Mõnus Eestimaa (3)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

pdf

Strukturalism

Strukturalism: Aigi Heero Strukturalism Strukturalistlik lähenemine: ideelis-formaalsete struktuuride tuvastamine. Mihkel Tiks: Korvpalliromaan. Tln, 1985. Mängu struktuur (2 poolaega) ­ inimelu struktuur (enne ja pärast sportlaskarjääri) ­ teose struktuur (Mängu algus ­ Keset mängu ­ Mängu lõpp). Strukturalismi põhiidee: kogu inimkogemus allub teatavatele struktureerivatele põhimõtetele ja reeglitele. St kui autor loob teksti, kasutab ta (alateadlikult või teadlikult) teatud reegleid, mis on seatud kas teatud institutsioonide või ajastule omaste joonte poolt. Niisamuti alluvad ka kirjandusteosed kindlatele skeemidele: on ju nt armastusromaanil teatud kindel ülesehitus, nagu ka muinasjutul vms. Strukturalismi aluseks on Ferdinand de Saussure'i (1857-1913) strukturaalne lingvistika ,,Üldise lingvistika kursus" (1916) Keele ja kõne eristamine: Langue ­ märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem Parole ­ konkreetne kõnesündmus, keelesüsteemi praktiline

Kirjandusteadus

2

docx

Traditsioonid peres, kirjand

tegevust kui igav peaks lihtsalt istudes hakkama. Väga huvitavad on vahelduvad traditsioonid. Näiteks loositakse paljudest pakkumistest midagi uut ja huvitavat välja. Enda pere traditsioonidest ei meeldi mulle sünnipäeva hommikul koogiga äratus kui see juhtub just päevale mil ei pea vara ärkama, aga tavaliselt olen suutnud ikka edasi magada. Viimasel ajal ongi seda minu puhul vähemaks jäänud, sest ma kipun hommikuti päris havals tujus olema. Väga mõnus traditsioon meie peres on pühapäeval pannkookide söömine, ema enda tehtud maasika toormoosiga. See ei ole päris hästi tööle veel hakanud ikka ja ikka kipub osa pühapäevi vahele jääma aga loodan et see muutub. Küsisin ema käest ka mida ta meie pere traditsioonidest arvab, ta loodab ja annab enda parima et neid tuleks juurde, tema unistuses on iga nädal ühe lapsega kohvikus käija, pikalt istuda, rääkida ja muidugi nautida head sööki ka.

Ühiskonnaõpetus

80

docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Reisijad kõiguvad siia ja sinna, siia ja sinna, (õõtsu ühele ja teisele poole) kogu pika päeva." LINNUPOJAKE · Loe järgmist salmi ja tee nõutavaid liigutusi. "Siin on pesa, soe pesa, kuhu linnupojake pugeda võib varjule. (Põimi käed ümber lapse ja tõmba ta lähemale). Siin on pesa, kindel pesa, kus mu linnupojake laulda võib ja mängida. (Ulata lapsele mänguasi.) Siin on pesa, mõnus pesa, kus mu linnupojake minna võib nüüd tudule." (Kiiguta last õrnalt ja tee, nagu jääksid magama). LEMMIKLUULETUSED · Otsi lapsele humoorikaid ja sõnamängulisi luuletusi. · Loe luuletusi koos lapsega. · Loe ilmekalt, näitle kaasa ja püüa etendada lapsele luuletuste sisu.  · See on väga hea võimalus lapse sõnaliste oskuste arendamiseks. JÄRJESTAMINE · Enese eest hoolitsemist (käte pesemine, riietumine, hammaste pesemine

Alushariduse pedagoog

3

doc

Minu perekond

Saaremaale. Sõit sinna oli omamoodi elamus, sest mina ei olnud varem praamiga sõitnud. Uue koduga ja uue eluga harjumine võttis meil natuke aega. Pikkamööda tekkisid aga uued tuttavad, uued sõbrad ja nii tutvus ka mu ema minu praeguse isaga. Tema on ehtne saaremees, kes oskab rääkida huvitavaid lugusid saare elust. Mõned aastad tagasi sai maha peetud ka suur pulmapidu. Kokku kutsuti sõpru ja sugulasi igast Eestimaa nurgast. Niisiis ongi minu perekond kolmeliikmeline, kus olen mina, minu ema ja minu isa. Lisaks on meil paar kodulooma. Meil on ka truu koer Tommi, kes valvab meie maja, kui meid parasjagu kodus pole. Kui jõudis kätte sügis, siis pidin minema esimesse klassi. Algul õppisin ma Aste Põhikoolis. Sain seal õppida vaid mõningad aastad. Siis kolis meie perekond aga Kärla valda. Alates viiendast klassist õppisin ma juba Kärla Põhikoolis. See oli väga tore kool. Õpetajad oli

Kirjandus

56

pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997  2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2  3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N?

Kirjandus

102

doc

Mängud

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................

Mäng

110

doc

Ristumine peateega

Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast  2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2  3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola

Kultuur

3

docx

Hundi näidend

00Karnevali teema: Hunt ,,Tibi ja tema probleemid" Õpetaja: Ma olin just enda ülikooli õpilastega metsa ääres, kui mulle tuli mõte: ,, Annaks neile tegevust ja saadaks nad hunti otsime." Mõtlesin veel, et nad peavad tõestuseks tooma ühe pildi tooma hundist metsas. Andsin igale ühele fotoka. Inimesed olin ma paaridesse jaganud. Hanna-Liisa: ,, Miks mina pean Jaaniga paaris olema? Ta on nagu täiega nõme." Õpetaja: ,,Hakkage minema! Pigem praegu, enne kui pime pole." Hanna-Liisa:" Pfuff, okei, aga nagu, kui meeldi ää, siis mina tulen ära!" Õpetaja: ,,Jaan ja Hanna-Liisa läksid metsa." Jaan: ,, Me ei ole siin metsas ainsad, nii, et ole ettevaatlik!" Kährik: ,, Arrr... Mis te teete minu maadel?" Jaan: ,, Ma ju ütlesin..... Ega see ju üksinda sinu maa pole, siin nagunii veel sadu loomi.." Kährik: ,, Ah no siis pole probleemi! Võite nüüd edasi

Teatriõpetus

Kommentaarid (3)