Mõtlemise kaudu me mõtestame oma elu. Iga normaalse arenguga inimene on võimeline mõtlema, kuigi erinevate inimeste puhul see tõenäoliselt suuresti varieerub. Meie teadmised mõtlemisest on saadud enamuses kahest erinevast traditsioonist: filosoofiast ja psühholoogiast. Filosoofid pidasid pikka aega mõtlemise asupaigaks mõistust ning mõtlemise arendamist hariduse ideaaliks. Filosoofia rõhutas kriitilise mõtlemise õppimise vajadust väitluse ja loogika abil. Filosoofiat huvitab mõtlemises eelkõige see, mis on üldine, jääv ja lõputu. Filosoofia mõtestab ümbritsevat kriitiliselt ja st nimetatakse filosoofilist tunnetust ka kriitiliseks mõtlemiseks. Psühholoogia uurib mõtlemise protsesse. Kognitiivne psühholoogia rõhutab seda, kuidas inimmõistus ideid genereerib e loovat mõtlemist. Psühholoogia uurib mõtlemist konkreetsete aistingute, tajude, kujutluste vastasikuste seoste kaudu ja mõistab seda kui tahtelist akti.
1. taju MÕTLEMIS- Aistingud, taju, OPERATSIOONID, MÕTLEMISE Tähelepanu, mälu -LIIGID, ARENG LOOGIKA STRUKTUUR INTELLEK- KAEMUSLIK- UUS INFO - TUAALNE MOTOORNE SKEEMID
- elu omistamine elututele objektidele - kuni 10. eluaastani – iga nähtus millel pole füüsikalist põhjust, on mingil moel hingestatud – tegevused 3) konkreetsed operatsioonid 7-11 (suudab mõelda konkreetsetest objektidest, arv, hulk massi jäävus) - mõeldakse konkreetsetest probleemidest siin ja praegu - mõtlemine muutub pööratavaks ja laps mõistab asjade konkreetsete omaduste kohta - tajuandmete usaldamiselt loogika usaldamisele - vajab mõtlemise toetamiseks konkreetset objekti 4) formaalsed operatsioonid 11+ (paljud lapsed ei pruugi sinna jõuda) - mõtlemise vorm, mille omandavad lääneühiskonnas need inimesed, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest - abstraktne järeldamine - hüpoteetiline ja abstraktne mõtlemine (tulevik, teised maailmad) - loogika areng (deduktiivne järeldamine) – kui..., siis... - probleemilahendamisstrateegiat PIAGET KRIITIKA
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga. Tajude arendustegevus väikelastel kulgeb järgmistes suundades: Nägemistaju: suurus-, v
Mudelamine- lapse puhul ta kordab vanema öeldut Imiteerimine- lapse puhul matkib ta täiskasvanu tegevust Harjutamine- vajalike võtete kordamine Valikuline kinnitamine o Kaasasündinud keeleomandamisemehhanism (Noam Chomsky) Rääkima hakkamine on kaasasündinud omadus; Kaasasündinud mehhanismide roll. Kriitiliste perioodide hüpotees: o Bioloogiliselt determineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks o K. Lorenz ja vermimine- paljudel liikidel esinev õpitud kiindumine, mis kujuneb eriti varases eas. Kõne areng raskendatud tingimustes o Hundilapsed (Aveyroni metsik poiss; Kamala ja Amala; film- Ame ja Yuki) o Isolatsioonis kasvanud lapsed (Isabelle, Genie) Lapse kõne areng: foneemitaju
Luua Metsanduskool Maastikuehitus Taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõne Referaat Ana Tilkson, MEPK I Lähte 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................3 2. Taju..............................................................................4 3. Tähelepanu......................................................................5 4. Mälu.............................................................................7 5. Tunded ehk emotsioonid......................................................8 6. Mõtlemine......................................................................9 7. Kõne........................................................
Benjamin Lee Whorf (1897 -1941) oli Ameerika keeleteadlane. Algselt inseneriharidusega Whorf töötas tulekahjukindlustuse alal ning tegeles kultuurantropoloogia ja lingvistikaga hobidena. 1931. aastal astus ta Yale'i ülikooli keeleteadust õppima. Ta avaldas suurt muljet Edward Sapirile, kellest sai tema toetaja. Ta sai tuntuks peamiselt Sapiri-Whorfi keelelise relatiivsuse hüpoteesiga, mille jäärgi meie räägitav keel kujundab meie mõtlemist, taju ja maailmapilti. Loomupärase loogika mõiste ja olemus Benjamin Lee Whorfi teadusartikkel "Teadus ja keeleteadus" räägib lugejatele kahest väärast kõne ja mõtlemise ettekujutusest. Nad karakteriseerivad loomulikku loogika süsteemi ja seda, kuidas sõnad ja kombed mõjutavad mõtlemist. Benjamini Lee Whorf sõnul iga normaalne inimene maailmas, kui ta on imikueast välja kasvanud, oskab rääkida ja räägibki. Olgu tsiviliseeritud või tsiviliseerimata kannab iga
,,Õpetame lapsi mõtlema" Robert Fisher Raamat ,,Õpetame lapsi mõtlema" on kirjutatud kõigile, keda huvitab see, kuidas õpetada lapsi mõtlema, probleeme mõistma ja lahendama. Raamat annab ülevaate mõtlemisoskuse õpetamise peamistest mõistetest, meetoditest ja uurimustest. Eesmärgiks on esitada ülevaade kaasaegsetest viisidest, mille abil saaks nii kodus kui koolis õpetada lapsi iseseisvalt lapsi mõtlema. Raamatus on ära toodud järgmised mõtlemisõpetuse aspektid: loov mõtlemine, kriitiline mõtlemine, probleemi lahendamine, instrumentaalne rikastamine, filosoofia lastele, mõtlemise õpetamine: keel ja matemaatika, mõtlemise õpetamine õppeprogrammi kaudu. Autor Robert Fisher on Burnelli pedagoogikalektor. Ta on õpetanud igas vanuses õpilasi nii Inglismaal kui ka mujal ja olnud ka algkooliõpetaja. Ta on enam kui 20 õpetajatele või lastele mõeldud raamatu autor või toimetaja. Raamat näitab
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2001 SISSEJUHATUS LOOGIKA on õpetus ehk teadus mõtlemise vormidest ja reeglitest. Loogika täpsustab mõtlemist, teeb selle üheksmõistetavaks, korrigeerib mõtlmist, täpsustab seda üle Loogika käsitleb mõtlemist, arutlust. Võrdluseks: keeleteaduses grammatika vormid ja reeglid tagavad õigekirja; loogikas - õige mõtlemise. Loogika on mõtlemise grammatika. ARISTOTELES (384-322) on ühe-mehe-tööna kirjutanud loogikaõpetuse üldpealkirjaga "ORGANON" (tõlkes: vahend, tööriist).
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös. Põhilised uurimisobjektid jaotuvad 3 valdkonda: õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadavad teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilase arengut ja arengupotensiaali, õppimise seaduspärasusi ni
L. Võgotski kultuurilis-ajalooline arenguteoori. Elas aastatel 1897-1934. Tema teoseid avaldati palju hiljem. Teda ei ole eesti keeles saada. rõhutab sotsiaalset aktiivsust võimete arendamisel lapse arengut mõjutab keskkond - mida laps oskab teha täna teistega, seda oskab ta teha ka homme üksinda lähima arengu tsoon täiskasvanu ja eakaaslane arengu ning õppimise juhendajatena koos õppimine ja aktiivne õppimine Eriksoni psühhosotsiaalne areng Rootsi psühholoog elas aastatel 1902-1994 8 tsüklit: 1. usaldus vs usaldamatus kõige tähtsam on turvalisus, sisemine ebakindlus 2. iseseisvus vs häbi ja kahtlemine oluline see, et lapses tekiks võime ise hakkama saada, iseseisvust ei tohi maha suruda, oluline mõlema vanema roll, vanus 1-3, last vaja julgustada. 3. initsiatiiv vs süütunne 4-7 aastat; on ettevõtlik, tähtsad on kõik perekonnaliikmed, laps tahab maailma tundma õppida ja keskkonnaga manipuleerida. 4
Tallinna Ülikool Haridusteaduste instituut Reine Raud, Kaari Maidle, Kadri Hansman MÕTLEMINE Grupitöö Tallinn 2017 1. Mõtlemine Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine (Võgotski, 1926) Mõtlemine seisneb teadmiste eristumises ja seostamises teiste teadmistega. Eristatakse mitmeid mõtlemise protsesse- arutlemist, probleemide lahendamist, hüpoteeside püstitamist jm. Mõteldes tegutsetakse mälus asuva infoga ehk ka mälu ühikutega- mõistete, kategooriate ja stsenaariumidega. Koolieelses eas laste mõtlemine erineb oluliselt täiskasvanu omast. Laste teadmised ja arutlemise tase on piiratumad, sõltudes rohkem kontekstist kui täiskasvanutel. Nad mõtlevad erinevatel ajahetkel, erinevates situatsioonides ja valdkondades erinevalt, nende seletused on suuresti isiklikud ja ajas muutuvad (
Arengu põhiküsimus- pärilikkuse ja keskkonna mõju vahekord (loomuse ja kasvatuse vahekord) · Kas me võime omistada käitumise põhjused o keskkonnale- vanematele, perekonnale, koolile, toitumisele jne. või o pärilikkusele, millel põhineb indiviidi geneetiline loomus? Põhiküsimuseks on sama loomuse või kasvatuse küsimus. Loomuse-kasvatuse küsimusel on sügavad filosoofilised juured. · Inglise filosoof John Locke väitis 17.sajandil, et inimesed sünnivad puhaste tahvlitena, tabula rasa sarnastena, millele võib kirjutada nende individuaalse kogemuse loo. · Jean Jacques Roussseau- kontrastina sellele esitas 18saj. erineva arengukontseptsiooni, milles keskkonda nähti kõlvatuna, loomust rikkuvana ja kus kõige mõjukamd olid
piirsituatsioonis (surmaga silmitsi seistes). 3. Motivatsiooni käsitlus freudismis ja tungide teooria A. Maslow vajaduste klassifikatsioon ja ennast aktualiseeriva isksuse käsitlus. Tung- tung tekib diferentseerimata, hägusalt tajutud vajaduse alusel ning väljendub püüdes asuda kohe seda vajadust rahuldama. S. Freud rõhutas käitumise põhiregulaatorina sugutungi (libiido). Psühhoanalüüsis on arvatud keskseks tungiks ka hävitamistungi (surmatung). Humanistlik psühholoog A. Maslow teeb vahet hädatarviliku saavutamise vajaduse ning isiklikku kasvu ja eneseaktualiseerimist virgutavate vajaduste vahel. Neurootiliste vajadustena märgitakse kõrgenenud hoolitsustarvet, suurenenud võimuiha jne. Vajaduste motiveeriv toime arvatakse olevat seoses nii soo ja vanuse kui ka kehaehituse ja temeperamenditüübiga (Mehed taluvad kehvemini nälga ja janu, tahavad rohkem ekstreemsusi, naised tahavad aga rohkem suhelda ning vajavad hellust). 4
Esiteks seepärast, et inimesele oma Mina tunnetamine on inimese mõistusele kättesaamatu ülesanne (väide ,,Ma olen" põhineb kogemusel, mitte teadmisel). Teiseks psühholoogia puuduseks oli Kanti arvates see, et seal pole võimalik rakendada matemaatikat. Lõpuks ei saavat Kanti arvates psühholoogiast eksperimentaalset teadust, sest psühholoogia ei suuda kontrollida nähtust, mida ta uurib. Sisevaatluse akt moonutab vaimseid seisundeid, mida ta uurib. Psühholoog võib ainult kirjeldada oma vaimseid seisundeid, milles ei saa ka lõpuni kindel olla. Võib öelda, et kogu 19. sajand kulus Kanti teeside ümberlükkamiseks: 1) psühholoogia võib jõuda üldkehtivate tõdedeni 2) psüühika kirjeldamiseks saab kasutada matemaatikat 3) Seda saab uurida eksperimentaalse meetodiga. Kõige raskemini tundus olevat ümber lükata kolmandat punkti. Sisevaatluse teel oli raske uurida, kui palju asju mahub korraga teadvusesse. Sellele leidis
MÕTLEMINE Mõtlemise elemendid 1. Proovi defineerida järgmisi mõisteid: mõtlemine, kujund, sõna, mõiste. MÕTLEMINE - Oden (1987): "Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest". · Tavatähendus: uskumine, meenutamine, arutlemine · Teaduslikus psühholoogias: teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel · Mõtlemine on varjatud protsess, mida ei saa otseselt vaadelda · Mõtlemises manipuleeritakse teatud elementidega (kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid) · Mõtlemise liigid: mõistete moodustamine, teadmiste organiseerimine, probleemide lahendamine, järeldamine, arutlemine KUJUND Kujund, figuur ehk kujutis on konkreetses vormis väljendatud üldistus. SÕNA- Sõna
b. Tõrjuv-ärev – Ei uudista uut keskkonda ema juuresolekul, on väga ärevad, kui ema lahkub c. Turvaline – Uudistavad ema juuresolekul ümbrust, on ema lahkumisest häiritud d. Kaootiline – On segaduses, käituvad ema suhtes ambivalentselt, puudub oskus stressiga toime tulla 2. Temperamenti määratletakse kui iseloomulikku emotsioonide ja käitumise mustrit. Palun vii vastavusse nimetused ja kirjeldused a. „Rasked“ beebid – Kergesti ärrituvad ja uute olukordade suhtes pelglikud b. „Kerged“ beebid – Mängulised ja kohanevad uute olukordadega kiiresti c. Rahulikud või aeglased beebid – Väheaktiivsed ja mõõdukate reaktsioonidega 3. Ühenda mõiste selle sisuga a. Moraalireeglite teadmine – Moraalne mõistmine b. Moraalireeglite kasutamine mõtlemisoperatsioonides – Moraalne järeldamine c
3. Motivatsiooni käsitlus freudismis ja tungide teooria A. Maslow vajaduste klassifikatsioon ja ennast aktualiseeriva isksuse käsitlus. Tung tung tekib diferentseerimata, hägusalt tajutud vajaduse alusel ning väljendub püüdes asuda kohe seda vajadust rahuldama. S. Freud rõhutas käitumise põhiregulaatorina sugutungi (libiido). Psühhoanalüüsis on arvatud keskseks tungiks ka hävitamistungi (surmatung). Humanistlik psühholoog A. Maslow teeb vahet hädatarviliku saavutamise vajaduse ning isiklikku kasvu ja eneseaktualiseerimist virgutavate vajaduste vahel. Neurootiliste vajadustena märgitakse kõrgenenud hoolitsustarvet, suurenenud võimuiha jne. Vajaduste motiveeriv toime arvatakse olevat seoses nii soo ja vanuse kui ka kehaehituse ja temeperamenditüübiga (Mehed taluvad kehvemini nälga ja janu, tahavad rohkem ekstreemsusi, naised tahavad aga rohkem suhelda ning vajavad hellust). 4
Näiteks, näitlejate põhimeetod, teadlik tunnetega manipuleerida (mineviku mälestuste meenutamine, pisarate väljapigistamiseks). Tavaliselt ratsionaalne mõistus ei otsusta, millised oleksid sobivad emotsioonid. Ratsionaalne mõtlemine saab vaid kontrollida emotsioonide kulgu. Välja arvatud mõned erandid, ei saa me tavaliselt ise otsustada, millal olla näiteks kurvad või vihased. Emotsionaalse mõtlemise loogika on asotsiatiivne, tema jaoks on võrdsed tegelikkus ja seda sümboliseerivad või minevikust meenuvad elemendid. See on põhjuseks, miks võrdlused metafoorid mõjuvad otse emotsioonidele, samuti nagu ka kunst romaanid, film, poeesia, laul, teater, ooper. Suursugused vaimsed juhid nagu Buddah ja Jeesus puudutasid oma jüngrite südant, rääkides tunnete keeles nad edastasid oma sõnumi läbi lugude ja tähendamissõnade. Lapsemeelne mõtlemine.
