Müüdid toitumise kohta (0)

Sarnased õppematerjalid

23

pptx

Müüdid toitumise kohta

Müüdid toitumise kohta TL 2 Müüt: Kartul, makaronid, riis ja leib teevad paksuks. Tegelikkus: Kartul on küll üks suurema energiasisaldusega köögivilju, kuid ainult kartulist on väga raske end paksuks süüa. Täisteraleib sisaldab palju kiudaineid, mis on kaalust allavõtja sõbrad. Makaronitooted ise ei anna energiat väga palju, lisakilode allikaks on hoopis kastmed: hapukoore-, majoneesi-, peki-, hakkliha-, juustu- või vorstikaste ­ need kõik annavad päris palju energiat. Müüt: Külmutatud köögiviljad on madala toiteväärtusega. Tegelikkus: Vastupidi. Köögiviljade puhastamisel on kaod küllalt suured, külmutatud köögiviljade puhul ei lähe midagi kaotsi. Külmutatud köögiviljasegud on valmistatud tavaliselt hooajal, mil viljade vitamiinide sisaldus on maksimaalne ja nende säilitamisel on vitamiinide kaod suhteliselt väikesed. Müüt: Punane liha on tervisele kahjulik ja teeb paksuks. Tegelikkus: Rasvane liha, mis sisaldab palju

Taimsete toiduainete tehnoloogia põhikursus

9

doc

Eksami küsimused & vastused

rasvhapped jne. Ca-vaegus võib põhjustada krampe, liigeste valulikkust; piimatoodetes, kalatoodetes, pähklites, tillis jne. Magneesium ­ kuulub luukoe koostisesse, vajalik südamelihaste norm tööks ja vereringe reguleerimiseks; leidub kõikides rohelistes taimedes, rohkem täisteraviljatoodetes jne; loomsetes enim juustus, kalas jne. Naatrium ­ leidub peaaegu kõikides toiduainetes, vähem naturaalsetes, rohkem töödeldud toiduainetes; täiskasvanu päevane vajadus 35 mg 1 kg kehamasse kohta ( ehk 2,5 g keedusoolale). Enamasti tarbitakse seda aga tunduvalt rohkem ­ 15-25 g ööpäevas. Soola tarbimist tuleks piirata. Kaalium ­ rakusisene keskne ioon; täiskavanu vajadus 1900...3500 mg päevas; seotud lihaste tööga, hapnikuvahetusega organismis jne; põhilised allikad puu- ja köögiviljad,täisteraviljatooted, liha, kala. Makroelemendid on veel süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik, fosfor, väävel, kloor. Mikroelementide vajadus ja nende omastamist mõjutavad tegurid.

Toitumise alused

32

doc

Toitumisõpetus

 ajukoores. Toidu maitse vastuvõtt oleneb sülje keemilisest koostisest. Joonis 2. Toitekäitumise regulatsioon - organism kui mõõteriist. Söömise ajal tekib ainult osaline küllastustunne, mis ei iseloomusta kuigi hästi, kas organismi vajadused on kaetud või mitte. Lõplik küllastustunne tekib alles 1...1.5 tundi pärast söömist. Seepärast soovitatakse lõpetada juba siis, kui söögiisu on veel olemas. Tervisliku toitumise põhialuste õpetusse kuulub ka toitekäitumise juhtimise õpetus, mis on toitumiskultuuri üks osa. 4.2 Bioloogilised rütmid ja toitumine Biorütmid on raku, koe ja organismi evolutsiooni vältel välja kujunenud pärilikud nähtused mis väljenduvad eluavalduste rütmilises kordumises. Vastavalt perioodipikkusele jagatakse biorütmid kolmeks (vt. joonis 3). BIORÜTMID

Kokandus

21

docx

ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED – MUNA

Mune võib üsna kaua ka toatemperatuuril hoida, kui nad õhukeselt rasva ja taimeõliga üle määrida. Munade säilitamisest Kanamunad seisavad 6­7 kuud värsked, kui umbes noaotsatäis kaaliumpermanganaati sulatatakse vees, nii et vesi tumepunase värvuse omandab, ja lastakse värsketel kanamunadel selles vedelikus seista umbes tund aega. Siis võetakse munad välja, kuivatatakse, mähitakse paberisse ja pannakse kuiva kohta.  Munade konserveerimiseks kõlbab hästi dekstriin. Muretsetakse dekstriinpulbrit ja valmistatakse keedetud veega mitte liiga paks lahus. Munad kastetakse üleni sellesse ja laotakse siis võrgule kuivama (laua külge kleepuksid nad kinni)! Niipea, kui nad on kuivanud, kastetakse munad jälle samasse dekstriinivedelikku ja seatakse võrgule endise alumise poolega ülespoole. Enne tarvitamist leotatakse mune leiges vees, et sulatada dekstriin ümbert

Toitumise alused

3

pdf

Kuidas toituda tervislikult

eluviisiga, saab endale lubada ka väiksemaid toidukoguseid. Toidu väärtuslikkuse määrab toitainete kogus ja vahekord. Tänapäeval teame täpselt, kui palju erinevas eas inimesed vajavad valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente. Toitumisteadlaste koostatud toitumissoovitused põhinevadki erinevate toiduainete koostise ja organismi vajaduste tundmisel. Jälgi, et Sinu menüü oleks tasakaalustatud! Tervisliku toitumise esimeseks põhitõeks on tasakaalustatus. See tähendab, et eale ja kehalisele aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat sellistes proportsioonides, et süsivesikutest saaks 55-60%, toidurasvadest kuni 30% ja valkudest 10-15% vajalikust energiast. Siit tulenevalt on vähese kehalise koormuse korral täiskasvanu keskmine valguvajadus 50-90 g päevas (annab energiat 200-360 kcal), toidurasvade vajadus 60-70 g (energiat 540 ­ 600 kcal) ning süsivesikute

Toitumisõpetus

8

odt

Kaasaegsed toitumissoovitused

Eestile kõige lähedasemad. Toitumissoovituste eesmärk on anda juhiseid toidu koostamiseks, arvestades kaasaegse teaduse seisukohti ja teadusuuringute tulemusi, mis tagavad toiduenergia ja toitained optimaalseks kasvuks, arenguks, funktsioneerimiseks ja hea tervise terve elu jooksul. Toitumissoovitusi saab kasutada erinevate dieetide planeerimisel, toitumisõpetuse läbiviimisel ja toitumisega seotud teabe levitamisel, toidu- ja toitumispoliitika kujundamisel, erinevate rühmade toitumise adekvaatsuse hindamises. Võrreldes varasemate toitumissoovitustega võib välja tuua olulisi muudatusi. Kui seni on alla 18-aastaste laste energiavajadus toodud välja grupiti, siis nüüd on välja toodud iga vanuse kohta eraldi. Rasvade osatähtus toiduenergiast on vähenenud. Eelmisetes toitumissoovitustes puudus konkreetne kiudainete soovitus lastele, praeguste soovituste kohaselt peaksid alla 18- aastased lapsed tarbima päevas kiudaineid 5g+vanus aastates (nt

Bioloogia

7

odt

Tervislik toitumine

jm aktiivsuseks. Siin sõltub palju meist endist ­ kes on väheaktiivne, istuva eluviisiga saab endale lubada ka väikseid toidukoguseid. Toidu väärtuslikkuse määrab toitainete kogus ja vahekord. Tänapäeval teame täpselt, kui palju erinevas eas inimesed vajavad valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente. Toitumisteadlaste koostatud toitumissoovitused põhinevadki erinevate toiduainete koostise ja organismi vajaduste tundmisel. Tervisliku toitumise alasel nõustamisel on oluline põhitõdede pidev meenutamine ning erinevate toitainete õige vahekorra olulisuse selgitamine. Samuti tuleb inimesed õpetada aru saama toitainealasest informatsioonist pakenditel ja internetis. Jälgi, et Sinu menüü oleks tasakaalustatud! Tervisliku toitumise esimeseks põhitõeks on tasakaalustus. See tähendab, et eale ja kehalise aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat sellistes

Bioloogia

18

docx

Tervisliku Toitumise uurimustöö

Juhendaja: Saku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval pööratakse üha enam tähelepanu tervislikule toitumisele. Tervislikult toitudes hoiame ära paljusid haigusi, muidugi ka tänapäeva üks suurimaid põhjusi keha kaalu tõusu. Õigesti süües hoiame ära haigusi ja muutusi oma kehas. Selle teema valisin sellepärast, et saada rohkem teada tervislikust toitumisest ja teada saada teiste teadmisi tervisliku toitumise kohta. Uurimustöö eesmärgiks on teada saada, kui palju teavad 8.-9. klasside õpilased tervislikust toitumisest. Selleks seadsin endale järgmised eesmärgid: · Teada saada, mida teavad õpilased tervislikust toitumisest. · Koostada ja läbi viia küsitlus · Koostada küsitluse tulemuste kokkuvõte ja analüüsida tulemusi. Küsitlus koosneb kahest osast. Esimene osa käsitleb ülevaadet antud teema

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)