50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lehar
Õppematerjali autor
pihta. Kliendiga suheldakse kogu tootmise protsessi käigus. Tellimuse saabudes toimuvad edasi järgmised etapid: 1. jooniste kontroll ja vajaduse korral muudatuste tegemine; 2. tootmisse aja planeerimine ja kliendi informeerimine võimalikust tarneajast; 3. materjalide tellimine (puit, furnituur, lakid, peitsid, pakendid jne.); 4. materjalide tarneaja kontroll ning tarnimisel saadud materjali kontroll (kogused ja kvaliteet); 5. planeeritud tootmine vastavalt tootmisplaanile; 6. osade toodete puhul toimub ka näidismontaaz (väikeseeria tooted); 7. kliendi informeerimine kauba valmisolekust; 8. kauba transport kliendile vastavalt kokkuleppele (kas kliendi enda transport, tellitud transport või toimetame ise kohale). Oma tööd hindame alati selle põhjal, milline on kliendi tagasiside ning vajaduse korral muudame oma koostööd nii, et lõpptulemus oleks just see mida klient soovis.
kolmandikul moodustab allhanketöö enam kui 50% müügitulust. Suurimaks väljakutseks on liikumine teadusmahukama allhanketöö poole, et suurendada loodavat lisandväärtust. Selleks peaksid ettevõtted rohkem koostööd tegema. Samuti peaksid riigi tugisüsteemid pakkuma abi arendustegevuseks," selgitas Varblane. Uuring tõi positiivsena välja, et Eesti masinatööstuse allharudest paistavad makronäitajatelt silma elektroonikatööstus ning elektriseadmete tootmine. Suure tulevikupotentsiaaliga on muude transpordivahendite tootmise haru, kus on tegevad mitmed edukad ja väga kiirelt arenevad laevaehitusettevõtted. Teravalt tõstatusid tööjõuga seonduvad probleemid - ettevõtjate hinnangul on suuri probleeme kutsekoolide lõpetajate oskuste ja teadmiste tasemega. Insenerihariduse saanute seas domineerivad teoreetilised teadmised ning praktiliste oskuste tase on nõrgem.
laudadeks ja kasutas küttepuud ning puidujäätmeid oma klaasiahjude kütteks. Pikapeale läksid puidu- ja klaasitööstus tehnoloogiliselt lahku, Järvakandi vabrikust sai kombinaat. Taasiseseisvumise järel on klaasitööstus üle elanud suuri raskusi ja sulgemisigi. Kuid et Järvakandi asub just Lätist Tallinna suunduval gaasijuhtmel ja maagaas on klaasitööstuses eelistatuim küte, siis klaasi tootmine ja töötlemine Järvakandis jätkub, nagu ka ümberkaudsetest metsadest saadava puidu töötlemine. Räägitakse Järvakandi üleminekust Pärnumaa koosseisu. Tallinnaga on vähe seotud ka ümbruskonna põllumehi ja maarahvast teenindavad alevid, millest tähtsaim on Kose. Märjamaad oleks aga õigem käsitleda juba Lääne-Eesti alevina, sest tema seosed Tallinnaga on üpris nõrgad.
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Erinevate puidupõhiste plaatide tootmine, kasutamine ja kaubandus Eestis ja Euroopas ja SRÜs. Referaat Juhendaja: 2008 1 Puitplaatide liigid..................................................................................................................................3 2 Tootmine, kaubandus ja turgude areng Eestis..............................................................................
SISUKORD 1. SEKTORI TUTVUSTUS: ELEKTRI- JA ELEKTROONIKASEADMETE TOOTMINE................................................................................3 2. ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ANALÜÜS PERIOODIL 2005-2009..................................................................................4 2005 aasta.........................................................................4 2006 aasta.........................................................................4 2007 aasta.........................................................................5
konkurentsisurvele. Riikliku arengukava ja SAPARDi investeeringutoetusi on nelja aasta lõikes enim saanud lihasektor. 2004. aastal moodustas lihasektori toetussumma ligikaudu 59% toetuste kogusummast. Toiduainetööstus peaks muutuma tulutoovamaks ja paindlikumaks vastavalt turu uuenevatele nõudmistele, suurendades kõrgema lisandväärtusega kvaliteetsete toodete tootmist ja tagades seega kasu esmatasandi tootjale. Piimatööstus Põllumajanduse kogutoodangust moodustas piima tootmine 2004. aastal hinnanguliselt 29%. Toiduainetööstuses oli piimatööstuse osakaal 32%. Veterinaar- ja Toiduameti andmeil oli Eestis seisuga 14.03.2005 registreeritud 42 piimatöötlemisüksust. Ehkki piima tootmine on vähenenud 1,277 mln. tonnilt 1989. aastal 639,6 tuh. tonnini 2004. aastal, ületab tootmismaht endiselt siseturu vajadusi. 2003. aastal ületas tootmismaht 1,5 korda siseturu tarbimist. Piimatoodete eksport moodustas 2004
Näiteks poemüüja või ehitustöölise palk on vaid kolm korda väiksem arstide või juhtivate riigitöötajate omadest. Kuid keskmine ei näita ära tipp-palkasid ja need ulatuvad Soomes vägagi kõrgele st. on üsnagi suur lõhe väga rikaste ja vaesema kihi vahel. Umbes 20% rikkamast elanikkonnast teenib aastas ligi neli korda rohkem, kui vaesem kiht. 5. PÕLLUMAJANDUS Aastasadade vältel on juurdunud arusaamad, et põllumajanduslik tootmine on igal maal tema majanduselu alustaladest. Euroopa Liidu riikidega võrreldes on Eesti üsna põllumajanduskeskne maa. Meil tuleb ühe elaniku kohta rohkem põllumaad, kui üheski teises Euroopa riigis. Viimaste aastatega on Eesti põllumajandus jälle tõusujoones liikunud, tänu EL toetustele. PRIA toetab põllumajanduse arengut suurel määral ja see on pannud "vanu" talumehi uuesti talupidamisega ja põllumaa harimisega tegelema. Palju leidub ka uusi üritajaid, kes hakkavad pihta nullist.
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid