Mõtlemine ja keel (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

pdf

slängisõnade voldik

Slängi olemus ja kasutamine Slängi kasutamine sõltub rääkija vanusest, päritolust ja haridusest. Aga isegi sama inimese keelekasutus võib olukorrast muutuda. Võib juhtuda, et koolis räägid veidi erinevalt kui kodus. Koolitunnis ei muutu ainult teemad, vaid ka see kuidas end väljendad. Sa avad niinimetatud keelesahtleid, et valida omale sobivaid sõnu. Üks keelesahtel kannab nime kirjakeel. See sahtel on lahti näiteks koolitundides või referaati koostades. Kirjakeel on normitud keel, see peab vastama reeglitele. Teisele sahtlile on kirjutatud argikeel, see sahtel on kasutamiseks kodus ja sõpradega suheldes. Argikeelel enamasti puuduvad piirangud ja see on värvikama sõnavaraga, mida kasutatakse näiteks sõpradega suheldes. Släng ongi argikeele üks liike. Släng on argikeele osa, mis iseloomustab mingi rühma kõnepruuki. Näiteks õpilassläng on vaid õpilastele omane, millest emad-isad ja õpetajad ei pruugi aru saada.

Eesti keel

7

odt

Eesti keele allkeeled-kokkuvõte eksamiks

Kohamurded ja dialektoloogia. Kohamurded ­ samas maakonnas elavate inimeste ühine keel. Erinev leksikaalselt, grammatiliselt, fonoloogiliselt teistest kohamurretest. Inimesed teadvustavad end rühmana ja murret rühmasisese keelena, mis neid teistest eristab. Selle põhjuseks on, et lähestikku elavad inimesed suhtlevad rohkem kui teised ning peredes elab mitme põlvkonna inimesi, mis loob ajalise püsivuse. Dialektoloogia ehk keelegeograafia ­ meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, mis tekkis 19

Eesti keel

25

doc

Üldkeeleteaduse konspekt

1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon ­ märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad ­ sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr...

Keeleteadus

11

doc

Slängi populaarsus ja kasutatavus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassi õpilaste seas

peaaegu et võimatu. Samuti tahetakse anda ülevaade slängi mõistest, ajaloost, selle kasutatavusest ja tähendusest. Veel tuleb uurimise alla slängisõnade laenamine teistest keeltest - eriti inglise, kuna just see on tänapäeva noortele tasapisi juba teiseks emakeeleks saanud. 1. Slängi olemus Släng on vähemal või rohkemal määral üks osa paljude eestlaste igapäevakeelest, enim populaarsust on see siiski kogunud noorte seas. Seesugune keel tekib ühiste huvide, ühtse elukutse ning muust ühiskonnast eristumise näitamiseks. Släng on kujundlik, huvitav ning lõbus, mis väljendab kõneleja vabadust, positiivsust ja huumorimeelt. Väga suur osa kõnekeelest on sügavalt seltskonna - või ringkonnasisene, millel on palju stiile: kõik sõltub muidugi ka sellest, kes, kus, kuidas ning kellega räägivad. Ema ja isa kõnelevad omavahel ühtmoodi, samas ema ja laps aga jälle teistmoodi, erinevalt

Kirjandus

5

doc

Karlssoni õpik

Teiste loomade suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide hulga, kasutuse vahelduvuse ja nüansirikkuse osas. Erinevus pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Keelt läheb meil vaja igal pool. Eestlaste rääkimiskiirus argivestluses võib olla 150-180 sõna/min. Täiskasvanud inglase keskmine lugemiskiirus on 250 sõna/min ehk 15 000 sõna/h. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt ainu, inglise, joruba, soome või eesti keel). Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli, mõned koguni kümneid. Vaegkuuljad ­ viipekeel. ,,Loomulik" keel ­ 1) keel tekkinud sadade tuhandete aastate vältel. 2) inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt 3) esimest keelt kasutatakse sidevahendina igapäevastes olukordades. Keelel on ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu järgi 7 põhitähendust

Keeleteadus

13

docx

Lapse vaimne areng

Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse;

Pedagoogika

13

pdf

Eesti suuline keel ja suhtlus

Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |1 Eesti suuline keel ja suhtlus Kursus Tartu ülikoolis 2014 Tiit Hennoste I. SISSEJUHATUS 1.1. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses1 Igas keeles on paljudest sõnadest või grammatilistest vormidest mitu erinevat varianti. Keele sõnavaras on hulk sünonüüme (nt hobune, suksu, ratsu, kronu, setukas jms). Sõnade hääldus võib varieeruda (nt praegu, praega, präägu). Morfoloogias on mitmetest vormidest paralleelvariandid (nt illatiiv koju, kodu ja kodusse). Ka lausegrammatikas ei ole asjad teisiti. Inimene võib soovida telefoninumbrit küsilausega (Kas te ei ütleks mulle rektori telefoni?),

Eesti keel

10

doc

Keel

KEEL · Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt- kõikides keeltes eksisteerivad organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood(mismoodi seda kasutatakse.. ) · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena. Kõne viitab sellele, kuidas kasutatakse keelt suhtluseks, kuid see pole ainus võimalus, kasutada võib ka muid märgisüsteeme nt viipekeel · suuline-kirjalik kõne on keele kaks vormi, mis esinevad paralleelselt. Kirjalikku kõnet peab õppima, nt 5-6 aastased lapsed, suuline kõne on loomupärane nt 1a. Inimesi

Psühholoogia

Kommentaarid (0)