lima (kr flegma),must sapp (melas chole) ja sapp (kr chole). Milline neist kehamahladest on ülekaalus,selline on ka inmese temperamenditüüp. Flegmaatik ülekaalus lima, inertne ehk liikumatu tüüp. Sangviinik ülekaalus veri, tugev tasakaalutatud,liikuv Melanhoolik must sapp, nõrk tüüp Koleerik kollane sapp, tugev,tasakaalustamata,liikuv Neurofüsioloogiline teooria Neurofüsioloogia järgi on temperament närvi protsesside tugevuse,liikuvuse ja tasakaalutuse järgi- sangviinik,flegmaatik,melanhoolik ja koleerik. E.Kretschmeri teooria * üleval kehaehtitused* I.Pavlov teooria TKT test,iseloomu tüübid; 1)Mõtleja tajub maailma läbi loogika 2)Kunstnik tajub maailma läbi emotsioonide ja reageerivad ka läbi emotsioonide 3)Keskmine käitub vastavalt olukorrale. H.Eysenck teooria- Eristab kahte paari ; Ekstravertsus ehk väljasuunatus & introvertsus ehk sissesuunatus ja emotsinaalne stabiilsus & neurootilisus.Ekstravertide erutustase on
- Psühholoogia eksperimendi piirid: - Eksperimenti ei saa kasutada juhul kui on vähimgi kahtlus, et eksperiment võiks mõjuda KI-le halvasti või koguni ohtlik a.la enesehinnang langeb. - Eksperimendist tulenevad järeldused võivad olla muundunud, kuna eksperimendi situatsioon on ääretult ebaloomulik - Eksperimendi tulemused võivad oluliselt sõltuda Ki motivatsioonist, psüühilisest seisundist (väsimus, stress, rõõm jms), eskperimentaatori käitumisest (kärsitus jms), Ki somaatilisest seisundist (peavalu, nohu jms) 2) Vaatlus On tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu - Vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku, ei kasutata üksinda, kasutatakse teiste meetoditega koos. - Psühholoogiline vaatlus on psühholoogiliste nähtuste eesmärgipärane ja valiv tajumine, kus on loodud: - Hüpoteesist lähtuv vaatluse plaan
10) Missugune närvisüsteem on tahtele allumatu Autonoomne närvisüsteem selle kaudu toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine 11) Kolm põhjust, miks ei mäleta imikuiga * Närvirakkude vahel on vähe seoseid * Puudub mina tunne ja kõneoskus. * Aju pole sündides küps. Aju poolkerade asümmeetria- kuigi vasak ja paarem ajupoolkera näivad väliselt sarnased, talitlevad nad erinevalt. Paremas poolkeras- nägemiskeskus, emotsioonid, musikaalsus, kujutlusvõime. Ülesandeks kujunditega opereerimine, orienteerumine, eristamine. Ülesandeks on sõnalise info töötlemine, mis toimub sünteetiliselt. Vasakus poolkeras- kõnekeskused, arvutamine, kirjutamine, loogika. Ülesandeks on sõnalise info töötlemine, mis toimub analüütiliselt 12) Miks on tähtsad sünnieelse arengu 8 esimest nädalat Sünnieelse arengu 8 esimest nädalat on tähtsad, sest sel perioodil hakkavad kujunema närvisüsteem, süda ja kehaosad
· Dualism õiged ja valed arvamused. · Paljusus ebameeldiv arvamuste paljusus. · Relativism kõik teadmised on suhtelised, sõltuvad kontekstist, inimese perspektiivist. · Pühendumine relatiivsusele kasutab kontekstist sõltuvuse ideed oma elus. Teeb valikuid oma sisemiste väärtuste kohaselt, arvestades ka teistega. Psühholoogia kui psüühika uurimine Psüühika on: · psüühilised protsessid: aisting, taju, mälu mõtlemine, keel, kõne, emotsioonid, käitumise juhtimine · koos avalduva käitumisega. Psüühika on otseselt seotud närvisüsteemi tööga, eriti ajus toimuvaga · Aju koosneb 20 miljardist kuni triljonist närvirakust · Närvirakkude vahel moodustub võrgustik, mis koosneb 1000 000 000 000 000 kvadrillionist ühendusest · Aju on üks keerukamaid asju maailmas Psüühika eesmärk · Psüühika eesmärk maailmast tervikpildi loomine, ümbritsevas toimuvast
· Kes kirjeldasid inimese temperamenditüüpe? Esimese temperamenditeooria loojaks peetakse Antiik-Kreeka arst Hippokratest ja mitu sajandit hiljem elanud rooma arst Claudius Galenost. Nemad töötasid välja nn kehamahlade teooria, mille järgi temperamendi määrab kindlaks üks inimese keha põhimahlast: veri (kr. sanguis), lima (kr. flegma), must sapp (kr. melas chole) ja kollane sapp (kr. chole). Siit tulenevad tänapäevalgi tuntud temperamenditüüpide nimetused: sangviinik, flegmaatik. melanhoolik, koleerik. Nende antiikteadlaste põhiliseks teeneks tuleb lugeda seda, et nad olid temperamenditüüpide "ristiisad" ja andsid neile nimetused, veelgi olulisemaks aga seda, et nad oskasid näha nelja põhitüüpi, mida tunnustatakse tänapäevalgi. · Milline inimene on melanhoolik? Koleerik? Sangviinik? Flegmaatik? Melanhoolik: kurvameelne, murelik inimtüüp. Koleerik: kergesti ärrituv, tundlik, äge inimtüüp
Ekstravert Introvert · Teda huvitab see, mis toimub ümberringi · Teda huvitavad iseenda mõtted ja tunded · On seltsivam, otsib rohkem tuge teistelt · Vajab rohkem privaatsust ja vähem tuge teistelt · Tähelepanu on lühiajalisem · Ajutegevus on aktiivsem ning keskendumis- · Saavutab suurima intensiivsustaseme grupis võime suurem talle sobivad püsivat tähelepanu · Psüühilise tasakaalu säilitamiseks on vaja nõudvad ülesanded rohkem und · Vajab vähem und aju välja puhkamiseks 2 Meelelisus vs intuitiivsus Terminitega tähistatakse erinevusi selles, kuidas inimesed informatsiooni vastu võtavad.
kontrollida. Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse 1879. aastat kui Wilhelm Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Psühholoogia algeid võib leida antiikajast (Aristoteles, Hippokrates, Galeos). Kehamahlade teooria inimese temperamenditüübi määrab ülekaalus olev kehamahl. Ekslikult arvati, et kehamahlu toodab aju. Nende kehamahlade järgi on saadud tänapäeval tuntud temperamenditüübi nimetused : · veri sanguis sangviinik · lima flegma flegmaatik · sapp chole koleerik · must sapp melaschole melanhoolik Psühholoogia teoreetilised suunad Eristatakse mitmesuguseid teoreetilisi suundi (ehk koolkondi). Igal suunal on inimesest oma arusaam. Psühhodünaamiline psühholoogia Sigmund Freud Rõhutakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule Biheiviorism John Watson Uurida saab seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda
Keskaju automaatsed liigutused, temp. reguleerimine ja valu tajumine. Väikeaju asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine. Vaheaju kehast ja meelelenduitest tulevneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja. Taalamus virgus ja tähelepanuseisund. Hüpotaalamus kehatemp., ainevahetus, nälg. Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused. Kukla e. oktsipitaalsagar nägemine Oimu e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine Kiirusagar info, mis tuleb seljaajust, selle vastuvõtmine Otsmiku e frontaalsagar mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson pikk jätke, mis juhib
seoseid. 2. Mida tähendab kehamahlade teooria? Selle teooria kohaselt määravad inimese temperamendi tema kehamahlad: veri (ld k sanguis), lima (kr k flegma), must sapp (kr k melas chole) ja kollane sapp (kr k chole). Vastavalt sellele, milline kehamahladest on ülekaalus, on ka inimese temperament. Kehamahlade võõrkeelsetest nimetustest on tuletatud ka tänapäeval kõne all olevad temperamenditüübid sangviinik, flegmaatik, melanhoolik ja koleerik 3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng? Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt rajas Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil uurima inimese psüühikat 4. Millised psühholoogia harud on olemas? Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega.
Algajad ja eksperdid Harjutamine, Vigadest õppimine, Osadeks jaotamine, Tegevuste automatiseerumine. Teadmiste mõju ülesande lahendamisele uurinud deGroot (1966) ja Chase & Simon (1973) Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. 23. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Mida uuris Galton? Teaduslikus tähenduses - Arukus, taibukus (võime asjadest aru saada ja arutada) Galton uuris inimeste vaimseid võimeid 24. Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). Binet Test sisaldas kokku 30 ülesannet. Eeldusel, et lapse vaimne vanus peaks vastama tema teadlikule vanusele, alustati lapse eale mõeldud testist. Kui ta tegi seal vea, siis anti talle aasta noorematele mõeldud test. Vajadusel
Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt ja ei ole erilist erinevust tulemustes, mis on mõõdetud kas kuus tundi või kuus päeva pärast esialgset salvestamist. 26. Mis on valemälestused? Kuidas tekivad? Valemälestusi (pseudomälestused) defineeritakse tavaliselt kui ebakorrektseid uskumusi minevikusündmuste kohta, mis on saanud mälu pärisosaks ja mille tõesust inimene ise usub. Need võivad olla mõjutatud/tekitatud mälestused. 27. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Mida uuris Galton? Mille lõi Binet? Inetlligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Galton uuris inimese vaimseid võimed ja teda võib pidada nende süstemaatilise mõõtmise algatajaks. Binet lõi IQ testi, millele tuginedes oleks võimalik objektiivselt kindlaks teha õpiraskustega lapsi ning suunata neid õppima eriprogrammi alusel. 28
liigutused, sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine, Temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine, koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine; Vaheaju- kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija VA jagun: Taalamus-virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus; Hüpotaalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, Amügdala e mandelkeha- emotsionaalsed sündmused, Limbiline süsteem -Amügdala, hipokampus Väikeaju- asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine basaalganglionid;. Suuraju - koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine. SA sagarate funktsioonid- Kukla e oktsipitaalsagar- nägemisinfo töötlus, Oimu e temporaalsagar – kuulmisinfo, mälu,
Väikeaju asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine basaalganglionid Vaheaju kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija Taalamus virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem Amügdala, hipokampus Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine.
Väga oluliseks said püsikliendid, tähtsaks said ühised väärtused organisatsiooni sees. Oluline on see et töötajate väärtused ühtiksid ettevõtte väärtustega. Töötajatel oli suurem vabadus ja nad saavad ise otsustada ja vastutada enda eest. Juhtimine delegeeriti erinevatele tasanditele. Ei olnud enam ainuvalitsemist ehk ainsat juhti. Oli mõlemapoolne lojaalsus ja meeskonnatöö. Kujundati ühised väärtused. 4. Mis on emotsionaalne intelligentsus (EQ)? Millised kompetentsid näitavad kõrget EQ taset? Emotsionaalne intelligentsus on võime teadvustada enda ja teiste tundeid ja emotsioone, oskus tundeid üksteisest eristada ning kasutada saadud informatsiooni juhtimaks oma mõtlemist ja tegevust. Põhilised kompetentsid on eneseteadlikkus, enese juhtimine, sotsiaalne teadlikkus ja suhete juhtimine. · Eneseteadlikkus emotsionaalne eneseteadlikkus võime jälgida ja aru saada oma emotsioonidest, samuti ära
ja Lillian Gilbreth'id. 2. Selgitage "Hawthorne efekti" olemust. - sotsiopsühholoogiline nähtus, mille kohaselt teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse tulemusi. Näiteks mõjutab juhtkonna või kaaslaste tähelepanu tööviljakust. - Grupiliikmed ei taha teistest halvemad olla, ollakse valmis rohkem panustama grupi nimel. - Grupis suhtlemine soodustab tulemuse saavutamist, kuna töö ei tundu enam nii rutiinne. 3. Selgitage ,,Juhtimine eesmärgi kaudu" olemust. Peter Drucker (sünd 1909 Austrias) Eesmärgi kaudu juhtimine põhineb iga töötaja eesmärkide defineerimises ja seejärel nende tegevuse võrdlemises ja juhendamises vastavalt seatud eesmärgile. Selle eesmärgiks on parandada organisatsiooni võimekust ühendades erinevaid väiksemaid eesmärke kogu organisatsioonis
kuigi nad ei ole kedagi nii rääkimas kuulnud. 7) Keerulisemad lausungid – 2-25 eluaasta 8) Ülereguleerimine – 3-4 eluaasta. Laps hakkab tegema vigu mida ta varem ei teinud, ilmutades grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid ka erandsõnadel. („Kevad tulevad palju palju“ näidates et ta teab mitmuse sõnalõppu –d või siis „Isa tuis“ andes teada, et on saanud selgeks mitmuse kolmanda pöörde. Mõne aja möödudes laps selliseid vigu enam ei tee. 22.Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Mida uuris Galton? Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Üldine vaimne omadus, mis avaldub võimes planeerida, ete näha olukordi, mõtelda üldistes kategooriates, mõista keerulisi ideid, õppida varasematest kogemustest ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni. Sir. Francis Galton (1822-1911) – uuris inimeste vaimseid võimeid. Tema
o Eksperimenti ei saa kasutada juhul, kui on vähemgi kahtlus, et eksperiment võiks katseisikule halvasti või koguni ohtlik. (enesehinnang langeb, kui tulemus teada saadakse või inimene on näiteks haige) o Järeldused võivad olla muundunud, kuna situatsioon on ääretult ebaloomulik. o Tulemused sõltuvad katseisiku emotsioonist, psüühlisest seisundist (stress, rõõm, armunud), eksperimentaatori käitumisest (kärsitus), somaatilisest seisundist (peavalud, nohu) · Psühholoogia eksperimentide tüüpmudel: o Kontrollgrupi meetod (A võrdlus B-ga) Mingi psühholoogiameetodi abil mõõdetakse mingisugust psühholoogilist nähtust, saadakse tulemus A. See on kontrollgrupi keskmine tulemus A.
2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin, Yerkes, Maslow, Rotter, Zuckermann) 4.2. Motivatsiooniseisundid ( seadumused, soovid, kavatsused, püüdlused, kiindumused, kired) 4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter) 4.4. Emotsioonide liigid (seisundid, kõrgemad tundmused, empaatia, alaväärsuskompleks), põhiemotsioonid (P.Ekman) 5
psühhiaater – eriarst, kes võib ravimeid välja kirjutada (6+2a) nõustamine- igapäevaelu probleemidega toimetulemine teraapia – suunatud konkreetse psüühikahäire ravile Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: psühhofüüsika – kuidas välismaailma tajume psühhofüsioloogia – protsessid kehas aju tasemel o psühhofarmakoloogia – kuidas mõjuvad ravimid ajule isiksuse psü. – kuidas üksteisest erineme sotsiaalpsü. –kuidas käitutakse grupis arengupü. – kuidas areneb laps, mis protsessid, mis vanuses; nüüd ka täiskasvanute areng neuropsü. – millised funktsioonid mis aju eri osades, kuidas kahju parandada Rakendusliku orientatsiooniga: kliiniline psü. – erinevate häirete diagnoosimine ja ravi õiguspsü. – isikute äratundmine o korrektsioonipsü. – kas süüalune parandab käitumist o kriminaalpsü. – ekspertiisid teo arusaamiseks organisatsioonipsü
psühhiaater eriarst, kes võib ravimeid välja kirjutada (6+2a) nõustamine- igapäevaelu probleemidega toimetulemine teraapia suunatud konkreetse psüühikahäire ravile Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: psühhofüüsika kuidas välismaailma tajume psühhofüsioloogia protsessid kehas aju tasemel o psühhofarmakoloogia kuidas mõjuvad ravimid ajule isiksuse psü. kuidas üksteisest erineme sotsiaalpsü. kuidas käitutakse grupis arengupü. kuidas areneb laps, mis protsessid, mis vanuses; nüüd ka täiskasvanute areng neuropsü. millised funktsioonid mis aju eri osades, kuidas kahju parandada Rakendusliku orientatsiooniga: kliiniline psü. erinevate häirete diagnoosimine ja ravi õiguspsü. isikute äratundmine o korrektsioonipsü. kas süüalune parandab käitumist o kriminaalpsü. ekspertiisid teo arusaamiseks organisatsioonipsü. kuidas käitutakse tööl reklaamipsü
reguleerimine. - Suuraju: aju suurim osa, jaguneb kaheks poolkeraks. Mõtlemisprotsessid Talamus – edastab meeleorganitest (v.a haistmine) tulevat informatsiooni ajukoorde. Tahtmatud, emotsioone väljendavad liigutsed. Virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus. Hüpotalamus – kehatemp, südame löögisagedus, nälja- ja janutunne, ainevahetus. Koos ajuripatsiga ka keha kasvu ja sugulist arengut. Hormoonide kaudu ka inimese käitumine, emotsioonid. Limbiline süsteem – aju naudingukeskuste piirkonnad, kontrollib enesesäilitamise funtsioone – söömine, agressiivsus, paljunemine. Ka oluline roll õppimises ja mälus. Sügaval oimusagaras Basaalganglionid – koos väikeajuga töötab peenmotoorika koordineermisel. Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud – basaaltuumad: juttkeha ja mandelkeha. Mandelkehal on tähtis osa emotsioonide kujunemisel.
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad
neelab tugevasti rohelist ja sinist valgust, olles seetõttu punane. Kolvikesed tagavad intensiivse valguse korral värvilise nägemise. Sisaldavad kolme erinevat nägemispigmenti fotopsiini, mis erinevatel valguse lainepikkustel. 49. Punase, rohelise, sinise lainepikkus. Punane 575 nm Roheline 535 nm Sinine 430 nm 50. Unenäod. Järjestikused kujundid, pildid mida tuntakse une ajal; unenägudega kaasnevad emotsioonid. Teadus on ignoreerinud unenägude uurimist. Tabu teema. Unenägude funktsioon on teadmata, palju erinevaid teooriad. Psühhoanalüütilised, füsioloogilised, teoloogiline, psühholoogiline. Evolutsiooni teooria. Magades ollakse valmis. Taastusteooria. Õppimise soodustamise teooria . 51. Õudusunenäod. Põhjused: Lahendamata jäänud probleemid, Pingeline elurütm, Alateadlik viis väljendada oma hirmu, Liigne alkoholitarbimine, Tervisehädad ja ravimitesöömine 52
- Tegelevad tulevikule või minevikule mõtlemisega, on hajameelsemad loogikale põhinev analüüs? - Mõtleb peaga - Lähtub eelkõige puhtast loogikast - Tahab jõuda õige lahenduseni tunnetel põhinev analüüs? - Mõtleb südamega - Lähtub emotsioonidest nii enda kui teiste omadest - Tahab jõuda lahenduseni, mis on inimeste jaoks meeldivaim 10. Kirjelda emotsionaalsuse intelligentsuse (EQ) nelja komponenti? Emotsionaalne intelligentsus on võime teadvustada enda ja teiste tundeid ja emotsioone, oskus tundeid üksteisest eristada ning kasutada saadud informatsiooni juhtimaks oma mõtlemist ja tegevust. Põhilised kompetentsid: Eneseteadlikkus emotsionaalne eneseteadlikkus võime jälgida ja aru saada oma emotsioonidest, samuti ära tabada nende mõju töö tulemustele ja suhetele adekvaatne enesehinnang - oma tugevate külgede ja ka oma piirangute realistlik hindamine
kindlakujulise struktureerimise. Orgaaniliste vajaduste kujunemise üheks ajukeskuseks on hüpofüüs ehk ajuripats, mille talitlusest sõltub paljude teiste sisesekretsioonimehhanismise töö. Aktiivsus vajaduse rahuldamiseks on saadetud pidevast tegevuse vaheastmete tulemuste ja soovitaba lõpptulemuse võrdlemisest varasemate programmide ja programmerituga. Rahuldamisel kaob motivatsiooniline pinge ja tekivad pos emotsioonid. Teatud tegevus kinnistub fondis. Järgmine kord lülitatakse see programm juba automaatselt sisse. Lk 74 skeem! Vajaduse areng toimub vajaduse rahuldamise objektide arengu kaudu. Esemelise sisu muutumine viib ühtlasi vajaduse rahuldamise viiside muutumisele. Tootmise ja loometegevusega luuakse objekte tarvete rahuldamiseks ja tekitavad seoses sellega uusi tarbeid. Varem vahendina esinenud objekt muutub
saavutamiseks suhtlemise vahendusel. - Liider - see gruppiliige, kes kõige rohkem suudab teisi suunata ja grupi tegevust korraldada. - Ametlik juht - määratud või valitud inimene, kellel on ametlikud volitused juhtida teisi organisatsiooni liikmeid. - Mitteametlik juht - inimene, kellel on mõjuvõim ja kellele teised grupiliikmed järgneda tahavad. Liidrite tugevad isiksuse omadused: - intelligentsus (emotsionaalselt tasakaalukad ja küsed) - sisemine motivatsioon - hoiak inimsuhetele Ülesande täitmise ja grupi säilitamise allikad ja vahendid: - Liidri isiksuse omadused ja tunnused. - Käitumisteooriad. - Situatiivsed eestvedamise teooriad. - Karismaatiline liider - inimene, kes oskab võimendada oma eeldusi ja on võimeline järgiaid eriliselt mõjutama. 10 Eestvedamisstiilid:
Vahekord: Eelmäng Suguakt Järelmäng N 5 3 7 M 1 3 0 Tundlikud kohad kehal:huuled, käe sisekülg, Rind, tuharad, kael, jalg, käsi Naised: otsmik , naba ümbrus, selgroog, tupp, kliitor, mehed: juuksepiir, kõht, kubemepiirkond, suguti 29.Intelligentsuse mõiste ja teooriad. Intelligentsuse mõõtmine. Tuntuimad testis. Eestilised probleemid testmisel Intelligentne inimene on taibukas, tark, haritud. Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Teooriad: Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus- on kaks teineteisest erinevat intelligentsust, fluiidne peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides. Haripunkt saabub inimesel 20 eluaasta paiku. Kristalliseerunud sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ning nende rakendamist
Räägitakse 3 liiki stigmast: 1. füüsiline stigma (pikk, lühike, lonkav, ratastoolis istuv, füüsilised erinevused, mida pannakse tähele, erisusena tavapärasest) 2. Isiklik stigma (veidrad kalduvused - hakkab lugema luuletusi, homoseksuaalsus, mõni räägib nii kõva häälega, et paistab silma) 8 3. grupistigma mingi teise grupi liige grupis, kus sedatüüpi inimesi tavaliselt ei ole (nt endine vang asub õppima magistriõppes). Stigma on olemas siis, kui teised vaatavad sellele persoonile, teise pilguga (ta on teistugune), kui seda pilku pole, puudub ka stigma. Stigmatiseeritu käitumisstrateegiad. Goffman ja tema jüngrid on stigma raames käitumist palju uurinud. Stigma on väljastpoolt pealesurutud tähelepanu nt keegi on pime, tuleb ise üksinda kooli ja keegi hakkab teda selle tõttu
– basaalganglionid Liigutuste täpsus. Vaheaju – kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija. Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest. Taalamus – virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus 9 10 – kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, seksuaalse käitumise olulised keskused Amügdala e mandelkeha – emotsionaalsed sündmused (emotsionaalne õppimine) Limbiline süsteem – Talamus, amügdala, hüpotalamus (emotsioonid, motivatsioon) Aju on lateraliseerunud Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades. Corpus Collosum- Kus info saadetakse ühest ajupoolest teise. Otsmiku ehk frontaalsagar: Analüüsimisvõime, järeldusvõime, planeerimisvõime.
