Mõisted 10.kl iseseisvaks tööks (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Lõik failist

Mõistete töö 10.klassile
Seleta mõisted ja too näiteid:

madlääni kultuur – 15 000 aastat tagasi hakkasid Lääne Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi nimetama nii Madeline koobaste järgi.
dolmen - Kivikalme. Need on suurtest püstistest kiviplaatidest ehitatud ning plaadiga kaetud kambrid. Sinna oli maetud korduvalt ja tihti pikema aja jooksul. Esines neoliitikumist pronksiajani Põhja-Aafrikas,Euroopas ja Aasia rannikul.

tsikuraat – Kõrge massiivne torn, mis aheneb astangutega ülespoole. ( Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linnas Uris. ) Paabeli torn,
püramiid- Haudeehitis ( mastaba ) mis on loodud vaaraodele. Kui ülikute mastabad olid maa-alused kividega vooderdatud hauakambrid ning selle kohal asus kastitaoline kiviehitis , siis vaarao jumalikkust arvestades pidi tema haudeehitis olema oluliselt suurem kui ühelgi alamal. Mastaba ehitatigi kõrgem, aga kõrgustesse tõustes pidi kivikuhi paratamatult ahenema. Tõenäoliselt nõnda jõutigi esialgu astmikpüramiidini kuid 4-nda dünastia ajal saadi astmete täitmise teel tõelised püramiidid. ( pealispind oli kaetud lihvitud kiviplaatidega )Püramiidid pole siiski ühtlane kivimass, neis on käigud mis viisid hauakambrisse,mis peale matuseid suleti. Püramiid ei olnud üksikehitis,vaid osa suurest “surnute linnast“. Vaarao haudeehitise läheduses olid tema sugulaste ja teiste ülikute mastabad või väikesed püramiidid. Mykerinose ehk Menkaura püramiid, Giza püramiidid, hafra püramiid.
Obelisk - Kivisammas mis on neljatahuline ning ülespoole ahenev. Vana Egiptuses olid obeliskid päikese jumala sümboliks. Tavaliselt olid need paari kaupa templite sissekäigu ees.( Obeliske on näiteks püstitatud ka Babüloonoas ja Assüürias )

sfinks – Inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju.(Sfinks Giza püramiidideväljal ) Mis oli kaljukünkast välja raiutud. Arvatakse,et Giza sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned.Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana-Egiptuse Vana Riigi perioodist.Sfinkside allee mis kulgeb Karnaki templist Luksori templini oli algselt 900 sfinksiga kuid nüüd on neid säilinud 300.
püloon- Templi väravaehitis mis asus templi kitsal küljel. Koosnes kahest ülespoole ahenevast müüriplokist,mis piirasid kitsast väravat. Pülooni ees lehvisid mastidel värviküllased lipud. Püloon oli samuti värviküllane, sest seda katsid värvilised reljeefid ja hieroglüüfkirja märgid.
kaljuhaud- Uue Riigi vaaraosid ei maetud enam püramiididesse vaid peideti hauarüüstajate eest kaljuhaudadesse. Need koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks. Seinad on kaetud värviküllaste maalingutega ja tekstidega .( Säilinud on kuningate org, Tutanhamoni haud )
antiikkunst – Vana- Rooma ja Vana-Kreeka kunst .
tempel – Algselt oli jumalatele pühendatud püha koht mis oli määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks hiljem said enamasti roomlastel neist raidkujude,maalide ning muu sellise aardekambriks kuid sinna ei kogunenud rahvas nagu kirikus tavaks. Kreeka tempel oli varieeruva põhiplaaniga,sammastega ümbritsetud hoone ,lameda viilkatusega. Naoses paiknesid jumalakujud. ( Marduki tempel ) Ühed vanimad templid olid savist ning puidust.Mesopotamias olid lihtsa nelinurkse kujuga ja ohverdamispaigana ehitatud, iseloomulik tempel oli tsikuraat. Egiptuses on säilinud sammashoovide ja saalidega templeid.
amfora - Kahe kandmega suur, maalitud ning kitsa kaelaga savinõu. Kasutati veini või õli hoiustamiseks ning veoks, harva urnina. ( Vana-Kreekas ja Vana- Roomas ) Auhinnana anti neid õliga täidetult panatenaiamängude võitjaile.

