Määrimine (3)

Tallinna Tehnikaülikool - Masinaehitus - Masinaelemendid ii

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milleks on vaja kasutada määrdeainet vintsi reduktoris?
Millised on nõuded määrdeaine koostisele reduktorite gears korral?
Kui paksu õlikilet me vajame kontaktis?
Kui raskekerge on pumbata või transportida torustikus?
Kui suur hõõrdumine on kontaktpindade vahel?

Lõik failist

MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT
4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL
__________________________________________________________________________________
MHE0042 MASINAELEMENDID II
Kodutöö nr. 1
Variant nr.
A -4
B -3
Töö nimetus: Määrimine
Üliõpilane (matrikli nr ja nimi)
Rühm:
MATB
Juhendaja :
A.Sivitski
Töö esitatud:
07.02.2011
Töö parandada:
Arvestatud:

Milleks on vaja kasutada määrdeainet vintsi reduktoris?

Kontakti hõõrdumise vähendamine – väheneb kontaktis genereeritud soojus ning temperatuur on madalam.

Suurendab kontakti pinda, mille tulemusena survepinge kontaktialas langeb suuremale pindalale, järelikult on survepinge kontaktipiirkonnas väiksem.

Vähendab adhesiooni teket, tekitab kahe materjali vahele eralduskile - Üks materjal ei saa teiselt osakesi välja rebida või materjalid ei saa kokku ”kleepuda”.

Määrdeaine viib välja kahe detaili puutekohast kõvemaid osakesi, mis võivad põhjustada abrasioonkulumist.

Määrdeained hoiavad ära metallipinna korrodeerumise.

Millised on nõuded määrdeaine koostisele reduktorite (gears) korral?

Et ei tekiks korrosiooni.

Et määrdeaine oksudeeruks aeglasemalt.

Et õlikile jääks alles ka kõrge kontaktsurvega kontaktis.

Et õli ei vahutaks.

Õli ei seguneks veega.

Millised määrimise võimalused võiks kasutada reduktori korral (õli või tahke määre). Mis on õlivann-määrimise olulised asjaolud (miinused ja plussid)?
Reduktori määrimise võimalused:

Käsitsimäärimine (nii õli kui tahke määrimine): Tilgutamine, pintseldamine, survepritspihustamine, survepritsimine taheke määrdega.
EELISED: otsene kulu madal, saab kasutada hädaolukorras, lihtne teostada, lihtne kontrollida.
PUUDUSED: Esialgu liigmäärimine, suur õlikulu ja õlilekked, õlisaastumise risk.

Gravitatsioon -määrimine (õlimäärimine):
EELISED: lihtsad seadmed , õlivool on reguleeritav, lihtne kontrollida.
PUUDUSED: Torud võivad ummistuda, õlivool sõltub viskoosusest, õli saastumise risk on suur.

Udu-määrimine (õlimäärimine):
EELISED: väike kulumine ja hõõrdumine, väike hoolduskulu , puhtus .
PUUDUSED: õliudu lekkimisoht, piirandud õli viskoosusele, õli koostisained võivad düüse kulutada, düüside ummistuse oht.

Õlitõstjatega määrimine (õlimäärimine):
EELISED: Töötab hästi väikse ja keskmistel kiirustel, kus õli viskoosus on madal.
PUUDUSED:

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

121 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ilves01 Õppematerjali autor

kodutöö nr 1

määrimine

Sarnased õppematerjalid

docx

Liugelaagrite valik ja arvutus

3. Laagri pv-korrutise arvutus: pv = 250 0,689 =172,25 kPa m/s 4. Laagrile nõutava pv-väärtuse arvutus: [pv] = 2p v = 2 172,25= 344,5 kPa m/s Liugelaagri või selle materjali kindlaksmääramine tingimusest, et [pv] (pv)Lim 5. Tabelist 1 võib valitakse Metalliseeritud grafiit liugelaager mille (pv)Lim = 525 [kPa·m/s]. Materjali omadused: · Saab kasutada ilma määrdeaineta, kuid määrimine parandab töökindlust. · Hea järeleandlikus (väike kõvadus). · Korrosioonikindlus. Tabel 1. Mõnede laagrimaterjalide pv-kriteeriume määritult 3) Leida liugelaagri vähim lubatav lõtk eeldades, et: · Laagri radiaalkoormus ei muutu ajas · Ükski tolerants ega hälve seda väärust ei vähenda · Liiga väike lõtk toob kaasa laagerduse ülekuumenemise.

Masinaelemendid ii

doc

Masinaelemendid I - Kodutöö V - Pressliide

MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 5 Variant nr. A-2 Töö nimetus: Pressliide B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H

Masinaelemendid i

doc

HAMMASÜLEKANNE

MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Kodutöö nr 5 Hammasülekanne Hammasratta materjal C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 600 MPa, -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa). Hammasratta pinna kõvadus 400 HB Hammasratta hamba laius b = 25 mm; d jaotus = 200 mm; hammasratta moodul m = 2,5 (vt. Tabel 1).

Masinaelemendid ii

docx

Masinaelementide 4. kodutöö - Liistliide, hammasliide

MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: Liistliide, hammasliide A -3 B -8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB32 .......A.Sivitski.............. ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 06.01.2012 ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] 1. Algandmed

Masinaelemendid i

doc

Liugelaagri valik ja arvutus

MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: Liugelaagri valik ja arvutus A-1 B-7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 094171 MATB 42 .......A.Sivitski.............. Sergei Lakissov …………………........... ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ___________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td

Rakendusmehaanika

252

doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus

pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Materjaliõpe