ÜLESANNE NR.4 Variant 11. Määrata tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Lähteandmed: r = 10 mm R= 8,5 mm s = 1,5 mm d1 = 120 mm d2 = 140mm h = 150 mm H = 160 mm Materjal: teras 20, ГОСТ 1050-74 � b = 420 Mpa 1,5 150 160 O 120 O 140 Tooriku mõõdud:
ÜLESANNE NR.4 Varjant Nr.11 Kirjeldus: Määrata tõmbestansi mõõdud kahe- või kolme toperatsioonilisel stansimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele Materjal: teras 20 ГОСТ1050-74 Arvutamine Andmed R = 8.5 mm H = 160 mm h = 150 mm r = 10 mm s = 1.5 mm d2= 140 mm d1=120 mm Rm =340 MPa tooriku diameetri määramine D t =√ d 22+ 4 d 2 H toorik−1,72 rd 2−0,56 r 2
4. ÜLESANNE NR. 4 4.1 Ülesanne Määrata tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele Lähteandmed s = 1 mm d1 = 110 mm d2 = 130 mm H = 140 mm h = 1130 mm R = 9 mm r = 10 mm Materjal = Teras 08 ГОСТ 1050-74 𝜎b = 330 MPa s= 1 h= 130
74,700 H10 (+0,120) 74,700 H10 (+0,120) 74,125h10(−0,120 ) (+0,120) Tallinn 2017 7 Ivo Hein ÜLESANNE NR. 3 Teha detailide painutamiseks vajalikud konstruktiivsed arvutused: g) arvutada toorikute pikkused; h) leida painutusjõud või kalibreerimisjõud, i) arvutada templite ja matriitside mõõdud, Teha templite ja matriitside eskiisid. 1) Lähteandmed r = 7 mm l = 40 mm s = 3 mm Painutada koos kalibreerimisega Materjal: teras 40, ГОСТ1050-88 𝜎𝑏 = Rm = 580 MPa Painutatud osa pikkus neutraalkihis: 𝑟 7 Tegur x on määratud sõltuvalt suhtest 𝑠 = 3 = 2,333 x = 0,46 – võtan tabelist nr. 9
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest
jõutegur, mis konstantse magnetvoo korral on püsiva väärtusega U n - I n Ra CE = k E = , nn kus kE on elektromotoorjõu võrdetegur, magnetvoog, Wb; Un nimipinge, V; In nimivool, A; Ra ankruahela takistus, ; nn nimipöörlemissagedus, s-1. Pöörlemissagedus pööret sekundis on 1 1000 / 60 = 16,67 või s-1. s Elektromotoorjõu tegur sel juhul on 220 -105 0,2 CE = = 11,94 Vs. 16,67 Elektromotoorjõu tegur näitab kui suur vastuelektromotoorjõud tekib siis, kui ankur pöörleb kiirusega 1 radiaan või 1 pööre ajaühikus (sekundis või minutis). Seega elektrimotoorjõu teguri ühik ja suurus sõltuvad pöörlemissageduse ühikust rad/s, s-1, min-1.
mängu poole. Eraettevõtlus ajas oma juured järjest sügavamale. Lokkas üldine piraatlus. Oma nimel töötav varimajandus peksis peremeheta riigiettevõtlust nagu rannamees rotti. Pendel liikus äpardunud plaanimajanduse umbteelt ohjeldamatu turustiihia kuristiku poole. Vana sotsialistlik suurtootmine suruti üha sügavmasse kaitsekraavi.Käis riikliku omandi- „üldrahvaliku“, „sotsialistliku“ või olgu ta nimi tahes- ohjeldamatu mahaparseldamine. Oli käimas enneolematu varanduslik difenseerumine, toimus ebavõrdsuse plahvatuslik kasv. 1993. Aastal läks massiliseks tööstusettevõtete erastamiseks. Põhiliseks näitajaks seati kiirus. Kähku käest ära! Kompetentsusest oli asi kaugel. Tulemuse eest ei vastutanud mitte keegi. Tööstus, kui majanduse ja elu alustala ei võtnud isevoolu teel õiget ja kindlat kurssi. Esimise valitsuse koalitsioonilepe kõlas: „Eesti
keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikamine, õgvendamine ja painutamine; põhioperatsioonideks - raiumine, viilimine, puurimine jne. Põhioperatsioonidel saab detail joonisele vastava või sellele lähedase kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteedi. Sõltuvalt valmisdetailile esitatavadest nõuetest, võib teha veel täiendavaid operatsioone, mille eesmärgiks on detailidele uute omaduste andmine nagu pinnakõvaduse tõstmine, korrosioonikindluse tõstmine (tinatamine, emailimine). Koostude koostamisel üksikutest detailidest ja masinate koostamisel üksikutest koostudest sooritatakse lukksepa- koostamistöid, kus kasutatakse kõiki lukksepatöö põhioperatsioone
Kõik kommentaarid