Emotsioonid ja isikutaju · Emotsioon: organismi reaktsioon stiimulile ja selle väljendus. Komponendid: füsioloogiline(nt käte higistamine), käitumuslik(zestid, väljendused), subjektiivne(tunne) Emotsioon võib tugevalt mõjutada taju. Nt kui varem päeva jooksul on inimesel olnud tugev negatiivne reaktsioon, näeb ta ka hiljem toimuvaid olukordi negatiivsetena. · Paul Ekman 6 põhiemotsiooni, mis on universaalsed kõigis kultuurides - rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Empaatia · Empaatia: võime asetada ennast teise inimese positsioonile, tajuda maailma teise silmade läbi. Empaatia ja apaatia peaks olema tasakaalus. Fritz Heider Atributsiooniteooria (atributsioon omistamine) Teooria räägib sellest, kuidas me seletame teiste inimeste käitumist, kuidas inimesed omistavad teiste käitumisele põhjuseid. · Inimese jaoks kõige ebamugavam seisund on määramatus ning see tingibki põhjuste
Mida kuivem hing, seda targem. Kaks kreeka filosoofi, 4. saj eKr, Platon ja Aristoteles. Platon otsis vastust kahele põhilisele küsimusele: ,,Kust on pärit inimese teadmised?" ja ,,Kuidas inimene maailma tunnetab?". Platon uskus, et on olemas igavene ideedemaailm, kus on inimese hing. Sündides tuleb hing sealt maailmast ja tal on kaasasündinult ideed olemas. Tunnetamine on ideede meeldetuletamise protsess. On olemas 6 põhiemotsiooni: rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Aristoteles oli Platoni õpilane. Ta sõnastas esimesena loogikareeglid (eeldus->järeldus) ja assotsiatsiooni seaduse (seoste tunnetus). Eitas kaasasündinud ideid, tema jaoks oli vastsündinu tabula rasa ehk puhas leht. Teadmsed kujunevad läbi aistingute. Hinged eri keerukusega: vegetatiivne üritab paljuneda, kasvada, laieneda nt. taimed, meeleline on olemas algelisel tasemel tunded nt
3-4 staadium ehk sügav uni. Kestab 30 minutit, sellel ajal võimalik unes käimine ja rääkimine, sest aju alles aktiivne. Üleminekuseisund, sarnaneb uinumisega. Kiire ehk paradoksaalne une seisund ehk REM-i uni (silmamunad liiguvad kiiresti). Südame löögisagedus on korrapäratud, võib ette tulla näolihaste, käte ja jalgade tõmblemist. 80% sellest ajast nähtakse unenägusid. [Aeglane ja kiire uni vahelduvad, 90-100minutilised tsüklid, 4-5 tsüklit). 11. Unehäired Unetus ehk insomina. Raskusi magamajäämisel, ärgatakse keset ööd ega suudeta magama jääda, ärgatakse hommikuti liialt vara. Magatakse mõni tund, kuid inimene ise ei tunne. See esineb naistel ja vanematel inimestel. Põhjuseks võib olla ka stress. Võivad tekkida ärevus, mäluhäired, hallutsinatsioonid, vägivaldne käitumine. Narkolepsia e kontrollimatu lühiajaline unevajadus. Tekivad 10-15 minutilised teadvusekaotused. Inimest haarab sügav uni
Selle madalaima psüühika vormi ülesandeks on tagada kasv, toitumine ja paljunemine. - Meeleline hing/aistimisvõime - on loomadel ja inimestel. See psüühika liik võimaldab tajuda ümbrust, kindlustades sellega liikumisvõimed. - Mõistuslik hing/mõtlemisvõime - on ainult inimestel. Mõistus on ainult inimesel ja selle poolest erineb ta kõigist loomadest. Temperamenditüübid: - Koleerik - kergesti ärrituv, tundlik, äge - Melanhoolik - kurvameelne, murelik, aeglane - Sangviinik - keevavereline, tormakas, seltsiv - Flegmaatik - tuim, loid, kannatlik 4 Wilhelm Wundt (1832-1920) - 1879 a - teadusliku psühholoogia tinglik sünnimoment - inimese psüühika uurimise katsed. Rene Descartes (1596-1650) Prantsuse filoosof ja mõtleja - «Arutlus meetodist».
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
