Mõõtmised topograafilisel kaardil I (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Mõõtmised topograafilisel kaardil I Mõõtkavad

  Mõõtmised topograafilisel kaardil I   Mõõtkavad     Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need.  Mõõta  punktidevaheliste  joonte  pikkused.  Missugune  maastikujoone  pikkus  vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000  kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse 1.1.    Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades  Joon  1:25 000  1:10 000  1:50 000  1:2000  1­2    1375   550   2750   110 2­3    1625   650   3250   130 3­1    800   320   1600   64   Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus  looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardi

Maamõõtmise alused

1

docx

“Mõõtmised topograafilisel kaardil I”

LABORATOORNE TÖÖ nr.1 "Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Mõõtkavad ("Geodeesia I", lk. 57-63) Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:5000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse. Lahendus: Kui kaardi mõõtkava on 1:50 000, siis vastab 1 cm kaardil 500-le meetrile looduses. Kui mõõtkava on 1:25 000, vastab 1 cm kaardil 250-le meetrile looduses. Kui on vaja leida sellisel kaardil 10,7 cm joone pikkusele vastavat pikkust looduses, tähistan tundmatu pikkuse x-a. Seega: m Kasutades ristkorrutist saan: ehk Samal põhimõttel leian järgmised väärtused. Tabel 1.1

Aerofotogeodeesia - fotogramm-meetria

3

docx

Mõõtmised topograafilisel kaardil III

Laboratoorne töö nr. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Ülesanne 1. Tuleb määrata antud kaardil punktide A ja B kõrgused. Kuna punkt B paikneb kahe erineva kõrgusarvuga horisontaali vahel, tõmban horisontaalide vahele abijoone nii, et tõmmatav joon lõikas määratavat punkti ning paikneks kõrgushorisontaalidega risti. Toimin sarnaselt ka punkti A-ga. Määran nii punktil A kui ka punktil B kaks kaugust: punkti kauguse madalamast horisontaalist (a') ja punkti piiravate kahe horisontaali

Kartograafia

2

docx

Mõõtmised topograafilisel kaardil I

1 Joonte pikkused looduses Joon 1:25 000 1:10 000 1: 50 000 1:2000 1-2 1187,5m 475m 2375m 95m 2-3 1212,5m 485m 2425m 97m 3-1 1320m 528m 2640m 105,6m Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000. Tulemused on toodud tabelis 1.2. Tabel 1.2 Joonte pikkused kaardil NR Mõõtkava S (m) D (cm) 1:2000 48,89 2,44 9 1:5000 48,89 0,98 1:1000 48,89 4,89 Ülesanne 3. On antud kahe punkti vaheline kaugus plaanil (d; cm)

Geodeesia

2

docx

Mõõtmised topograafilisel kaardil II

Laboratoorne töö nr. 2 Mõõtmised topograafilisel kaardil II Ülesanne 1. Leian laboratoorses tööd number 1 märgitud kolme punkti (A, B ja C) geodeetilised ja ristkoordinaadid. Mõlemad koordinaatide süsteemid on märgitud antud kaardi kaardiraamile ­ ristkoordinaadid mustaga, geodeetilised punasega. Koordinaatide väärtusi tuleb lugeda lõunast põhja ja läänest itta. Geodeetiliste koordinaate tähisteks on laius B ja pikkus L, kus B vastab X- teljele ning L Y-teljele. Ristkoordinaatide puhul on X-i väärtus alati seitsmekohaline ja Y-i

Kartograafia

3

docx

LABORATOORNE TÖÖ NR 3. MÕÕTMISED TOPOGRAAFILISEL KAARDIL III

LABORATOORNE TÖÖ NR 3. MÕÕTMISED TOPOGRAAFILISEL KAARDIL III Eesmärk: Määrata punktide kõrgused, joone AB kalle ja koostada joone AB pikiprofiil. Ülesanne 1. Punktide kõrguste määramine. 0,4cm - 2,5m 0,1cm - X m 2,5 x0,1 X= = 0,625cm 0,4 HA= 45 + 0,625= 45,625m HB= 47,5m Metoodika: Ülesande lahendamiseks kasutan kaarti mõõtkavas 1:20 000. Kaardile on märgitud punktid A ja B, nendele punktidele tuleb määrata kõrgused. Punkt A asub kahe erineva kõrgusarvuga horisontaali vahel

Geodeesia

1

docx

LABORATOORNE TÖÖ nr.1 “Mõõtmised topograafilisel kaardil I”

LABORATOORNE TÖÖ nr.1 "Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse. Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 1-2 3550 m 1420 m 7100 m 284 m

Geograafia

2

pdf

Geodeesia I laboratoorne töö nr 1 mõõtkavad

Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse 1.1. Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Esiteks leidsin kaardilt tähistatud punktid. Mõõtsin joonlauaga nendevahelised pikkused, silma järgi hinnates kaks kohta pärast koma. Pikkused näidisarvutusega on näha tabelis 1.1. Tabel 1.1. Joonte pikkused kaardil erinevates mõõtkavades Joon Pikkus (cm) 1:25 000 1:10 000 1: 50 000 1:2000 137-138 6,70 250*6,7=1675 m 670 m 3350 m 134 m 138-139 6,55 1637,5 m 655 m 3275 m 131 m 139-137 7,30 1825 m 730 m 3650 m 146 m Et koostada põikjoonelist mõõtkava, võtsin põhjaks ruudulise paberi, mille üks ruut on 0,5x0,5 cm

Geodeesia

Kommentaarid (0)