Amfiteater - Vana- Roomas etenduste korraldamiseks püstitatud teatriehitis,mis on ülalt katmata . Astmetena tõusvad istekohtade read ümbritsesid poolringkujuliselt või ovaalselt esinemisväljakut. Kujunes kreeklaste ja etruskide vabaõhuteatrite eeskujul. Esimesed amfiteatrid ehitati Pompeis (80 e-m-a-).Seal peeti gladiaatorite võitlusi, lavastati kiskjate ajujahte, merelahinguid ja muid teatraliseeritud mänge.Roomas, mille säilinud varemeid tuntakse Colosseumina mahutas u 50 000 pealtvaatajat.
kapiteel – Samba pea. Üks templi osa.Üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule.
dooria stiil- Kreeka arhitektuuri vanim stiil.Iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad,mistõttu ehitis mõjub raskepärasena ( eriti vanemad templid ), kuid kindlana.Dooria stiil on lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik - kettakujuline ehhiin ja sellel ruudukujulise plaadina abakus . Dooria stiili friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Triglüüfid on nelinurksed kiviplaadid, millel on kaks püstvaokest. Triglüüfidega vaheluvad metoobid on tavaliselt kaunistatud reljeefidega.
joonia stiil- Kreeka arhitektuuri hilisem,selle stiili sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum. Joonia sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Selle ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividefa ( nagu munavööt, helmisnöör, palmett) Abakus koosneb nn. rullispadjandist,mis lõpeb nurkadel teokarbi meenutavate voluutidega. Joonia stiili friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega.
korintose stiil- stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest.Korintose kapiteeli alaosa ( ehhiin ) on karika - või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid ( akantuselehed, väädid ja õied ), mis kujundavad eriti hästi ülemineku ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. Koriontose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged.
Krüselephantiintehnika- elevandiluust ning ülekullatud, näiteks Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju.
akropol – Kreeklaste pühapaik,mida seostati paljude müütidega. Praegu varemeis olev Ateena akropol on silmapaistvaim klassikalise kreeka arhitektuurimälestiste kompleks.
akvedukt - Lahtine või kaetud veejuhe. Kasutati hüdrotehnikas ning põldude ja asulate varustamisel veega. Kitsamas mõttes on akvedukt sillataoline kaaristu maastikul vee juhtimiseks üle orgude, jõgede ja teede. Akveduktid kuuluvad rooma ehituskunsti silmapaistvamate saavutuste hulka (Aqua Appia ja Aqua Claudia Rooma lähistel). Neist mõned on säilinud ja kasutusel veel tänapäeval, näiteks Pont -du- Gard Prantsusmaal.
triumfikaar - võidukaar.Võidukale Rooma väepealikule pühendatud auvärav. Püstitati vabalt seisva monumentaalse ehitisena (1 või 3 läbikäiku) ja kaunistati harilikult asjaomast ajaloosündmust kujutavate või allegooriliste reljeefidega. Tuntuimad on Tituse (1. saj II pool), Septimius Severuse (3. Saj) ja Constantinuse triumfikaar (4. Saj.)- kõik kolm Roomas.
Termid - avalik kümbluseasutus Vana- Roomas. Sisaldas rõivistut, higistamisruumi,leiget pesemisruumi, kuuma pesemisruumi ning jahedat basseini.Termide juurde kuulusid spordiväljakud, masseerimisruumid ning puhketoad. Rooma keisririigi ajal olid termid avaliku elu keskpunkte. Tuntumatest näiteks Nero.

arkaad (kaaristu) – Piilaritele või sammastele toetuv kaarestik ehk kaaristu. Kannab seina või laevõlve. Peamiselt esineb fassaadide, sisehoovide, kirikulöövide ja ristkäikudes. Näiteks La Place Nationale Prantsusmaal.
foorum - Vana- Rooma linnades turuplats , kohtu- ja koosolekuväljaks. Muistse nekropoli kohale rajatud turuplatsist kujunes roorumist Rooma ühiskonna elu keskuseks. Foorumit ümbritsesid templi.
Willendorfi Veenus- Lopsakate kehavormidega lubjakivist naisekujuke (kõrgus 10,3 cm), leitud 1908 Aurignaci kultuuri asulakohast Willendorfist (Austrias). Willendorfi Veenus on tuntuim noorema paleoliitikumi pisiplastika näide.

Ateena – Kreeka pealinn. Kreeka tähtsaim poliitiline, kultuuriline ja majanduslik keskus.
Colosseum - Amfiteater Roomas. Colosseum ehitati Flaviuste ajal.Kuni 405 toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused, hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega , mida korraldati umbes 526. aastani. Hiljem ei leidnud Colosseum enam kasutust, ühtlasi vähenes Rooma elanike arv drastiliselt. Colosseumi kasutati kivimurruna ja see jäi varemeisse. Oli neljakorruseline ellipsikujuline hoone, mille alumised korrused toetusid dooria, joonia ja korintose poolsammastega arkaadidele. Keskel asus areen , mida ümbritsesid istmeread (alumistel korrustel kivist, neljandal puust). Mahutas u 50 000 inimest.
Pheidias - oli 5. sajandil eKr elanud Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur , Myroni ja Polykleitose kaasaegne. Kasutas osavalt nii pronksi, marmorit kui ka kulda ning elevandiluud. Pheidiase teoste hulka kuuluvad akropolile püstitatud peaaegu 17 m kõrgune pronksskulptuur Athena Promachos, kulla ja elevandiluuga kaunistatud Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju.
Abu Simbel - Egiptuse lõunaosas Nuubias on Abu Simbeli kaks kivitemplit. Nad on saanud nime Abū Sunbuli linna järgi.Kaksiktemplid lasi ehitada vaarao Ramses II 13. sajandil eKr. Vältimaks templi jäämist vee alla peale Aswāni paisu ehitamist koliti kogu kompleks 1968. aastal teise kohta. Kolimiseks saeti kogu tempel tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku.
Zeus - Peajumal - on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal, titaanide Kronose ja Rhea poeg. Zeus oli ka külalislahkuse kaitsja. Tema püha lind oli kotkas ja püha puu tamm.
Kapitoolium - oli üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus , Rooma usuline ja poliitiline keskus , mis asub Tiberi vasakul kaldal Tiberi saare kõrval. See küündib merepinnast 42 m kõrgusele.Koosnes kahest kõrgendikust: päris Kapitooliumist ja linnusest.Linnuse laskis ehitada Tarquinius Priscus.Juba antiikajal , hiljem ka klassitsismiajastul nimetati Rooma Kapitooliumi järgi mitmeid hooneid ja linnakeskusi kapitooliumideks, eeskätt Lääne-Rooma riigi alal ja kolooniais, kuid ka Usa-s kus Kapitoolium on pealinnas Washingtonis . Praegu on Kapitooliumi keskel väljak, mida ümbritsevad muuseumid ja Senaatorite loss. Väljakul asub antiikne Marcus Aureliuse ratsamonument.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

zizzle Õppematerjali autor

Mõistete töö 10.klassile- madlääni kultuur,dolmen,tsikuraat,püramiid,obelisk,sfinks,püloon,kaljuhaud,antiikkunst,tempel,amfora,amfiteater,kapiteel- dooria stiil- joonia stiil,korintose stiil- krüselephantiintehnika- akropol- akvedukt- triumfikaar- termid- arkaad(kaaristu)- foorumKes või mis on?- Willendorfi Veenus?- Ateena- Colosseum- Pheidias- Abu Simbel- Zeus- Kapitoolium

Sarnased õppematerjalid

docx

Kunsti mõistete töö 10. klassile

Mis kool? Eesnimi Perenimi 10 Kunsti kontrolltöö III Asukoht 2011 I Seleta mõisted ja too näited: 1) Madlääni kultuur noorema paleoliitikumi hiliseim kultuur Lääne- ja Kesk- Euroopas (u XV-IX a.-tuh. e.m.a.), nimet. Prantsusmaal asuva Madeleine'i koopa järgi. Sai alguse arvatavasti Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid.

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajalugu 10. kl suur konspekt

,,KUNSTIAJALUGU" 1 Madlääni kultuur (17 000 - 12 000 eKR) Noorema paleoliitikumi hiliseim kultuur Lääne- ja Kesk- Euroopas. Algselt nimetati "Põhjapõtrade ajastuks", nimelt Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Nimetus Madlääni kultuur tuleneb Prantsusmaal asuva Madeleine'i koopa järgi. Arvatavalt sai alguse Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Kultuuriajastu hilisemal ajajärgul võeti küttimisriistana tarvitusele harpuun ja heitepuu. Malääni ajastu inimesed elasid mitte ainult koobastes, vaid kasutusel ka telgid. Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. Madääni ajastu töö- ja

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajaloo mõisted Vana-Rooma ja Vana-Kreeka

Valitsejaid hakati matma kitsasse ja sügavasse Kuningate orgu, looduslikku kaljusse raiutud hauakambritesse, kaljuhaudadesse. Suurte püramiidide ehitamine on lõpetatud. Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus, seal on üle kümne kaljuhaua, leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud. ANTIIKKUNST see jaguneb Vana-Kreeka ja Vana-rooma kunstiks ehk kõik need mõisted kuuuluvad sinna alla. TEMPEL pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht, hiljem jumaluse hoone mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu kirikud.Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajalugu mõisted

Kaljuhaud Egiptuses- Kuningate org, teisel pool Niilust. H. Carter avastas aastal 1922. Kaljuhaua, mis sisaldas Tutanhamonile kaasa pandud aardeid. Käigud kaljuhaudadesse olid tehtud maalinkutega. Sissepääsud olid hoolikalt peidetud. Kaljuhaudatest jäi mõnigi rüüstamata. Tutanhamoni hauakamber. Tutanhamoni hauakamber. Antiikkunst- see jaguneb Vana-Kreeka ja Vana-rooma kunstiks ehk kõik need mõisted kuuuluvad sinna alla. Tempel- pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht (kr.k temenos), hiljem jumaluse hoone (kr.k naos), mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud. Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist

Kunstiajalugu

odt

Kunstiajaloo m�isted

Kontrolltöö ,,Mõisted" 1) Madlääni kultuur noorema paleoliitikumi hiliseim kultuur Lääne- ja Kesk- Euroopas. Prantsusmaal asuva Madeleine'i koopa järgi. Sai alguse arvatavasti Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Küttimisriistana võeti kultuuri hilisemal järgul tarvitusele harpuun ja heitepuu. Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. 2) Dolmen- kivikalme liik. Esines neoliitikumist pronksiajani Euroopa, Põhja- Aafrika ja Aasia rannikualadel. Dolmenid on suurtest püstsetest kiviplaatidest ehitatud ja rõhtsa plaadiga kaetud kambrid, kuhu on maetud korduvalt, sageli pikema aja jooksul. Nt Carnaci lähedal Bretagne'is.

Kunstiajalugu

docx

Mõistete töö 10. Klassile

Mõistete töö 10. Klassile Kerli Loopman 10B Seleta mõisted ja too näiteid: Madlääni kultuur - 15 000 aastat tagasi hakati Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi nimetama madlääni kultuuriks Madeleine järgi. Dolmen - Hauarajatis, mis on tehtud kiviplaatidest ja ka kaetud sellega. Dolmenisse maeti inimesi peamiselt 4.-2. aastatuhat eKr. NÄIDE: dolmen Carnaci lähedal Bretagne'is. Tsikuraat - Massiivne torn,mis astangutena ülespoole aheneb. Mesopotaamia templite kõige originaalsem osa

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajaloo mõisteid

Mõisted Madlääni kultuur- Dolmeen- kiviplaatidest tehtud hauaplaat, ning seda katab ka kiviplaat Tsikuraat- Kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Tprni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Näiteks: Uri tsikuraat Püramiid- Ehitati vaaraodele hauakambriteks. Gizas asuvad püramiidid kuuluvad vana aja maailma imede hulka. Näiteks: Cheopsi püramiid, Chefreni püramiid ja Mykerinose püramiid Obelisk- Nelinurkne ülespoole ahenev sammas. Tavaliset paigutati templite ette. Tipp kaetud elektroniga. Näiteks: Luxori templi ees( 1 alles), Karnaki templi ees( 1 alles) Sfinks- kivist skulptuur, millel on tavaliselt ühendatud inimese ja looma keha vorme. Näiteks: Suur Sfinks, Luxori ja Karnaki templeid ühendab 3,5 km pikkune sfinkside allee. Püloon- Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravehitis. Kaljuhaud Egiptuses- Uue riigi vaarosid ei peidetud enam püramiididesse vaid kalju haudadesse, sest need

Kunstiajalugu

rtf

Kunstiajaloo mõisted 10kl.

Mõistete töö 10.klassile 1. madlääni kultuur- Lääne-Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks, 150 saj. tagasi 2. tsikuraat- Massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn Eanna tsikuraat Uris. Sumer, u. 2100-2050 e.m.a. Rekonstruktsioon 3. püramiid- hauaehitis vaaraole Esiplaanil Chephreni (142 m kõrge) püramiid, taga Cheopsi (algselt 146 m, praegu 136 m).püramiid. 27.-26. sajand e.m.a. 4. obelisk- Pikk, noole kujuline, ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas Cleopatra nõel Londonis 5. sfinks- lõvi keha ja inimese peaga skulptuuri, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat (Karnaki templist Luksori templini sfinkside allee, Egiptus) Criosfinkside(oinapeadega sfinksid) allee Karnak

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid