KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5
VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline
55.a.naistel. · Munarakud valmivad Grafi põiekeses vedeliku sees ja üks korraga. · Erandkorras võib munarakk valmida ka mõne tunniga, kui noorel naisel on väga tugevad meeldivad emotsioonid mehe suhtes. · Eluiga on umbes 1 ööpäev, kuid "heas ja soodsas keskkonnas" umbes 23 ööpäeva! · Kõik munarakud on moodustunud juba lootelise arengu perioodil ja naise elu jooksul neid juurde ei moodustu. · Vastsündinu munasarjades on ligikaudu 400 000 munarakku, millest valmib elu jooksul umbes 400. Ovulatsiooniks · nimetatakse küpse munaraku väljumist munasarja follikulist. · Munarakk satub kohe munajuhalehtrisse. · Munarakk on valmis viljastumiseks. · NB! See on suguküpsuse tunnus, kuid mitte valmisolek raseduseks. · Ovulatsioon kordub umbes iga 28 päeva järel ja selle tagab aju ja munasarjade omavaheline koostöö. · Mis saab Grafi põiekesest
3. kilpnäärme ületalitlus 4. neerupealiste koore ületalitlus, mis omakorda võib põhjustadada suguhormoonide liigse produktsiooni (vt 2.punkt) Kasvu võivad mõjutada ka: 1. Pärilikud faktorid – vanemate pikkus 2. Sotsiaalsed faktorid – toitumine ja hügieen, õpetamine ja kasvatus (nii füüsilises kui vaimses mõttes), suguline küpsemine B. Lapse pikkuse ja kaalu hindamine. 1. Kasv – vastsündinu keskmiselt 50 cm, 1 aastaselt 75 cm. Esimese kahe elukuuga lisandub 3 cm kuul, 3. Ja 4. Elukuuga 2,5 cm kuus, 5-8.elukuuga 2 cm kuus ning 9- 12.elukuuga 1,5 cm kuus. Teisel eluaastal +10 cm, 3. +8 cm, 4-5. +6 cm. Kuni puberteedi alguseni on pikkuse orienteeruv valem H= 75+ (5cm x vanus aastates) 2. Kaal – vastsündinu keskmiselt a. Poisid 3200-3500, tüdrukud 3000-3300g b. Liiga suur sünnikaal ei tarvitse sugugi positiivne olla c
.................................................................................... 2 1 ARENG....................................................................................................................................3 1.1 Arengu seaduspärasused................................................................................................... 3 1.2 Lapse arengu jälgimine .................................................................................................... 6 1.3 Vastsündinu.......................................................................................................................7 1.3.1 Sünnijärgsed oskused.................................................................................................7 Vastsündinul on arenenud:.................................................................................................7 1.4 Imikuiga....................................................................................................
3) kilpnäärme ületalitlus 4) neerupealiste koore ületalitlus, mis omakorda võib põhjustadada suguhormoonide liigse produktsiooni (vt 2.punkt) Kasvu võivad mõjutada ka: 1) Pärilikud faktorid – vanemate pikkus 2) Sotsiaalsed faktorid – toitumine ja hügieen, õpetamine ja kasvatus (nii füüsilises kui vaimses mõttes), suguline küpsemine 2. Lapse pikkuse ja kaalu hindamine. 1) Kasv – vastsündinu keskmiselt 50 cm, 1 aastaselt 75 cm. Esimese kahe elukuuga lisandub 3 cm kuul, 3. Ja 4. Elukuuga 2,5 cm kuus, 5-8.elukuuga 2 cm kuus ning 9-12.elukuuga 1,5 cm kuus. Teisel eluaastal +10 cm, 3. +8 cm, 4-5. +6 cm. Kuni puberteedi alguseni on pikkuse orienteeruv valem H= 75+ (5cm x vanus aastates) 2) Kaal – vastsündinu keskmiselt a. Poisid 3200-3500, tüdrukud 3000-3300g b. Liiga suur sünnikaal ei tarvitse sugugi positiivne olla c
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementi
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoi
Kõik kommentaarid