Vaimses arengus olulist rolli mängib see, kui palju täiskasvanud loovad lapsele arenguks tingimusi. Alla 3- aastane laps imeb endasse valikuta kõike ümbritsevat, 3-st eluaastast alates hakkab valima. Koolieelses eas areng toimub läbi tegevuse protsessi. Erinevused vaimses arengus väljenduvad õppimises, mäletamises, mõistmises ja kõnelises osavuses. See on intellektuaalse ehk vaimse arengu osa. Nende muutustega on tihedalt seotud liigutuste (motoorne areng) ja tundeelu areng. Näiteks beebi mälumahu suurenemine toetab tema arengut. Eraldamisest tekib rahutus siis kui ema läheb ära ja kartus, et ta ei tule tagasi. Mälu on seotud füüsiliste reageeringutega. Näiteks 1 aastane poisile tuleb meelde, et temaga on tõreldud, kui ta lõhkus ära õe klotsidest tehtud linna ja ta hoidub (või ei hoidu) seda uuesti tegemast. Meelte kaudu saadav informatsioon töödeldakse, antakse sellele tähendus – need protsessid muutuvad arengu käigus nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt
vastandina Spinoza monismile. Leibnizi olulisim veendumus: ,,Tegelikkus koosneb ühikutest, üksikutest individuaalselt eksisteerivatest osakestest. Tegelikkus ei ole oma äärmistel piiridel mingi hägune ja kõikehõlmav mass, millesse upub kõik individuaalne.". 6. Intuitivistlik tunnetusteooria(H.Bergson) Iga ehtne metafüüsika põhineb mõnel põhielamusel, mõnel enam-vähem konkreetsel intuitsioonil, mida asjaomane filosoof peab küllalt sobivaks ja viljakaks, et teda rakendada maailma mitmekesiste nähtuste selgitamisel. Bergson arvab, et elu on oluliselt pidev kestus, pidev saamine. Seda tõelist tegelikkust ei saa me tunnetada mitte intellektiga, vaid ainuüksi intuitsiooniga. Tõelise tegelikkuse tunnetamisorganiks on intuitsioon mitte intellekt. Intellekt on võime, mis saab meie praktiliste eesmärkide saavutamise vahendiks
omadus, elektrijuhtivus Abstraheerimise teel saadakse abstraktsed mõisted, mida inimene oma mõtlemises · Üldistamisel ühendatakse mõtteliselt esemed ja nähtused nende üldiste ja oluliste tunnuste alusel. Aluseks võetakse need tunnused, mis abstraheerimise teel on saadud: kõik metallid juhivad elektrit · Mõtlemise vormid (ei ole kts) on mõiste, otsus ja järeldus- nendega tegeleb üksikasjalikumalt loogika, mis uurib õige mõtlemise seadusi. Mõiste on eseme oluliste tunnuste kogum Otsus on mõtlemisvorm, milles millegi kohta midagi jaatatakse või eitatakse Järelduseks nimetatakse mõtlemisvormi, mille abil saadakse olemasolevatest teadmustest uusi teadmisi
Sotsiaalseks muutub mõtlemine keele abil. 1.5 Mõiste 6 Mõiste kaudu tehakse asju kindlaks, üldistades tema tunnuseid. Otsused koosnevad mõistetest. Otsuse põhiosaks on subject ja tema omadus. Järeldus tehakse otsuste- eelduste seostamise ja neist järelduse tuletamise vormis. Näiteks: Kõik umbrohud on taimed Kõik naadid on umbrohud Kõik naadid on taimed On neli loogika seadust, millele toetub loogiline mõtlemine: 1) samasuse seadus 2) vasturääkivuse seadus 3) välistatud kolmanda seadus 4) küllaldase aluse seadus Seoses keeleliste vahenditega uurib loogika mõtlemist. Keel, mida inimesed kasutavad suhtlemiseks, eneseväljendamiseks ja mille abil toimub loogiline mõtlemine, on märkide süsteem. Teoreetilisel tasandil teadmiste omandamine on teadusliku tunnetuse põhiülesanne. Teoreetilisele tasandile toetub teaduslik prognoosimine.
