Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mürgid (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Suure-Jaani Gümnaasium
Mürgid
Referaat
Jan-Erik Jegorov
11. klass
Juhendaja õpetaja Evelin Maalmeister
Suure-Jaani 2015

Sisukord


Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1 Taimsed mürgid 4
1.1 Jugapuu 4
1.2 Näsiniin 5
1.3 Sookail 6
2 Loomsed mürgid 7
2.1 Mürgised imetajad 7
Nokkloom 7
2.2 Mürgised konnad 8
Austraalia puukonn 8
2.3 Mürgised maod 8
Egiptuse kobra 8
2.4 Mürgised kalad 9
Kerakala 9
2.5 Mürgised seened 10
Valge kärbseseen 10
2.6 Mürgised putukad 11
Mesilane 11
Kasutatud kirjandus 12

Sissejuhatus


Mürk on aine, mis võib ainevahetuse kaudupõhjustada organismi tervisehäire või surma. Organismi kahjustavaid  viirusi ja baktereid ning muid elusolendeid ei arvata mürkide hulka, vaid neid nimetataksehaigusetekitajateks. Samuti ei loeta mürkideks aineid ja esemeid, mis kahjustavad organismi mehhaaniliselt või kiirituse kaudu. Paljud keemilised ühendid võivad organismis ülemäärases doosis olla mürgised. Organismi eritatud mürki nimetatakse toksiiniks. Mürgituse sümptomid on väga erinevad ning nende avaldumine sõltub kaasnevatest tingimustes. Mürgi toime sõltub alati mitmetest teguritest: inimese organimsi iseärasustest, üldisest vastupanuvõimest ja treenitusest. Mis ühele võib mõjuda surmavana, ei mõju teisele samamoodi. Mürgitused tekivad hooletusest. Lisaks võivad mürgitused tekkida hoolimatusest enda vastu, mõnu-ja seiklusjanu ning tahtlik enesekahjustamine ning õnnetusest tingituna (allergilised reaktsioonid jne). Eristatakse looduslikke, taimseid, loomseid, mikroobseid ning mineraalseid mürke. 1
  • Taimsed mürgid

  • Jugapuu


    Haljasaladel võib jugapuud kohata sageli lausa päikese käes: seegi pole talle vastumeelt, kui vaid keskkond elu jooksul väga palju ei muutu. Mis tema levikut aga piirab ja pargipuidki tihti madalamaks
  • Vasakule Paremale
    Mürgid #1 Mürgid #2 Mürgid #3 Mürgid #4 Mürgid #5 Mürgid #6 Mürgid #7 Mürgid #8 Mürgid #9 Mürgid #10 Mürgid #11 Mürgid #12
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor amozaki9 Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    22
    docx

    Mürktaimed

    MÜRKTAIMED Referaat ’ Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mürkputk- Cicuta Virosa......................................................................................... 5 Harilik maikelluke- Convallaria majalis...................................................................6 Harilik jugapuu- Taxus baccata............................................................................... 7 Harilik näsiniin- Daphne mezereum........................................................................8 Harilik leseleht- Maianthemum bifolium................................................................9 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 11

    Bioloogia
    thumbnail
    12
    doc

    Mürgid

    Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Mürgid Referaat Juhendaja:***** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................................................3

    Kokandus
    thumbnail
    20
    docx

    Kerakala

    TALLINNA ÜLIKOOL KERAKALA Referaat Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 1Sissejuhatus...............................................................................................................................3 2Levik ja paljunemine.................................................................................................................4 3Välimus.....................................................................................................................................5 4Mürgisus....................................................................................................................................7 5Kerakala toiduna.......................................................................................................................8 6Kokkuvõte.....................................................

    Hüdrobioloogia
    thumbnail
    7
    docx

    LEVINUMAD MÜRKTAIMED EESTIS JA NENDE TOIME INIMESELE

    Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut x x LEVINUMAD MÜRKTAIMED EESTIS JA NENDE TOIME INIMESELE referaat Läbiv pealkiri: Mürktaimed KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: Nimi Perenimi (teaduskraad) ............................................... (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Nimi (teaduskraad) ..............................................

    Bioloogia
    thumbnail
    9
    rtf

    Bioloogia taimed

    Saaremaa robirohi Aastast 1958 on saaremaa robirohi looduskaitse all ja kuulub II kategooria looduskaitseal uste taimede hulka.Eesti Punases Raamatus on ta kolmandas ehk haruldaste liikide kategoorias. Taime ohustab peamiselt soode ja soostunud niitude kuivendamine. Saaremaa robirohi on ainuke taim, mis kasvab ainult Eestis.Taime leidis 1933. aasta hilissuvel botaanikahuvil ine arst Bernhard Saarsoo.Teine oluline põhjus on keskkonna kvaliteedi langus- keemiline saastamine ja muutunud kliima. Kolmas põhjus on maastike killastumine, see takistab liikide liikumist ühest elupaigast teise. Muud põhjused: jaht, taimede tolmeldajate puudumine, võõrliikide mõju. Eestis võib metsade ja rabade pindala vähenemine kaasa tuua must- toonekure ja kotkaste kui liikide kadumise. Eestis on bioloogiline mitmekesisus rikkalik.Liikide hävimine vähendab ökosüsteemide poolt inimeste heaolule ja keskkonnale kaudselt mõju avaldavaid positiivseid tegureid. Bioloogiline mitmekesisus loodusvarana on

    Bioloogia
    thumbnail
    40
    doc

    Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks

    TALLNNA ÜLIKOOL Referaat Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks Tarmo Vaarmets KUTTB-1kõ 2013 2 1. Sisukord 1. Sisukord.........................................................................................................................2 2. Eessõna.........................................................................................................................3 2.1. Eesti pärismaised puud.................................................................................................3 2.2. Eesti pärismaised põõsad..............................................................................................3 3. Eesti pärismaiste puuliikide nimestik............................................................................4 3.1. Eesti pärismaiste põõsaliikide nimestik..

    Geograafia
    thumbnail
    15
    docx

    Rakendusbotaanika

    Lisaks tügevat hügeeniline, tugevalt bakterite vastane, põletke allasuruja. Paberipuidu tähtis et oleks palju tselluloosi ja vähe lingliini? ­sobib kuusk ja mänd, kui on palju vaiku ei sobi. Lehtpuudest sobib kask ja haab. Lülipuidised lehtpuud ei kõlba, sest lülipuit on alati ligliini rikkam ( nt tamm) Sissejuhatus toidutaimedele Mida arvestada söömisepuhul: Taim ei taha et teda süüakse. Taimedes on sagedamini vähem v rohkem tervist kahjustavaid aineid. Mürgid putukate vastu on enamasti nõrgatoimelised. Sellest toituda mitmekesiselt. Isegi lehmad karjamaal ei söö järjest, et ei saaks mingit mürgitust. Eestis arvestada et siinsed marjad on lindude toit. Toit mis mõeldud imetajatele on aafrikas, ahvidele. Kolmas grupp on mõeldud ehk sigadele. Marjade puhul 2 tüüpi marju: Marjad tervelt söömiseks ­ võivad kiirendada seedimist et sa ei jõuaks neid ära seedida. Nende mürgisus avadub kõhulahtisusena

    Lillekasvatus
    thumbnail
    20
    docx

    KESKKONNAOHTLIK AINE - ELAVHÕBE

    Seda tuleks süüa 2-3 küünt päevas ja purustatult, et aktiivsed ained paremini vabaneksid. Koriander aitab kudedest elavhõbedat väljutada. Ka kiudaineterohke toit aitab metallidest vabaneda. Näiteks õunas sisalduv pektiin seob metalle ja aitab neid välja viia. Samuti peetakse heaks kelaatoriks punapeeti. Savi seob toksiine ja metalle äärmiselt hästi (kuigi tegemist pole otseselt toiduainega). Ka saunas higistades või infrapunase valguse all erituvad mürgid hästi. Keha tuleb peale higistamist kindlasti loputada ja seejärel kuivatada. Mürkide tagasiimendumise vältimiseks peab saunas käies jooma palju viinamarja- ja juurviljamahla. Need sisaldavad ka kaltsiumi ja magneesiumi, et asendada mineraalained, mis saunas käies samuti organismist väljuvad. Antioksüdandid soodustavad organismi puhastumist läbi maksa. Nendeks on C-vitamiin, seleen, neid sisaldavad värvilised värsked puu- ja juurviljad, toores mahl ning köögiviljad

    Keskkonnakeemia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun