tunnused: kordusostude intensiivsus ja iseloom, ning teiseks hoiakulist lojaalsust iseloomustav tunnus: kuivõrd klient peab ennast lojaalseks müüjale, teenusepakkujale või tootemargile. Klient on lojaalne kui ta soovitab seda ka teistele ning sooritab ostu ka edaspidi. Klient on neutraalne kui ta kasutab toodet ka edaspidi. Klient on mahategija, halvustaja kui ta ostab üha vähem, ei osta enam ültse ning ütleb ka teistele, et nad ei ostaks enam. 11. MÜÜGIKORRALDAJA PÕHILISED TÖÖVALDKONNAD
Firma üritab võimalikult põhjalikult uurida tarbija vajadusi ja soove ning nende järgi talitada. 5. SOTSIAALSE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on ühiskond, fookuseks tarbija, st ühiskonna liikme vajadused, vahendiks 4P mudel ja ühiskondlik vastutus ning eesmärgiks kasum ühiskonnaliikme rahulolult ja eelistustelt. Selle kontseptsiooni aluseks on taotlus ühitada ühiskonna huvid tarbija huvidega. 6. SUHTLUSTURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on klient, fookuseks on kliendi vajaduste tundmine, vahendiks turundus vastavalt kliendile ja eesmärgiks kasum kliendi säilitamiselt. Tähelepanuväärne on asjaolu, et tarbija on asendunud kliendiga, st rõhutatakse individuaalset lähenemist, mille abilisteks on kliendiandmebaasid, elektrooniline meedia jne. 7. VÄÄRTUSPÕHISE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on firma omanik, fookuseks väärtuse loomine, vahendiks turundus varade
Firma üritab võimalikult põhjalikult uurida tarbija vajadusi ja soove ning nende järgi talitada. 5. SOTSIAALSE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on ühiskond, fookuseks tarbija, st ühiskonna liikme vajadused, vahendiks 4P mudel ja ühiskondlik vastutus ning eesmärgiks kasum ühiskonnaliikme rahulolult ja eelistustelt. Selle kontseptsiooni aluseks on taotlus ühitada ühiskonna huvid tarbija huvidega. 6. SUHTLUSTURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on klient, fookuseks on kliendi vajaduste tundmine, vahendiks turundus vastavalt kliendile ja eesmärgiks kasum kliendi säilitamiselt. Tähelepanuväärne on asjaolu, et tarbija on asendunud kliendiga, st rõhutatakse individuaalset lähenemist, mille abilisteks on kliendiandmebaasid, elektrooniline meedia jne. 7. VÄÄRTUSPÕHISE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on firma omanik, fookuseks väärtuse loomine, vahendiks turundus varade
arengukõver. Tootja peab teadma, millistes elutsükli lõikudes on parajasti kõik tema tooted. Harilikult loetakse faasi alguseks momenti, kus müügimahu kasv või kahanemine on ilmekas ja nähtav. Toote elutsükkel koosneb neljast faasist: sisenemisfaas, kasvufaas, küpsusfaas, langusfaas. Kaubamärk on nimi, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon. Selle põhifunktsiooniks on eristada ühe firma tooteid teistest samaliigilistest toodetest. Kaubamärk saab õiguskaitse kaubamärkide registrisse kandmisega. Kaubamärkide liigid: tootja kaubamärgid- on antud valmistaja poolt ja see aitab tooteid turul identifitseerida. Tootja tagab kontrolli, garantii ja info. müüja kaubamärgid- kaubamärki rakendavad ja kontrollivad vahendajad (hulgi- ja jaekaubandusettevõtted). Sellisel juhul ei ole otseselt võimalik tootjat tuvastada. Kollektiivkaubamärk kaubamärgi eriliik, mida rakendatakse päritolumärgina,
vee- või õhusõidukis või reisirongis asuv jaekaubandusega tegeleva kaupleja tegevuskoht, millel on müügisaal. klient tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses ja tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga. müügikoht koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust. müügisaal on kaupluses asuv ruum, mis on kaupleja valduses ja kus pakutakse kaupa müügiks ning kuhu klient siseneb kauba valimiseks ja lepingu sõlmimiseks. . 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 00 00