Mõtlemine Teada, mida me mõtleme, olla omaenda tähenduse isandad, on kindlaks aluseks suurele ja kaalukale mõtlemisele. Kõige kergemini õpivad selle selgeks need, kellel on ideid napilt; ja nad on palju õnnelikumad kui need, kes siplevad abitult kontseptsioonide rikkalikus mudas. Mõtlemine on mõtete omamine. Filosoofiline mõtlemine leiab aset mõistetes ja ühtaegu eristab inimest loomast. A. Einstein on kirjeldanud mõtlemist kui mõistetega tehtavaid operatsioone. Tema järgi hõlmab mõtlemisprotsess mõistete loomist, seoste kasutamist ja meeleliste kogemuste suhestamist nende mõistetega. Mõtlemisoperatsiooni esimene protsess on analüüs kui mõne eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks. Sellele järgneb süntees, mis on analüüsile täpselt vastupidine protsess, kus üksikosad ühendatakse mõtteliselt tervikuks. Seeläbi osatakse panna mõttes kokku omavahel sobivaid osi, mille lõpuks saab võrrelda mõtete s
Mõtlemine Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Mõtlemine on ... · laialt määratletuna kogu arukas käitumine · kitsamalt teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine Et taibata asjade ja nähtuste vahel valitsevaid seoseid, tuleb teadvuses kajastatud asjad teadmised mingil viisil korrastada või organiseerida · Mõtlemine on vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta Mõtlemise elemendid: kujundid · Kujundid meelelise (nägemis-, kuulmis- ja kompimis-) kogemuse teatud vorm, esemete või nähtuste vaimne koopia Analoog või mudel, mis sarnaneb originaaliga · Mõtlemisel manipuleeritakse kujunditega (piltidega peas) kombineeritakse, moodustatakse uusi Näiteks kassi võib esitada pildina, mis sarnaneb reaalse kassiga http://etc.usf.edu/
-) Enesevaatlus/introspektsioon (ei ole teaduslik meetod ja väga vana meetod) -) Mingi nähtuse või käitumise vaatlemine (fotograafia, film väga täpne ja teaduslikum) *) Küsitlused -) Ankeedid -) Intervjuud *) Kirjand (või päeviku lugemine) *) Testimeetod -) Võimetetestid -) Isiksusetestid *) ... -) Korreletsioon seos (uuritakse, mis moodi ja kas ta üldse on seotud mõne teise tunnusega) -) Eksperiment ehk katse kontrollib, kas mingi hüpotees toimib või seatakse see kahtluse alla. Antiikaeg * Filosoofia sai alguse Vana-Kreekas umbes 3. saj e.Kr. Põhjuseks olid demokraatia ja valimised. * Vana-Kreekast on palju ajalooallikaid. * Lääne-psühholoogia on alati olnud umbisikuline, ida-psühholoogia on väga isikuline. -) Ida-psühholoogia eesmärk on olnud inimese arendamine, kasvamine. * Lääne-psühholoogia on läbi aja olnud hästi dokumenteeritud, idas ei pandud niipaljut kirja.
Kas religioon avardab mõtteid või tapab neid. Tunnen inimesi, kes ütlevad: "Mõtlemine, see ongi religioon!" Mul pole põhjust kahelda, et nad on selles veendunud. Tunnen teisi, kes väidavad vastupidist: "Religioon, see piirab mõtlemist!" või koguni: "Religioon ja mõtlemine on ju täielikud vastandid!" Niisama veendunult kui esimesed. Kuidas siis asjalugu on - kellel on tegelikult õigus? Selleks peaks esmalt defineerima mõisted mõtlemine ja religioon. Albert Einstein on kirjeldanud mõtlemist kui mõistetega tehtavaid operatsioone. Tema järgi hõlmab mõtlemisprotsess mõistete loomist, mõistetevaheliste otseste funktsionaalsete seoste kasutamist ja meeleliste kogemuste suhestamist nende mõistetega. Mõtlemine on mõtete omamine. Mõte on asi ise, "subjektiivse ja objektiivse lihtne samasus" . Religioon on väga lai mõiste. Arvatavasti on sõna religioon moodustunud kahest sõnast, milleks on religere ja religare. Esimene tähendas mingile tegevusele hoolikalt tähel
Meie kohus on arendada nägemist sügavuti neil, kes tegelevad inimestega. Läbinägemisega vaadata teist tema silmadega. Nägemistaju. Kõige tähtsam ravivõte on ära kuulata süda soe ja lahke, aga pea selge. Aistingud Igal inimesel arenevad välja erinevad aistingud. Arenevad lapseeast, on pärit keskkonnast ja sõltuvad kultuurist. Aistingud on inimesele ääretult tähtsad,tähtis on aistingute areng: beebi tunneb ära ema piima lõhna ja hääle järgi. Kui laps ei saa puudutusi siis aistingud ei arene! Keha aistingud: * tundmine,puudutus Soe ja külm Valu aisting Ema puudutus parandab Aisting kasvab koos inimesega ja on seotud tunnetega. Liikumis ja tasakaalu aisting. Teadmised üksi ei tee targaks teadmised üksi ei anna teadmisi. Keemilised aistingud. Maitse ja lõhn, need on seotud kõige rohkem lapsepõlvega
bioloogiline teadmine. · Inagaki 1990 uurimus kuldkala-kasvatajad vs kalata lapsed · Siegali 1991 aasta katse piimaklaasiga · Seega animism võib tuleneda elusolendite mõistmiseks iseenda analoogi põhjal loodud täiesti usaldusväärse strateegia laiendamisest elututele asjadele. Näivus ja tegelikkus e. animismismist Kognitiivne areng keskmises lapseeas (algklassid) Piaget' konkreetsete operatsioonide staadium · Toimub üleminek tajuandmete usaldamiselt loogika usaldamisele selle tulemusena ei põhjusta jäävusprobleemide lahendamine enam raskusi · Laps suudab loogiliselt arutelda ning operatsioone pöörata · Tunnuseks on see, et otsuseid põhjendatakse loogiliselt. Siiski ollakse raskustes ülesannetega, kus korraga vaja keskenduda kahe objekti omadustele · Mõtlemine jääb siiski piiratuks, sest laps vajab mõtlemise toetamiseks konkreetset objekti ei suudeta käsitleda puhtalt hüpoteetilisi probleeme.
