Mõtlemine, eripedagoogika (0)

Sarnased õppematerjalid

15

doc

Laste mõtlemine

Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega EKL-2kõ Laste Mõtlemine REFERAAT Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marika Veisson  Tallinn 2008 SISUKORD Tallinna Ülikool......................................................................................................................... 1 SISUKORD...............................................................................................................................

Arenguõpetus

132

pdf

Sidusa kõne arendamine SKAP lapsel

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….…………………

Erivajadustega laste pedagoogika

13

docx

Lapse vaimne areng

Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse;

Pedagoogika

12

doc

LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS ( 3-7 a)

Lõputult korduvad asesõnad asendatakse nimisõnadega. Küsimused jutu sisu kohta kutsuvad esile soovi vastata üksikasjalikult ja mõistetavalt. Laps omandab kontekstilise kõne, mis kirjeldab situatsiooni piisavalt täpselt, et olla mõistetud ilma suhtlemissituatsiooni vahetu tajuta. MÕTLEMISE ARENG Koolieelikul on vaja lahendada üha keerukamaid ja mitmekülgsemaid ülesandeid, mis nõuavad seoste ja suhete eristamist ja käsutamist esemete, nähtuste ja toimingute vahel. Arenev mõtlemine lubab lastel näha ette oma toimingute tulemusi, planeerida neid. Vastavalt tunnetuslike huvide arengule käsutab laps üha enam mõtlemist ümbritseva maailma tunnetamisel. Laps hakkab iseseisvalt püstitama tunnetuslikke ülesandeid, otsib selgitusi märgatud nähtustele. Seoses kõne arenguga omandavad lapsed võime arutleda ka nende nähtuste üle, mis pole seotud nende isiklike kogemustega. Lihtsamate seoste väljaselgitamiselt läheb laps üle keerukamate, varjatud seoste mõistmisele

Alternatiivpedagoogika

55

doc

Mõtlemine

........................................................... 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises...................................................................... 5 2 MÕTLEMINE..........................................................................................................................6 2.1 Mis on mõtlemine............................................................................................................. 6 2.2 Mõtlemisoperatsioonid ja ­vormid................................................................................... 9 2.2.1 Mõtlemisoperatsioonid...............................................................................................9 2.2.2 Mõtlemisvormid .....................................................................................................

Psüholoogia

43

pdf

Tervislike eluviiside kujundamine lastelaulude kaudu

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Lizett Käst TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU tervisemapp Juhendaja: Vilja Vendelin-Reigo Tartu 2013  2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID ................................................................................ 5 NÄDALAPLAAN ........................................................................

Lapse tervise edendamine

18

docx

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA

Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õppimine(omandab teadlikult uut) Teistmeline : suhtlemine eakaaslastega Täiskasvanu : kutsealane tegevus

Psühholoogia

31

doc

Erivajadustega laste Identifitseerimine

Eneseregulatsioon ­ oskab vaikselt olla, oma järjekorda oodata. Koolilaps peaks oskama liigelda, bussiga, jala jne. (see on siis üldorienteeritus). Eakaaslastega suhtlemine, oskavad tutvuda, oskad koos mängida jne. Järjest iseseisvam ja oskab ise tutvuda iseseisvalt, tekivad meeskonna mängud jne- ja rakendavad ka füüsilisi oskusi, mis neil on. Metatunnetus on ka: hakkab aru saama, mis ta peas toimub. 10-14 a ­ juhtivaks peaks saama abstraktne(ehk verbaalne( mõtlemine u 12-14 areneb motivatsioon, õpisoskuste edasine aru + metakognitsiooni suurem areng. (et iseenda juthida nüüd juba, mitte tsk-st) Identiteedi kujunemine, + ainealases teadmised ja oskused muutuvad tähtsaks. Oskavad ka spetsiifiliselt õppida. Lõpuni endaga hakkama saamine. JÄRGMINE LOENG: HINDAMISMEETODID Jagunevad kaheks, mida saab lastea rengu, oskuste ja taseme hundamisel: psühhomeetriline ja impressionistlik suund:

Erivajadustega laste pedagoogika

Kommentaarid (0)