tarbijale vastuvõetavaks teha. Brändid on ,,lubadused", mis on loodud tarbijate meeltes. Veel üheks tähtsaks brändide omaduseks on see, et bränd peab olema avalikult tuntud. Brändid kujutavad endast lubadust, üksiku tarbija jaoks aga ei piisa sellest, et ainult temateab ja mõistab seda lubadust. Brändi ja ostja vahelise kokkuleppe sama tähtis funktsioon on see, et ka teised inimesed oleksid teadlikud selle kokkuleppe tähendusest. Seetõttu ei saa brände luua eraviisiline suhtlemine. Lubadus, mille ettevõte brändi kaudu annab, peab olema tehtud avalikult. Tugev bränd: x tõhustab firma kõiki tegevusi ning kasvatab tulu ja turuosa x vähendab riski ning suurendab firma usaldusväärsust x pikendab toote elutsüklit, hoiab kokku turundaja kulusid x annab tootele lisaväärtust, tarbijale ühtlase kvaliteedi ja selge sõnumi x mõjutab positiivselt tarbija ostu- ja tarbimisprotsessi ning kujundab tarbimisharjumusi x kasvatab lojaalset tarbijaskonda
oluline enne uurida, millised lisad tarbijatele kõige enam meeldiksid. Väärtuslikud lisad annavad võimaluse kõrgemat hinda küsida, ning need on väärtuslikumad ka tarbija jaoks · Stiil ja disain stiilne toode mida on kerge ja mugav kasutada Oluline on tarbijale jagada informatsiooni kuidas, kus toodet tuleks kasutada, see tagab, et inimesed saaksid sellest maksimaalset väärtust. Näiteks kummiliimiga peeglit seinale paigutanud klient on kindlasti maruvihane ja tootega mitte rahul Pakend ja märgistus Pakend on eelkõige mõeldud toodeete kaitsmiseks väliste vigastuste eest. Samuti ka toote kooshoidmine. Üha rohkem on aga pakendil ka kaunistav funktsioon. Ka suurus on oluline sest see piiritleb tarbija tarbimise kogust. Näiteks suure pakendi puhul ei muretse ostja selle otsa saamise peale ja seega tarbib seda tihedamini. Samuti on odavamad tarne ja müügikulud ja seega võimalik pakkuda madalamat hinda.
identiteeti Reaalne või kujutletud kartus, et grupp võib karistada, kui käitud valesti Ootus, et grupp premeerib “õiget” käitumist Perekonna mõjud Situatsioonitegurid Atmosfäär – värvid, lõhnad, hääled, valgus. Turvalisus, sobivus ostukoha imagoga Ümbritsev sotsiaalne keskkond ehk kaaskliendid – isiksuseomadused, staatus, elustiil. Tihedus, müügipersonali välimus, interaktisoon müüjaga Ajafaktor – ajasurve ja stress, ajasurve ja erinevad tooted ja teenused 12.11.2015 KONTROLLTÖÖ B Nimi ja kursus Ostukontekst ehk põhjus miks toode ostetakse, kas endale või kingituseks; kasutamise situatsioon – kas koju või sõpradega grillpeoks Psühholoogiline seisund – nälg ja janu, uni ja tuju 23
Müügiajastu – sunniti klienti toodet ostma; konkurents ei olnud tihe; kliendi soove ei arvestatud; tootmisvõimalust oli rohkem kui kunagi varem; aktiivne, agressiivne müük Turundusosakonna ajastu – tarbja vajaduste väljaselgitamine; pikaajaliste plaanide väljatöötamine; toodete kujundamine; vahendajad; hinnakujundamine; tarbija informeerimine Turundusettevõtte ajastu – keskmes on klient (otsuseid tehakse lähtuvalt kliendist); agressiivne konkurents; pikaajalised plaanid; kliente tuleb hoida Turunduse kontseptsioonid Tootmiskonseptsioon – seda iseloomustab efektiivsus. Ettevõtte eesmärk on võimalikult efektiivne tootmine, madalad kulud ja massturundus. Ohud ja probleemid rakendamisel: madal kvaliteet, ületootmine ja ei ole valikuvõimalust. Tootekontseptsioon – seda iseloomustab kvaliteet. Ettevõtte eesmärk on
TURUNDUS 1. TURUNDUSE OLEMUS TURUNDUS on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P.Kotler). Inimeste VAJADUSED (needs) tekitavad NÕUDLUSE (demand), kui soovile lisandub OSTUJÕUD (buying power). KLIENT (customer) - organisatsiooni või isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust. Samuti on klient (alaline) ostja, tellija või teenuseid kasutav inimene. TARBIJA (user) - füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust ees-märgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega TURUSTAMINE (selling) tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet ,,turustuskanal"). Turundus on seega oluliselt laiem mõiste kui turustus ning võib öelda, et turustus on turunduse üks osa.