Viimane on erinevates kultuurides erinev, seda uuritakse psühholoogias kõige rohkem. Selle ülesanne on selgitada midagi. Uuritakse ülesannete lahendamise abil. Neid ülesandeid on mitut tüüpi: 1. süllogismid loogikaülesanded (loogika = õige mõtlemise õpetus), antakse eeldus, millest tuleb tuletada järeldus 2. klassifitseerimiskatsed isikutele antakse esemeid, pilte, vms. ja palutakse neid tunnuste alusel grupeerida Jean PIAGET Sveitsi päritolu psühholoog, peetakse kõige kuulsamaks lastepsühholoogiks (laste arengu- ja mõtlemise teooria). Piaget väidab, et lapse mõtlemine areneb etapiviisiliselt (enne seda arvati, et laps mõtleb nagu täiskasvanu, aind teadmisi on vähem. Piaget väitis, et olemuselt mõtleb väike lapse teistmoodi). Lapse mõtlemise arengu etapid: 1. Sensomotoorne etapp (0-2a.) laps peab oma meeltele saama piisavalt erinevaid ärritajaid, ka motoorikale peab küllaldaselt võimalusi saama, et maailmaga rohkem
Kognitiivsed protsessid. Areng ja roll õppimisel Nägemine, vaatlemine Tähelepanu Taju Kuulmine, täiskasvanute kõne Meeldejätmine: Mõtlemine: ·töötlemine töömälus mälust ja maailmast ·säilitamine pikaajalises mälus pärit infoga tegutsemine * Tähelepanu, töömälu maht on piiratud * Kognitiivsed protsessid on nii kontrollitud kui automaatsed (nõuavad vähest tähelepanu mahtu, st kulub vähe energiat) ·Tähendust konstrueeritakse ·Tunnetusprotsessid arenevad seda peab õpetamisel arvestama Tähelepanu · Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast läht
a. lõpul kaob , silmapilgutusrefleks - püsiv, põlverefleks - püsiv Imikute uurimine Mitteverbaalse käitumise (luti imemise mustri ja intensiivsuse, pea pööramise, pilgu suuna jm) jälgimine, nt missuguseid stiimuleid eelistab Füsioloogiliste näitude (südame löögisageduse, hingamissageduse, lihaste kokkutõmmete, silmaliigutuste) mõõtmine; Ära harjutamise (habituation) meetod -esitatakse stiimulit kuni beebi harjub ära, siis esitatakse uus stiimul Emotsioonid - Vastsündinu eristab ja on võimeline jäljendama õnnelikku, kurba ja imestunud nägu. Teiste inimeste emotsioonide tajumine oluline empaatiavõime arenguks. Empaatia on võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi. Emaatia on kaastunde eeltingimuseks. Kuulmisvõime - Kuulmissüsteem funktsioneerib enne sündi. Mõned 4päevased titad eelistavad kuulata emakeelt; Mõne minuti vanused titad ehmatavad valju heli
Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia 1 2 Uurimismeetodid Uurimusküsimus (või hüpotees) Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Andmete kogumine peab olema süstemaatiline- Teaduslikke andmeid tuleb koguda süstemaatiliselt ja andmete kogumise meetod peab vastama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