x tagasiside x fookus x aeg Mida annab kõrge tarbija rahulolu? x Lojaalsuse suurenemine ettevõtte suhtes x Ettevõtte mainekuse kasv x Tarbijate vähenev hinnaelastsus x Tööjõu tootlikkuse kasv x Madalamad ettevõtte kulud tulevikus x Ettevõtte kasumi suurenemine x Tarbijate kaebuste oluline vähenemine x Rahulolevad kliendid toovad ise kliente x Tarbija rahulolu suurendab innovatsiooni Hea äri kuldreeglid: x Klient on minu äri jaoks kõige tähtsam inimene x Klient ei ole meist sõltuv, ettevõte sõltub kliendist x Klient ei sega meie tööd, ta on meie töö eesmärk x Kliendi teenindamine ei ole talle meiepoolse teene osutamine x Klient on meie äri osa x Klient ei ole meie jaoks külm statistika, vaid inimene oma tunnete ja emotsioonidega nagu meiegi x Kliendiga ei vaielda x Klient toob meile oma vajadused ja soovid, meie ülesanne on neid täita
hinnangutega, selleks viiakse läbi turundusalaseid uuringuid. Turundustööd analüüsitakse ja kontrollitakse pidevalt. Turustuskonseptsiooni eesmärk on kasumi kasv müügimahu suurendamise kaudu, turunduskonseptsioonis tuginetakse seevastu tarbijate vajaduste ja nõuete väljaselgitamisele ja rahuldamisele. Turunduskonseptsioon kaasab turundusjuhi töösse juba tootmistsükli alguses. Turu-uuringud annavad teada, mida klient antud tootes soovib nähe ning kus, millal ja millise hinnaga on ta nõus seda ostma. Turundus tähendab: · Suunitlust tarbijate vajadustele · Organisatsiooni kõikide tegevusalade integreerimist nende vajaduste rahuldamiseks · Pikaajalise kasumi saamist tarbijate vajaduste rahuldamise kaudu Eelarvelistes organisatsioonides keskendutakse tarbijate vajaduste rahuldamisele, kuid
on toote firmale lojaalne. Teine müügitoetuse tehnika on müügi aktiviseerimine lühiajaline müügi elavdamine, näiteks läbi messide. Kolmandaks isiklik müük. Siinkohal on võimalus ostjal küsida otse müüja käest kõikvõimalikke küsimusi toote kohta. Neljandaks on avaliku arvamuse kujundamine ehk organisatsiooni suhtlus erinevate valdkondade esindajatega ettevõtte/organisatsiooni hea maine hoidmiseks ja loomiseks (suhtekorraldus). Nt: suhtlemine: tarbijad, töötajad, hankijad, aktsionärid, investeerijad, konkurendid, valitsusametnikega. Peamine suhtluskorralduse ülesanne on hinnata organisatsiooni sees- ja väljaspool esinevaid arvamusi ja seisukohti. 12. Selgitage millist rolli mängib toetus turundusmeetmestikus ja millest koosneb toetusmeetmestik (10 punkti) Turundusmeetmestik - meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks
standardsed, harvad materjaliostud. Tagaks madala ostuhinna. Turundus- kvaliteetne toormaterjal. Toodete diferentseerimine. 4 Tootmisosakond: toota pikka aega, suures mahus ühte ja sama asja katkestamata. Tootmisele meeldiks toota massile, mitte täita erinevate klientide isesuguseid tellimusi. Turundajad- erisugused tooted lühikese ajaga. Tooteid muuta aeg-ajalt, et klient oleks huvitatud. Makrokeskkond: Makrokeskkonna moodustavad laiemad, mikrokeskkonda mõjutavad jõud, milleks on demograafiline, majandus-, loodus-, tehnoloogiline, poliitiline ja kultuurikeskkond. Looduskeskkond: hõlmab loodusressursse, Keskkonnateema eriti oluliselt aktiveerunud viimastel aastakümnetel. Toorainete vähenemine, energiahindade tõus, kasvav saastatus. Tooraine vähenemine: aerosoolpakendite mõju osoonkihile, metsa uuendamine, Maavarade vähenemine- toorainehindade tõus.
Põhiteenuse pakkumine põhjendatud hinna ja muutumatu kvaliteediga 2. Tarnijate ja klientide koostöö info jaotamisel koostöö viimistlemiseks(ühine infosüsteem, e tellimus) 3. Teenuste valikuline parendamine ja uute teenuste kasutuselevõtmine koostöö tugevdamiseks ning laiendamiseks 4. Uute võimaluste otsimine klientide rahulolu suurendamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks (uurida, mida klient soovib) Suurem tõhusus, väiksemad kulud, lühenenud tellimustsükli aeg ja paindlikkus võimaldavad kliendil kiiremini reageerida turundusnõudlustele. Kui teenindaja suudab pakkuda kliendile mitmesuguseid garantiisid ja võtta endale täiendavaid funktsioone, muutub ta tarbijale eriliseks ja ainulaadseks. Inimesed ei osta endale mitte kaupu ja teenuseid, vaid hüvesid, mida nad kaupade tarbimisest ja teenuste osutamisest saavad = rahulolu. Tellimustsükkel
ennustada. Samuti suureneb vastastikune usaldus ja seotus); Pikaajalised kliendid: · ei karda teha suuremaid ja riskantsemaid kulutusi; · levitavad ettevõtte kohta positiivset infot; · väiksema hinnatundlikkusega; · nõus maksma hinnapreemiat saadud rahulolu eest; · stabiilne turuosa, mida konkurentidel on raske mõjutada; · klient on nõus usaldusväärselt partnerilt rohkem ostma. Klient on huvitatud pikaajalisest suhtest, sest: Ärikliendid: · toote strateegiline olulisus (näiteks strateegiline tooraine); · pideva hoolduse vajadus (tehase sisseseade, IT süsteemid); · finantsriski maandamine (sure investeeringu tegemine seadmetesse); · sünergia (näiteks erinevad konsultatsioonid ettevõtte vahel aitavad kokku hoida kulusid või suurendada toote kvaliteeti). Erakliendid:
11. Turunduse makrokeskkond. Makrokeskkonna moodustavad kuus komponenti: majanduslik, juriidilis-õiguslik, demograafiline, kultuuriline, tehnoloogiline ja looduslik keskkond. 12. Turunduskeskkonna analüüs ja analüüsi meetodid. Makrokeskkonda analüüsitakse PEST-analüüsiga + SWOT analüüs. Sisekeskkonna analüüs: turunduse strateegiad, turundusorganisatsioonid ja süsteemid, turundusmeetmete analüüs, turunduse produktiivsuse analüüs. Väliskeskkond: makrokeskkond, turg, klient, konkurendid. 13. Turunduse infosüsteemi ja selle struktuur. Infosüsteemi all mõeldakse isikute, tehniliste vahendite ja meetodite süstematiseerimiseks, kompleksi analüüsimiseks vajaliku ja ning õigeaegseks objektiivse ning info täpseks kogumiseks, edastamiseks turundusotsuste tegijatele. Struktuur: ettevõttesisese aruandluse allsüsteem (tegeleb erinevatest struktuuriüksustest laekuva informatsiooni kogumisega), turuseire allsüsteem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
